Obsah (5)

§ 42§ 191§ 13§ 41§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits Otsuse avalikult teatavakstegemise 29.12.2015, Tartu aeg ja koht Haldusasja number 3-15-3059 Haldusasi OÜ P

) § 321 lg 2 alusel (kütuse soetamine registreeringuta isikult). Süüteomenetluse alustamise tõttu ei täida määruskaebuse esitaja

§ 42lg 5 p-s 2 sätestatud tagatise vähendamise tingimust.

Seetõttu määras MTA

§ 42lg 2 alusel määruskaebuse esitaja käibemaksu tagatiseks 100 000 eurot.

1. Määruskaebuse esitaja esitas 07.12.2015 MTA 26.11.
2. a otsuse peale Tartu Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse.
3. Tartu Halduskohus jättis 10.12.
4. a määruse p-ga 4 määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebusel suuri edulootusi ja halduskohus pidas kaebuse rahuldamist äärmiselt ebatõenäoliseks. MTA alustas 24.11.2015 kaebaja suhtes väärteomenetlust seoses asjaoluga, et kaebaja on kütust soetanud registreeringuta isikult (

§ 191lg-d 1 ja 2, § 321).

Kuna kaebaja suhtes oli alustatud süüteomenetlus, leidis MTA 26.11.2015. a otsuses, et kaebaja suhtes ei ole enam täidetud

§ 42lg 5 p-s 2 sätestatud nõue.

Halduskohus nõustus, et süüteomenetluse alustamine kütuse müüja suhtes välistab tema jaoks tagatise vähendamise ja isikule tuleb määrata

§ 42

lg-s 2 sätestatud suuruses tagatis, kui MTA ei pea vajalikuks sellest suurema tagatise määramist. Tagatise esitamise regulatsiooni mõtte ja eesmärgiga ei ole kooskõlas tõlgendus, et kord juba isiku taotluse alusel tagatist vähendades ei ole MTA-l enam õigust

§ 42

lg-s 5 sätestatud tingimuste võimaliku rikkumise ilmnemisel omaalgatuslikult kontrollida, kas tagatise vähendamise eeldused on jätkuvalt täidetud. Kui selgub, et tagatise vähendamise eeldused ei ole enam täidetud, on MTA-l õigus tagatise vähendamise otsus kehtetuks tunnistada.

§ 42

lg 4 on asjakohane juhul, kui MTA on määranud kütuse müüjale suurema tagatise kui 100 000 eurot. Praegusel juhul sellise olukorraga aga tegemist ei ole.

§ 42

lg-s 2 sätestatud suuruses tagatise määramise puhul ei pea tagatise suuruse valikut põhjendama, sest tegemist on seaduses imperatiivselt ette nähtud suuruses tagatisega, mis tuleb esitada igal kütusemüügiturul tegutseda soovival isikul (v.a

§ 42lg-s 3 nimetatud isikud).

Fikseeritud suurusega tagatise kehtestamisega soovis seadusandja, et kütusemüügiturul tegutseksid ainult isikud, kellel on reaalne võimekus ja huvi selles valdkonnas ettevõtlusega tegelemiseks. Juhul kui isik soovib kütuse müüjana tegutseda, tuleb tal leida võimalus ka nõutud tagatise esitamiseks.

1. Määruskaebuse esitaja esitas 11.12.2015 MTA-le taotluse MTA 26.11.
2. a otsuses määratud tagatise summas 100 000 eurot esitamise tähtaja pikendamiseks kuni Tartu Halduskohtu 10.12.
3. a määruse resolutiivosa punkti 4 jõustumiseni. MTA jättis 15.12.
4. a otsusega nr 12.2-7/00153-3 määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata.
5. MTA tunnistas 16.12.
6. a otsusega nr 12.2-7/00166-1 määruskaebuse esitaja vedelkütuse müügi tegevusloa nr XXXXXXXXX kehtetuks alates 17.12.
7. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8. Määruskaebuse esitaja esitas 17.12.2015 halduskohtu 10.12.
9. a määruse p 4 peale määruskaebuse, milles taotleb nimetatud punkti tühistamist ja esialgse õiguskaitse korras MTA 26.11.
10. a otsuse kehtivuse peatamist kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Käesolevas asjas on asjaolud vaieldavad. Pelgalt kohtu hinnang materiaalõiguse kohaldamisele ei anna alust pidada kaebust mitteedukaks ning jätta esialgne õiguskaitse kohaldamata. Vastustaja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et asja algatamiseks oli ka veenev põhjus. MTA tegevuse toob kaasa kütuse ostu- ja müügitehingute tegemise lõpetamise, millega saanuks 2 teenida kasumit ja saada rahalisi vahendeid tankla renoveerimiseks. Tegemist on määruskaebuse esitaja ettevõtlusvabaduse alusetu ja ebamõistliku piiramisega. Maksuhalduril on küll õigus omaalgatuslikult kontrollida

§ 42

lg-s 5 sätestatud tingimuste esinemist, kuid nimetatud tingimuse äralangemine ei anna maksuhaldurile automaatselt ja vältimatult tagatise vähendamise otsuse kehtetuks tunnistamise õigust. Näiteks tingimus süüteomenetluse alustamise kohta tuleneb MTA tegevusest. Määruskaebuse esitajal on võimatu sellise menetluse algatamise eest ennast kaitsta. Ennast kaitsta saab alles pärast väärteoprotokolli saamist. Kõik haldusaktid on andnud üks ja seesama maksuhalduri ametnik. Iga tagatis, olgu ta kui tahes suur, kujutab endast selle adressaadi õiguste piirangut.

§ 42regulatsioon on seadustehniliselt ebaõnnestunud ja ebaselge.

Tagatise esitamise tähtaeg oli ainult 14 päeva, arvestamata määruskaebuse esitajale otsuse kätte toimetamiseks vajaminevat aega. 100 000 euro suuruse tagatise esitamine 14 päeva jooksul alates otsuse andmisest ei ole mõistlik ning ei arvesta sellega, kas määruskaebuse esitajal on võimalus sedavõrd lühikese tähtaja jooksul sellist summat tasuda. 1-2 tanklat opereerivate väikeettevõtjate puhul ei ole Riigikohtu arvates ka 2,5 kuud piisav aeg 100 000 euro suuruse tagatise leidmiseks. On ebatõenäoline, et väikeettevõtja leiab 2,5 kuu jooksul vaba raha 100 000 euro suuruse tagatise esitamiseks deposiidina maksuhalduri pangakontole. See, kas pank nõustub ettevõtjat käendama, sõltub panga riskipoliitikast ning sellest, kas ettevõtjal on vara pangale tagatise seadmiseks või mitte. Ka riigi kasuks registerpandi või hüpoteegi seadmise võimalikkus sõltub sellest, kas ettevõtjal on vara, millele oleks võimalik registerpant või hüpoteek seada. Pangalt käenduse taotlemisel võtab käendamise üle otsustamine aega. Juhul, kui osutub vajalikuks lisatagatis ning ettevõtte omanikud leiavad võimaluse selle andmiseks, võtab selle leidmine ja vormistamine omakorda aega. Määruskaebuse esitajal ei ole piisavalt vahendeid 100 000 euro kiireloomulikuks ja ootamatuks tasumiseks. MTA ei ole määruskaebuse esitajat enne otsuse andmist ära kuulanud ega küsinud seisukohta tagatise esitamise tähtaja osas. 8. Vastustaja palub määruskaebusele esitatud vastuses jätta see rahuldamata. Määruskaebuse esitaja ei ole veenvalt põhistanud esialgse õiguskaitse vajadust ega väidet, et vaidlusaluse otsusega määratud tagatise esitamise tähtaeg on liiga lühike ja selle täitmine võimatu. Selle asemel on määruskaebuses esitatud põhivaidlust puudutavad seisukohad, mis tuleb kohtul jätta tähelepanuta ja mille osas tuleb võtta seisukoht MTA tagatise suurendamise otsust puudutavas põhivaidluses. Vaidlust ei ole selles, et määruskaebuse esitaja opereerib tegutsevat kütusetanklat, sest ta kinnitab ise, et vananenud seadmete tõttu ei saa tanklast kütusemüüki teostada. Asjakohane ei ole määruskaebuse esitaja väide, et tänu tagatise esitamise kohustusele väheneb tema võimekus investeerida, sest tegevusalal tegutsema asudes pidid talle olema teada ka vastaval tegevusalal tegutsemiseks vajalikud nõuded. Lisaks ei ole määruskaebuse esitaja esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et nõutava tagatise esitamiseks oleks astutud vajalikke samme. Nii määruskaebusest kui MTA-le esitatud tähtaja pikendamise taotlusest nähtub üheselt, et määruskaebuse esitajal ei ole kavatsust mitte tagatise esitamiseks, vaid tagatise esitamise võimalikult kaugesse tulevikku edasi lükkamiseks. Määruskaebuse esitaja kütuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse aluseks oli asjaolu, et ta ei esitanud MTA-le tegutsemiseks vajalikku tagatist. Määruskaebuse esitaja saab jätkuvalt tegeleda kütuse müügiga maksulaos, tollilaos, vabatsoonis ja aktsiisilaos (v.a. tarbimisse lubatud kütuse müügil), mis ei nõua eraldi tegevusluba ega tagatist (

§ 13lg 1).

Juhul kui esialgse õiguskaitse taotlus täielikult rahuldada ning esialgse õiguskaitse korras otsuse kehtivus/täitmine peatada, paneks see määruskaebuse esitaja võrreldes teiste turul tegutsevate ettevõtjatega paremasse positsiooni. See aga tooks kaasa lubamatu konkurentsieelise ja turumoonutused, ei teeniks avalikku huvi ega oleks kooskõlas vedelkütuse seaduse mõtte ja eesmärgiga. Määruskaebuse esitaja poolt esitatud

1. a oktoobri käibedeklaratsioonist nähtuvalt on äriühingu 20% käive ligikaudu 48 korda suurem kui äriplaanis prognoositud käive. 3 Eelnevast tulenevalt on selge, et määruskaebuse esitaja kütusetehingutest tekkida võiv käibemaks on tagamata ning see oleks tagamata ka juhul, kui kohus rahuldaks esialgse õiguskaitse taotluse. Määruskaebuse esitaja poolt viidatud kohtupraktikast ei tulene keeldu jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata olukorras, kus kohtu hinnangul on kaebuse eduväljavaated vähesed. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu 10.12.
3. a määruse resolutsiooni p 4 tuleb tühistada. MTA 26.11.
4. a otsuse nr 12.2-7/00153-1 kehtivus tuleb peatada kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni.
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ls 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
6. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, vaid leiab, et kaebuse eduväljavaated ei ole sugugi olematud ning et puudutad isiku õiguste esialgse kaitse vajadus kaalub konkreetsel juhul üles avaliku huvi.
7. MTA on tuginenud

§ 42lg 5 p-le 2 ja lg-le 2.

Ringkonnakohus leiab, et ei ole välistatud, et

§ 42

lg 5 p 2 võib olla osas, milles see sätestab, et „isiku ega tema juhtimisega kontrollorgani liikme suhtes ei ole alustatud maksuseaduste, tollieeskirjade ega käesoleva seaduse rikkumise süüteomenetlust“, põhiseadusega vastuolus. Esiteks, Riigikohus on põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et tagatisega piiratakse selle adressaadiks oleva äriühingu ettevõtlusvabadust (RKHKo 10.12.2014, 3-3-1-49-14, p 12). Seetõttu ei pruugi ühe väärteomenetluse algatamise korral 100 000 eurose tagatise automaatne määramine olla proportsionaalne ettevõtlusvabaduse (PS § 31) piirang. Võimalus tegeleda kütuse müügiga maksulaos, tollilaos, vabatsoonis ja aktsiisilaos on oluliselt ahtam ettevõtluse vorm kui kütuse jaemüük. Peale selle tagab

§ 42

lg 5 p-s 1 ette nähtud laitmatu ärialase reputatsiooni nõue, et mitteusaldusväärsed müüjad turul ilma tagatiseta tegutseda ei saaks. Teiseks, PS § 15 lg-s 1 sätestatud põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele eeldab muuhulgas seda, et isikul on tegelikult võimalik tema suhtes tehtud lõplikku koormavat haldusotsust sisuliselt kohtulikult vaidlustada. Kui tagatise määramise otsus tugineb üksnes asjaolule, et isiku suhtes on algatatud väärteomenetlus, siis ei pruugi see nõue olla täidetud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et isikul on võimatu ennast väärteomenetluse algatamise eest kaitsta ning et ennast kaitsta saab alles pärast väärteoprotokolli saamist. Kolmandaks juhib ringkonnakohus tähelepanu PS § 22 lg-le 2, mille kohaselt ei ole keegi kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Ringkonnakohtu hinnangul võib see põhiseaduse mõtte kohaselt laieneda ka väärteomenetlusele. Kui paljast väärteomenetluse alustamisest piisaks tagatisekohustuse tekkimiseks, siis peaks isik asuma tagatise määramise otsuse vaidlustamisel sisuliselt tõendama oma süütust väärteomenetluses. See aga ei pruugi olla kooskõlas PS § 22 lg 2 mõttega. 13. Samuti ei pruugi määruskaebuse esitajale 26.11.2015. a otsusega antud 2-nädalane tähtaeg 100 000 eurose tagatisnõude täitmiseks olla proportsionaalne.

§ 41

järgi esitab kütuse müüja MTA-le käibemaksuseaduse (KMS) § 442 lg-s 2 nimetatud tagatise maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud korras, võttes arvesse

-s sätestatud erisusi; tagatis loetakse 4 esitatuks, kui MTA on tagatise aktsepteerinud. KMS § 442 lg 2 kohaselt esitab vedelkütuse müüja maksuhaldurile tagatise

-s kehtestatud korras. MKS § 122 järgi on tagatise liigid: 1) käendus; 2) deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma; 3) riigi, valla või linna kasuks seatud registerpant või hüpoteek. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et nii käenduse andmise kui ka registerpandi või hüpoteegi seadmise menetluse läbiviimiseks ei pruugi kahest nädalast piisata. Samuti nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga, et 100 000 euro vaba raha leidmiseks on kaks nädalat ebamõistlikult lühike aeg. Riigikohus on pidanud väikeettevõtja puhul koguni 2,5-kuulist perioodi liiga lühikeseks (RKPJKo 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p 73). 14. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga ka selles, et enne

§-s 41 sätestatud tagatise määramist tuleb isik ära kuulata. Nagu eelpool tõdetud, tagatis kujutab endast ettevõtlusvabaduse riivet. Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Tegemist on haldusorgani jaoks kohustusliku normiga, mille rikkumine toob reeglina kaasa õigusi piirava otsuse tühistamise. 15. Arvestada tuleb ka määruskaebuse esitajale pöördumatute tagajärgede saabumise ohuga. Kui määruskaebuse esitaja ei esita MTA-le tagatist, ei ole tal võimalik jätkata tegevust vedelkütuse müügi vallas. Nimetatud tagajärg tuleneb

§ 3lg-st 3.

MTA tunnistaski 16.12.

1. a otsusega nr 12.2-7/00166-1 määruskaebuse esitaja vedelkütuse müügi tegevusloa nr XXXXXXXXX kehtetuks alates 17.12.
2. Ringkonnakohus leiab, et äriühingu põhitegevusalal majandustegevuse peatamine riivab intensiivselt määruskaebuse esitaja õigust ettevõtlusega tegeleda ning toob kaasa negatiivseid tagajärgi, mille kõrvaldamine kaebuse rahuldamise korral on kaheldav. Kahju hüvitamise regulatsiooni ja väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole isikul võimalik saada hüvitist kõigi kahjulike tagajärgede eest, nõude tõendamine on isikule koormav ning lükkab tagajärgede kõrvaldamise edasi määramatusse tulevikku. Avaliku huvi riiveks oleks käesolevas asjas käibemaksupettuse tuvastamise korral maksude laekumata jäämise oht ja ebaaus konkurentsieelis. Seejuures ei ole käesoleval juhul aga täielikult välistatud, et tagatise määramine teenib hoopis sunnivahendi või lausa karistusliku mõjutusvahendi ülesannet, mis ei ole tagatise funktsioon. Võttes arvesse avaliku huvi olulisust ja selle kahjustamise tõenäosust, leiab ringkonnakohus, et see ei kaalu antud juhul üles määruskaebuse esitaja ettevõtlusvabadusele pöördumatute tagajärgede tekkimise ohtu.
3. Poolte esitatud asjaolusid ja hinnanguid summaarselt hinnates leiab ringkonnakohus kokkuvõttes, et määruskaebuse esitajal on esialgse õiguskaitse vajadus.
4. HKMS § 251 lg 1 p 1 järgi võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Ringkonnakohus leiab, et peatada tuleb MTA 26.11.
5. a otsuse nr 12.2-7/00153-1 kehtivus. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/