4-15-10314/6

4-15-10314 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-10314 Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. detsembri 2015 määrus Alexey Anile asenduskaristuse kohaldamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Alexey Ani (ik 37809210286, elukoht: XXXXXXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
3. detsembri 2015 määrus, millega rahuldati PPA Põhja prefektuuri taotlus ja asendati Alexey Anile määratud rahatrahv arestiga. A. Ani määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesolev määrus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 17.03.2013 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2230,13,008595 karistati Alexey Anit Liiklusseaduse (LS) § 221 lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemise eest 80 euro suuruse rahatrahviga. Otsus jõustus 01.04.
6. 25.05.2015 a teavitas kohtutäitur sissenõudjat, so PPA Põhja prefektuuri, eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest.
7. PPA Põhja prefektuur esitas 30.11.2015 Harju Maakohtule juhindudes KarS §-st 72 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 201 taotluse tasumata rahatrahvi, so 80 euro arestiga asendamise otsustamiseks.
8. Harju Maakohtu 16.12.2015 määrusega rahuldas kohus PPA taotluse ja asendas A. Anile määratud 80 euro suuruse rahatrahvi 2 päevase arestiga. Maakohtu põhjendused olid alljärgnevad. 1 Kohus osutas TMS § 201 lg-le 1 ja KarS §-le 69 ning märkis pärast taotluse ja kohtuasja materjalide ning süüdlase seisukoha ärakuulamist, et taotlus A. Ani suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinesid alused asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna A. Ani ei ole tasunud talle määratud rahatrahvi summas 80 €. Sellega on süüdlane näidanud üles ükskõikset suhtumist ja vastutustundetust talle määratud karistuse täitmisesse. Kuna A. Anil rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub vara, millele sissenõuet pöörata, on põhjendatud kohaldada väärteoasja otsuse täitmise tagamiseks A. Ani suhtes asenduskaristusena aresti ning kohus ei pea võimalikuks kohaldada asenduskaristusena üldkasulikku tööd. Kohtul puudus usk, et süüdlane oleks motiveeritud ka tegelikult üldkasulikku tööd tegema. Kohus arvestas, et rahvastikuregistri kohaselt ei ole süüdlasel alates 2008 Eestis kindlat elukohta ning kohtuistungil avaldatu kohaselt tuli ta Eestisse kuu aega tagasi. Seega ei ole välistatud olukord, et süüdlane ei ole Eestis kättesaadav ja see omakorda raskendab tema suhtes üldkasuliku töö rakendamist. Samuti pole välistatud, et isik, kes on siiani suhtunud hoolimatult talle mõistetud karistusse, teeb seda ka edaspidi ning ei asu üldkasulikku tööd tegema, mistõttu võib karistus jääda täitmata. Kuna A. Anil on tasumata rahatrahv summas 80 € ning rahatrahvi 10 trahviühikule vastab üks päev aresti, on asenduskaristuseks 2 päeva aresti, mis tuleb süüdlasel ära kanda hiljemalt 01.03.2016 PPA Põhja prefektuuri arestimajas.
9. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Ani, kes taotleb maakohtu määruse ümbervaatamist, sh talle kohaldatud aresti asendamist üldkasuliku tööga. Määruskaebuses märgib A. Ani, et kohustub üldakasuliku töö tunde tegema ega kavatse sellest kohustusest kõrvale hoiduda. Ka palub ta arvestada sellega, et teda pole Eestis olnud pikka aega ning vaid viimase kuu aja jooksul on ta viibinud Eestis ja siin tööd otsinud. Ta on pöördunud arvele võtmiseks Tööhõiveameti poole, kuid seal pole teda arvele võtnud. Seega on tal käesolevaks ajaks tekkinud raske eluline situatsioon, kuid loodab selle paranemist, lootes, et juba 2016 aastaks on ta suutnud leida endale töö ja on suutnud probleemid lahendada. Ta leiab, et teda pole vaja karistada sedavõrd range karistusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebuse, leiab, et maakohtu määrus kuulub määruskaebusest sõltumatult tühistamisele, kuna maakohtul puudus seaduslik alus kohaldada A. Ani suhtes asenduskaristust.
11. Käesoleva asja lahendas maakohus TMS § 201 lg 1 kohaselt. Ringkonnakohus osutab TMS § 201 lg 1 sõnastusele, mis sätestab, et kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Eelosutatud õigusnormi sõnastusest nähtuvalt on keskseks küsimus, kas kohtutäitur kohustub sissenõudmise võimatusest sissenõudjat teavitama 1 aasta jooksul rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest või 3 aasta jooksul alates väärteootsuse jõustumisest. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul kohustub kohtutäitur sissenõudjat teavitama täitmise võimatusest TMS § 201 lg 1 kohaselt ühe aasta jooksul alates rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest. TMS § 201 lg-s 1 sätestatud alternatiivne 3-aastane tähtaeg alates väärteootsuse jõustumisest reguleerib aga neid olukordi, kus rahatrahvi maksmise tähtaega ei ole pikendatud (nt jäetakse pikendamise taotlus rahuldamata, vt ka TMS § 200, mis reguleerib osatamisega seonduvat, samuti 2 võimalikud täitemenetluse peatamise alused – vt ka nt TMS § 45, 46) või on osatatud sedavõrd pika aja võrra, et alternatiivselt sätestatud 3-aastane tähtaeg alates väärteootsuse jõustumisest saabub enne nö üldtähtaja ehk 1 aasta saabumist ehk enne seda aega, mille jooksul kohustub täitur täitmise võimatusest sissenõudjale teatama. Käesoleval juhul on täitur täitemenetluse A. Ani suhtes algatanud 30.05.2013 ja teavitanud sissenõudjaks olevat PPA Põhja prefektuuri täitmise võimatusest 25.05.
12. Sellest järeldub, et kohtutäitur pole järginud TMS § 201 lg-s 1 märgitud 1 aasta pikkust tähtaega ehk teavitanud sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest 1 aasta jooksul alates rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest. Seejuures puuduvad andmed ka selle kohta, et rahatrahvi tasumist oleks ajatatud või osatatud või oleksid esinenud täitemenetluse peatamise alused, millega oleks põhjendatav 3 aastase tähtaja kohaldamine alates väärteootsuse jõustumisest. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituri poolt rahatrahvi täitmise võimatusest teatamise tähtaja möödalaskmine on küllaldane selleks, et maakohus oleks pidanud jätma sissenõudja avalduse asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. Seda vaatamata asjaolule, et käesolevaks ajaks ei ole möödunud KarS § 82 lg-s 4 sätestatud tähtaeg (4 aastat) täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõudmiseks ning nõue ei ole aegunud. VTMS § 211 lg 3 kohaselt jätab kohus määrusega sissenõudja avalduse asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata, kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti kohaldamist rahatrahvi tasunud. Ringkonnakohtu arvates on kohtutäituri poolt TMS § 201 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul rahatrahvi täitmise võimatuse kohta teate esitamata jätmine selline asjaolu, mis ei võimalda asenduskaristuse kohaldamist käesoleval juhul. Kuivõrd kohtutäitur teate esitamisel ei järginud TMS § 201 lg 1 sätestatud tähtaega, oleks pidanud maakohus jätma VTMS § 211 lg 3 alusel avalduse asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuna kohtutäitur ei järginud teate esitamisel TMS § 201 lg 1 sätestatud 1-aastast tähtaega ning alused 3-aastase tähtaja kohaldamiseks puudusid, tuleb PPA Põhja prefektuuri avaldus TMS § 211 lg 3 kohaselt rahatrahvi asendamiseks arestiga jätta rahuldamata. Eelnimetatu ei ole aga TMS § 48 mõistes täitemenetluse lõpetamise aluseks. Kuna ringkonnakohtu hinnangul puudus maakohtul õiguslik alus rahatrahvi asendamiseks arestiga, määruskaebuses on A. Ani taotlenud aga aresti asendamist üldkasuliku tööga, siis tulenevalt asjaolust, et üldkasulik töö on asenduskaristus ning aresti kohaldamiseks ringkonnakohtu hinnangul alused puudusid ning sel põhjusel ei ole võimalik kohaldada A. Anile üldkasulikku tööd, siis ei pea ringkonnakohus põhjendatuks analüüsida täiendavalt määruskaebuse väiteid seoses üldkasuliku tööga.
13. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS §-dest 147 lg 1 p 4, 148 p 3, 150 lg 2, 194, 196, 198, 211 ning TMS § 201 lg-st 1 tühistab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 16 detsembri 2015 määruse. /allkirjastatud digitaalselt/ 3