Obsah (11)

§ 142§ 187§ 407§ 367§ 468§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175

Tsiviilasi nr 2-15-106912 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind H

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. OÜ Aktiva Finants esitas Tartu Maakohtusse hagi H. J. vastu Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 17.06.2013 sõlmitud liitumis- ja järelmaksuga müügilepingu alusel tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja omandas nõude kostja vastu Elisa Eesti AS ja OÜ Aktiva Finants vahel 02.12.2014 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Võlgnevus koosneb põhivõlgnevusest summas 213,61 eurot ja viivistest summas 173,87 eurot. Hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale alates arvete maksetähtajale järgnevast päevast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise päevani. Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 30.03.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. 2. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 05.11.2015 ( tl 61). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1;

§ 367

alusel.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 3.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab

§-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt

§ 174

lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista riigilõiv hagiavalduse esitamisel 100 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 178, 95 eurot.

§ 138

lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt

§ 139

lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagidega, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 65 eurot. Neil asjaoludel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud summas 65 eurot, kokku seega 165 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 165 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik