Obsah (4)

§ 252§ 249§ 203§ 253

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 25.09.
2. a maksuotsusega nr 12.2-3/022443-16 Green Engineering OÜ-d tasuma maksu summas 46 041,23 eurot. Maksuotsus põhineb asjaolul, et kaebaja ja OÜ Rospa vahelised tehingud, millega OÜ Rospa väidetavalt osutas kaebajale turuuuringu- ja ehitusteenust, ei ole tegelikult toimunud.
3. MTA jättis 25.11.
4. a vaideotsusega nr 6-1/3064-2 rahuldamata Green Engineering OÜ vaide MTA 25.09.
5. a maksuotsuse kehtetuks tunnistamise nõudes.
6. Green Engineering OÜ esitas 07.12.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada MTA 25.09.
7. a maksuotsus. Lisaks palus kaebaja peatada maksuotsuse täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja märkis, et tema arvelduskonto on blokeeritud/arestitud ja maksete teostamine sellelt on võimatu, millega on tema majandustegevus halvatud, kuna tal on võimatu täita oma kohustusi, millega kaasnevad kaebajale sanktsioonid (viivised, leppetrahvid). Kaebaja märkis, et koostöö tehingupartneritega, näiteks Eesti Energiaga võib lõppeda, kui ta on maksuvõlglane. Kaebaja leidis, et maksuotsuse peatamata jätmisel on otsene oht, et tema majandustegevus peatub lõplikult.
8. Tartu Halduskohus rahuldas 09.12.
9. a määrusega Green Engineering OÜ taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks osaliselt; andis MTA-le õiguse teha võla sissenõudmist ettevalmistavad ja tagavad toimingud (pangaarvete arestimine, vara käsutamise keelamine, hüpoteegi seadmine jms); muus osas peatas MTA 25.09.
10. a maksuotsuse täitmise. Määruse põhjendused: 1) Praeguses menetlusetapis ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada suureks, kuna kaebaja ei ole kohtueelses menetluses ega kohtule esitanud tõendeid vaidlustatud tehingute toimumise kohta. 2) Kaebaja esitatud Swedbanki internetipanga ekraanipilt näitab, et arve arestimise ajal oli arvel 41 045,32 eurot, s.o suuruselt võrreldav summaga, mis oleks vajalik maksuotsusega määratud kohustuse täitmiseks. Äriregistri kaudu avalikult kättesaadava
11. a majandusaasta aruande (tl 29) kohaselt oli kaebaja müügitulu
12. aastal 569 436 eurot ehk keskmiselt 47 453 eurot ning internetipanga ekraanipilt näitab, et samas suurusjärgus võib kaebaja käive olla ka käesoleval aastal. Seega on maksuotsusega määratud maksukohustus ligikaudu võrdne kaebaja ühe kuu käibega. Sellise suurusega rahasumma arestimine või sissenõudmine on vaieldamatult äriühingule koormav ja valmistab majanduslikke raskusi, kuid ei ole usutav, et see toob kaasa pöördumatu tagajärje nagu kaebaja majandustegevuse täielik lõppemine. Kaebajal on võimalik oma tegevusega leevendada olukorda, kus tema pangaarve on maksuvõla ulatuses arestitud. Vastustaja selgituse kohaselt on kaebajal võimalik taotleda maksuvõla tasumise ajatamist. Kinnistusraamatu andmetel (tl 30-31) kuulub kaebajale kaks kinnisasja, seega on kaebajal ka võimalus anda vastustajale maksuvõla tasumise ajatamise või maksuotsuse täitmise peatamise puhuks tagatis. 3) Arvestamisele kuuluva avaliku huvina on asjas käsitletav huvi, et maksuvõla sissenõudmine tulevikus oleks võimalik. Avaliku huvi kaitseks ei ole vajalik, et maksuotsusega määratud maksusumma laekuks koheselt, kuid avalikes huvides on tagada, et maksuvaidluse lahendamise käigus ei ole maksukohustuslane muutunud varatuks ja võla sissenõudmine sellega võimatuks. Maksuvõla sissenõudmisel teeb MTA mitmesuguseid toiminguid, mida üldistatult võib jagada kaheks: esiteks võla sissenõudmist ettevalmistavad ja tagavad toimingud (pangaarvete arestimine, vara käsutamise keelamine, hüpoteegi seadmine jms) ja teiseks võla sissenõudmine (vara võõrandamine, raha ülekandmine MTA arvele jms). Avaliku huvi tagamiseks on piisav, kui maksukohustuse täitmine tulevikus on tagatud rahasumma arestimise teel või muu tagatisega. Olukorras, kus võlga ei ole veel sisse nõutud, on kaebajal võimalik pakkuda vastustajale muud tagatist või sõlmida kokkulepe võla ajatamise kohta. Esialgse õiguskaitse taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik, arvestades kaebuse väheseid eduväljavaateid ja vajadust tagada võimalus võla sissenõudmiseks pärast kohtuvaidluse lõppemist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13. Green Engineering OÜ esitas 16.12.2015 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 09.12.
14. a määrus osas, millega kohus andis MTA-le õiguse teha võla sissenõudmist ettevalmistavad ja tagavad toimingud ning teha kaevatavas osas uus määrus, millega rahuldada kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks täies ulatuses, s.h kohaldada abinõu, millega vabastatakse kaebaja pangakontod arestist. Määruskaebuse põhjendused: 1) Vastustaja ja kohtu etteheide, mille kohaselt ei ole kaebaja teinud usutavaks väidet majandustegevuse halvamisest/seiskumisest, jääb arusaamatuks. Ettevõtluses on üldteada ja tõendamist mittevajav asjaolu, et majandustegevust omav ja majandustegevust jätkata sooviv ettevõte ei saa olla toimiv ilma võimaluseta tasuda töötajatele töötasusid, ka ostetud kaupade ja teenuste eest. Tänaseks võlgneb kaebaja töötajatele eelneva kuu töötasu ega saa tasuda tarnijate arveid, millisel juhul on nt töötajatel õigus tööleping üles öelda ja tarnijatel õigus kohaldada 2 lepinguliselt ettenähtud (rahalisi) sanktsioone kaebaja vastu. Kohtu arusaam, et ainuüksi kaebaja majandusaasta aruandes sisalduvad numbrid lükkavad ümber tema väite majandustegevuse seiskumisest, kehtiks olukorras, milles kaebaja majandustegevus saaks faktiliselt jätkuda, mida aga ei saa toimuda olukorras, milles ettevõte ei saa tasuda töötajatele ega tarnijatele. 2) Kaebaja on kohtumääruse väljastamisele järgnevalt pöördunud maksusumma ajatamise taotlusega vastustaja poole ja olnud nõus maksusumma ajatamisega vastustaja poolt esialgselt pakutud tingimustel, mille kohaselt ajatatakse maksusumma aastaks ning viisil, et kaebaja tasub kokkuleppe sõlmimisel koheselt 10 000 eurot. Sellisest pakkumisest on vastustaja tänaseks taganenud, soovides saada täiendavaid tagatisi. Olukorras, milles kaebaja kontod on arestitud, ei saa võtta maksusumma tasumiseks laenu vms. Lisaks ei ole võimalik hüpoteekide seadmine kaebaja kinnisasjadele piisavalt kiirelt, kuivõrd vastustaja seatud tingimustel tuleks eelnevalt saada kinnistute hindamisakt, seejärel vastustaja alles otsustab, kas tegemist on piisava tagatisega ja kas on võimalik sõlmida notariaalne tehing. Eelseisvat pühade perioodi arvestades ei ole kinnisasjade hindamine ja hindamisakti koostamine jooksva aasta sees eluliselt võimalik. Hindamisakti olemasolul ei pruugi antavad tagatised vastustajale sobida.
15. MTA esitas 21.12.2015 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Kaebaja taotlus on ebaselge ning on määruskaebuses endistviisi jätnud välja toomata ja esitamata esialgse õiguskaitse rakendamise otsustamiseks vajalikke andmeid. Teadmata on, kas kaebaja arvelduskontole on mingisuguseid makseid tehtud või on ta kõiki võlgnikke hoiatanud pangakontole makseid mitte tegema. Seetõttu on tõendamata kaebaja väide, et töötajatele on töötasud välja maksmata. Ka ei ole kaebaja lisanud ühegi võlausaldaja pretensiooni arvete tasumata jätmise osas. Seega on kaebaja väited paljasõnalised ja tõendamata. 2) Vale on kaebaja väide, et MTA ei ole soovinud kokkuleppele jõuda. MTA on selgitanud, et 1000-eurone kuumakse ei ole piisav, sest lisanduv intress ca 821 eurot kuus ei vähendaks maksuvõlga oluliselt. Ajatamistaotluse menetlemise käigus on esindajaga arutatud erinevaid võimalusi ajatamiseks, s.h hüpoteegi ja ka keelumärke seadmise võimalusi. Kaebaja ei ole kohtule esitanud kinnisvarabüroole esitatud tellimust kinnistute väärtuse hindamiseks ja kinnisvarabüroolt saadud vastust tellimuse ajaliselt täitmise võimatuse kohta. Kaebaja väide hindamisakti olemasolul antavate tagatiste mittesobivuse kohta on hüpoteetiline. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
17. Tartu Halduskohtu 09.12.
18. a määrusega anti MTA-le õigus teha võla sissenõudmist ettevalmistavad ja tagavad toimingud (pangaarvete arestimine, vara käsutamise keelamine, hüpoteegi seadmine jms) ning muus osas peatati MTA 25.09.
19. a maksuotsuse täitmine. Kaebaja on vaidlustanud halduskohtu määruse üksnes osas, milles kohus jättis MTA-le õiguse teha võla sissenõudmist ettevalmistavaid ja tagavaid toiminguid. MTA ei ole halduskohtu määrust vaidlustanud. Seega kontrollib ringkonnakohus kaebaja taotluse põhjendatust üksnes määruskaebemenetluses vaidlustatud ulatuses.
20. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid 3 tagajärgi.

1. Riigikohtu praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. Riigikohus on nentinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi ning esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus (Riigikohtu 02.03.
2. a määrus nr 3-3-1-3-06, p 8; 26.06.
3. a määrus nr 3-3-1-54-06, p 12). Kohtuotsuse täitmise võimatuseks on Riigikohus pidanud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada (Riigikohtu 21.12.
4. a määrus nr 3-3-1-67-01, p 1; 08.04.
5. a määrus nr 331-13-04, p 19). Seega tekib esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui ei ole tuvastatud kaebuse ilmset perspektiivitust ning esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmisel ei oleks kaebajal ka soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik.
6. Halduskohus on määruse p-s 11 leidnud, et praeguses menetlusetapis ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid samas lisaks märkinud, et kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada suureks, kuna kaebaja ei ole kohtueelses menetluses ega kohtule esitanud tõendeid vaidlustatud tehingute toimumise kohta. Kaebaja ei ole ka koos määruskaebusega eeltoodud asjaolude täpsustamiseks kohtule täiendavaid tõendeid esitanud. Halduskohus asus määruse p-s 14 seisukohale, et avaliku huvi tagamiseks on piisav, kui maksukohustuse täitmine tulevikus on tagatud rahasumma arestimise teel või muu tagatisega. Asjas puudub vaidlus selle üle, et maksuhalduri taotlusel on maksuotsusega tasuma kohustatud maksusumma ulatuses kaebaja pangakontod arestitud. Kuna halduskohus on peatanud võla sissenõudmise toimingud ning on andnud MTA-le õiguse üksnes võla sissenõudmist ettevalmistavate ja tagavate toimingute tegemiseks, siis puudub MTA-l õigus kaebaja arestitud pangakontol oleva rahasumma ülekandmiseks MTA arvele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 09.12.
7. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgnevat.

1. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ja faktilist mõju isiku olukorrale. Kaebaja väide, et ta ei ole töötajatele eelneva kuu töötasu maksnud ega saanud tasuda tarnijatele, on põhistamata, kuna kaebaja ei ole määruskaebusele ega 21.12.2015 täiendavalt esitatud menetlusdokumendile lisanud enda väidet kinnitavaid tõendeid. Kui lähtuda kaebaja poolt 21.12.
2. a menetlusdokumendis selgitatust, mille kohaselt on kaebaja sularahatehingute osakaal pea olematu, võiks asjakohaseks tõendiks olla näiteks kaebaja pangakonto väljavõte, millest nähtuksid nii varasematel kuudel enne pangakonto maksusumma ulatuses arestimist teostatud väljamaksed kui ka töötasumaksete puudumine pärast pangakonto arestimist. Kuna esitatud ei ole ka pangakonto arestimise tõttu maksmata jäänud tarnijate arveid ning / või tarnijate võimalikke pretensioone seoses maksmata arvetega, on kaebaja jätnud oma väited esialgse õiguskaitse vajaduse kohta piisavalt põhistamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga selles, et kuna
3. aasta majandusaasta aruandest nähtuvalt oli kaebaja keskmine ühe kuu müügitulu 47 453 eurot, ei ole eluliselt usutav, et ligikaudu kaebaja ühe kuu käibega võrdne maksukohustus saaks ettevõtte jätkusuutlikkust pöördumatult ohustada. Ka asjaolu, et kaebaja ja maksuhaldur on pidanud läbirääkimisi maksuvõla ajatamiseks, 4 kuid ei ole jõudnud maksuvõla ajatamise osas kokkuleppele, ei tingi halduskohtu määruse muutmist. Vaidlust ei ole selle üle, et kinnistusraamatu andmetel kuulub kaebajale kaks kinnisasja (tl 3031). Maksuhalduri 21.12.
4. a menetlusdokumendist nähtuvalt andis kaebaja maksuhaldurile nõusoleku keelumärgete jäämiseks kinnistutele kuni maksuvõla tasumiseni, kuid ei esitanud makshaldurile maksuvõla ajatamise taotluse hindamiseks vajalikke hindamisakte kinnistute väärtuse kohta. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga selles, et kaebaja arvamus, nagu ei pruugi kaebaja tagatised vastustajale sobida, on hüpoteetiline. Seega puuduvad asjas veenvad tõendid ka selle kohta, et kaebaja maksuvõla ajatamine on igal juhul välistatud.
5. Ringkonnakohus peab ka vajalikuks märkida, et kaebajal on hiljem kohtumenetluse käigus võimalik taotleda esialgse õiguskaitse määruse tühistamist või muutmist vastavalt

§ 253lg-s 1 sätestatule või kohus võib seda otsustada ka omal algatusel.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja määruskaebuses esile toonud asjaolusid ega esitanud väiteid, mis annaksid aluse määruskaebuse rahuldamiseks.

1. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.12.
2. a määruse muutmata.
3. Ringkonnakohus tagastab kaebajale koos määruskaebusega esitatud halduskohtu 09.12.
4. a määruse koopia, kuna see on toimikus olemas. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel