) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 2
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude väljamõistmist, sest hagist on loobutud põhjusel, et kostja on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja hagiavalduses nimetatud võlgnevuse tasunud peale hagiavalduse esitamist kohtule. Kostja vaidleb taotlusele vastu. Hageja esitas 6.3.2015 hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse sissenõudmiseks. Hagiavalduses nõuab hageja mh täielikult arvete nr 217047 ja 218498 tasumist, vaatamata sellele, et kostja on 3.2.2015 tasunud arve nr 217047 täielikult ja arve nr 218498 osaliselt. Seega haginõue on osaliselt põhjendatud ja nõuab kostja osa oma menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Kostja leiab, et menetluskuludest tuleb 10% jätta hageja kanda ning 90% kostja kanda. Kostja märgib, et käesolevas asjas nõudis hageja võlgnevust maksekäsu kiirmenetluses, seejärel esitas hagi sama võlgnevuse väljamõistmiseks, mis oli hagiavalduse esitamisel osaliselt juba makstud. Kui hageja oleks kontrollitud hagi esitamisel oma nõudeid kostja vastu, siis hageja menetluskulud oleksid väiksemad, samuti kostja ei kannaks kulusid seoses tõendamisega, et kostja on osaliselt juba täitnud hageja nõuded. Eelnimetatud olukorras on äärmiselt ebaõiglane kui kostja peaks kandma kõik hageja ja enda menetluskulud. Seetõttu kostja vaidleb hageja nõudele vastu, et jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Vastavalt
lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Vastavalt
lg 4 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ning kostja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega loetakse, et hagi on kohtule esitatud 26.11.2014. Lähtuvalt
lg 1 hagimenetluse alustamisel kohustab kohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Maksekäsu kiirmenetluses oli esitatud nõue summas 416,61 eurot ning sama nõude osas vormistaski hageja hagiavalduse ning esitas kohtule. 3
lg 4 tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud summas 420 eurot. Sellest 100 eurot on riigilõiv ning 320 eurot on lepingulise esindaja kulud (käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kõik hageja kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning et hageja on käibemaksukohustuslane.
lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Menetluskulude nimekirja kohaselt esindaja ajakulu õigusabi osutamisel kogu menetluse kestel oli 4 tunni ulatuses. Sellest: - asja materjalidega tutvumine, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja kohtule esitamine – 1 tund; - asja materjalidega tutvumine, kliendiga konsulteerimine, õigusliku positsiooni loomine ning hagiavalduse koos lisadega ettevalmistamine ja esitamine kohtule – 3 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu on 80 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. Tulenevalt
on põhjendatud hüvitada maksekäsu kiirmenetluses hageja kantud lepingulise esindaja kulud summas 20 eurot. Hagimenetluses kantud lepingulise esindaja kulude osas leiab kohus, et arvestades asja keerukust ja mahukust ei ole lepingulise esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses põhjendatud. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase keerukusega tsiviilasjaga, arvestab kohus 40 minutit menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta. Hagiavalduse maht on 1,5 lehekülgi. Seega põhjendatud on lepingulise esindaja kulud 1 tunni eest summas 80 eurot. Riigilõivu osas on põhjendatud hüvitada hagejale pool tasutud riigilõivust summas 50 eurot.
178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.