, kohus määras: jätta rahuldamata Revo Krause kaebus Tartu Linnavalitsuse 30.11.2015. a kohtuvälise menetleja juhi määrusele. Edastada määruse koopia Revo Krausele ja Tartu Linnavalitsusele. Edasikaebamise kord
Asjaolud Tartu Linnavalitsuse 30.11.
lõikes 3 on lisatud erijuht, mis selgitab, kuidas toimida juhul, kui füüsilisest isikust mootorsõiduki eest vastutav isik vaidlustab trahviteate põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik, järgnevad lõiked täpsustavad seda veelgi. Seega tuleneb üldine vaidlustamise alus
§-st 545 lg 1, mille kohaselt võib hoiatustrahvi vaidlustada, kui isik mingil põhjusel ei nõustu trahviga. Sättes pole toodud vaidlustamise piiranguid. Hoiatustrahvi vaidlustamine vaid
lõigetes 3 kuni 6 toodud alustel jätaks tagamata isikute õiguse pöörduda kohtusse muu rikkumise korral, mis ilmneb kirjalikus hoiatamismenetluses.
lg 6 sätestab, et kui mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik vaidlustab trahviteate, uuendab kohtuväline menetleja määrusega või menetlustoiminguga väärteomenetluse kiir- või üldmenetluse korras. Kohtu hinnangul oli
lõike 6 puhul tegemist seadusesätte ebaõnnestunud sõnastusega ning kohtuvälisel menetlejal on võimalik menetlus uuendada kiir- või üldmenetluse korras kui mootorsõiduki eest vastutav isik vaidlustab trahviteate. Iseenesest ei välista grammatiliselt tõlgendades „mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik“ selleks isikuks mootorsõiduki eest vastutavat isikut ennast. Arvestades, et kaebaja väitel tema ei ole rikkunud liiklusseaduse sätteid, siis on kohtuvälisel menetlejal kohustus välja selgitada tegelik väärteo toimepanija ning seda on võimalik teha menetluse uuendamisega. Kaebaja on seisukohal, et antud juhul on kaebaja vaidlustanud hoiatustrahvi lisaks määratud rahalise karistuse osas (soovides selle asendamist kirjaliku hoiatamisega) ka alusel, et kaebaja ei parkinud sõidukit ning kaebajal esineb kodurahu huvides õigus mitte avaldada kaebaja lähikondlase isikuandmeid, kes sõidukit tegelikult parkis. Seega palub kaebaja kohtul anda hinnang, kas kohtuväline menetleja olukorras, kus sõidukil on mitu kasutajat on käitunud õiguspäraselt, kui keeldus trahviteate tühistamisest. Kaebajal esineb õigus mitte avaldada 2 kohtuvälisele menetlejale sõiduki tegeliku kasutaja andmeid olukorras, kui tegemist on sõiduki omaniku lähikondsega, kelle osas on kaebajal õigus kasutada enese mittesüüstamise privileegi. Kaebaja märgib, et menetleja on oma määruses leidnud, et vaidlustada saab
lõigetes 3 kuni 6 toodud alustel ehk juhul, kui mootorsõidukit kasutas teine isik või esitatakse tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta. Riigikohus on leidnud, et isikul puudub süü riikliku järelevalve takistamise korral (§ 2911), kui riikliku järelevalve teostamine oleks viinud tema poolt toimepandud maksusüüteo avastamisele (RK 3-1-1-85-10 p 10). Enese mittesüüstamise privileeg tuleneb PS § 22 lõikest 3 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni art 6 lõikest 1. Kaebaja märgib, et kodurahu huvides ei soovi kaebaja avaldada menetlejale sõidukit kasutanud isiku andmeid vaid menetlejal tuleb algatada soovi korral väärteomenetlus, kus selgitada välja süüteo toime pannud isik. Revo Krause hinnangul, kuna kohtuväline menetleja lahendas kaebuse esitaja kaebuse trahviteate peale, siis
Õige on kaebaja seisukoht, et menetlejal tuleb välja selgitada tegelik väärteo toimepanija. Kaebaja palub kohtul, kui kohus leiab, et menetlejal puudub kohustus menetluse uuendamiseks, tunnustada kaebaja õigust vaidlustada määratud hoiatustrahvi ja tühistada hoiatustrahv seetõttu, et trahviteates puudub igasugune põhjendus, miks otsustas menetleja rakendada kaebaja kui auto omaniku suhtes rangemat karistust ja jättis kohaldamata kirjaliku hoiatuse. Kohtupraktika annab kohtuvälisele menetlejale võimaluse menetlusalust isikut kirjalikult hoiatada. Käesoleval juhul ei olnud otstarbekas karistada kaebajat kui sõiduki omanikku koheselt rahatrahviga. Sõidukit kasutanud isik parkis antud kohta seetõttu, et järgis parkimisel juba pargitud sõidukite eeskuju ning parkimispiirkonna märk tänava alguses jättis mulje, et parkimine on lubatud. Lisaks oli isik eelneva 3 aasta jooksul antud piirkonda parkimiseks kasutanud ning kunagi polnud probleeme esinenud. Sõidukit kasutanud isik ei pannud väärtegu toime tahtlikult ega teadlikult, mis võiks kaasa tuua isiku suhtes rangeima karistuse määramist. Kohtu seisukoht Kohtunik, olles tutvunud kohtule esitatud materjalidega, leiab, et Revo Krause kaebus tuleb jätta rahuldamata.
lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.
lg 2 p 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse esitada 10 päeva jooksul alates vaidlustatava määruse kättesaamisest.
lg 1, 2 kohaselt vaatab maakohtunik kaebuse läbi selle saamisest alates 5 päeva jooksul kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Esiteks märgib kohus, et kohtuvälise menetleja juht on 19.10.2015. a määruse väärteoasjas nr TT-15-1578 tühistanud, nõustudes kaebajaga, et tema elektronkirja ei olnud võimalik käsitleda kui nõuetekohast kaebust
Seetõttu puudus alus ka selle sisuliseks lahendamiseks. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja juhiga, et 12.10.2015. a trahviteade nr TT-15-1758 vastab seaduses trahviteatele esitatud nõuetele (
). 3
lg 1 sätestab, et kui mootorsõiduki vastutav isik ei nõustu määratud hoiatustrahviga, on tal õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada.
lg 3 kohaselt peab füüsilisest isikust mootorsõiduki eest vastutav isik, kui ta vaidlustab trahviteate põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik, märkima kaebuses trahviteates märgitud ajal mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanime ning elukoha aadressi, juhiloa numbri ning sünniaja või isikukoodi.
lg 4 sätestab, et kui mootorsõiduki eest vastutav isik märgib kaebuses trahviteates nimetatud ajal mootorsõidukit kasutanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, elukoha aadressi, juhiloa numbri ning sünniaja või isikukoodi, saadab kohtuväline menetleja trahviteate mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isikule.
lg 6 sätestab, et kui mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik vaidlustab trahviteate, siis uuendab kohtuväline menetleja määrusega või menetlustoiminguga väärteomenetluse kiir- või üldmenetluse korras. Tuleb nõustuda kohtupraktikas ning ka kohtuvälise menetleja määruses märgituga, et seadusest ei tulene, et hoiatustrahvile allutatud isikul ei oleks õigust vaidlustada määratud trahvi muul alusel, kui
Olles jaatanud võimalust trahviteate vaidlustamiseks ka muudel juhtudel kui
lg 3-6 tuleb siinkohal märkida, et Revo Krause vaidlustab talle edastatud trahviteadet just
lg 3 toodud alusel, s.t, et Revo Krause väidete kohaselt kasutas tema sõidukit trahviteates märgitud ajal teine isik (nähtub kaebuse lk 6: “Kaebaja märgib, et sõidukit kasutanud isik parkis antud kohta seetõttu, et järgis parkimisel juba pargitud sõidukite eeskuju ning parkimispiirkonna mark tänava alguses jättis isikule mulje, et parkimine antud piirkonnas on igati lubatud.”) Kohtu sellist järeldust ei muuda kaebuses viidatud Harju Maakohtu määruses märgitu, kuivõrd kohtu hinnangul on seadusest tulenev kaebekord siiski käesoleval juhul ühene: Revo Krause, kes vaidlustab hoiatustrahvi, kuna tema selles märgitud ajal sõidukit ei kasutanud, vaid kasutas teine talle teadaolev isik, peab Revo Krause sellel alusel vaidlustamise korral andma sellest isikust kohtuvälisele menetlejale teada. Seejärel edastab kohtuväline menetleja trahviteate Revo Krause poolt nimetatud isikule, kellel on võimalik trahviteade vaidlustada. Olukorras, kus Revo Krause poolt nimetatud isik trahviteate vaidlustab, tuleb kohtuvälisel menetlejal määrusega või menetlustoiminguga väärteomenetluse kiir-või üldmenetluse korras uuendada. See tähendab, et kaebeõigus antud olukorras tuleneb otseselt seadusest ja puudub vajadus siinkohal arutleda, kas teistel juhtudel, s.t muul alusel vaidlustamise korral, on isikul võimalik kaebeõigust realiseerida. Märkida tuleb sedagi, et Harju Maakohtu määruses on kirjeldatud asjaolud mõnevõrra teistsugused, kuivõrd määruse sissejuhatavast osast selgub, et vaidlustamise põhjus on Revo Krausega sama, kuid erinevalt Revo Krausest ei ole kaebajale täideviija isik teada. Arvestades seda, et kohtuvälise menetleja juht on kaebuse lahendamisel juba peatunud kaebuses toodul, s.t analüüsinud, millistel juhtudel ei riivata PS § 22 lg 3 sätestatut, ei ole kohtu hinnangul vajalik kohtuvälise menetleja juhi sellekohaseid põhjendusi korrata, kuivõrd kohus nõustub toodud seisukohtadega. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et Riigikohus on varasemas praktikas märkinud, et kui süüdistatav otsustab end aktiivselt kaitsta, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse tõendamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust 4 rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks.1 Kaebaja on palunud tunnustada tema õigust vaidlustada määratud hoiatustrahvi ja tühistada hoiatustrahv seetõttu, et trahviteates puudub igasugune põhjendus, miks otsustas menetleja rakendada kaebaja kui auto omaniku suhtes rangemat karistust ja jättis kohaldamata kirjaliku hoiatuse. Selles osas märgib kohus, et
lg 2 sätestatu kohaselt ei saa maakohtule kaebust esitada
Olukorras, kus nende otsustuste peale maakohtusse kaebuse esitamise õigus puudub, ei ole alust analüüsida, mis kaalutlustel otsustati kohaldada hoiatustrahvi. Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et Tartu Linnavalitsuse 30.11.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.