lg 4 alusel menetleb kohus kompromissilepingut
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses
§-s 487 sätestatu kohaselt.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja lepingulise esindaja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule mõlema poole poolt allkirjastatult 30.11.2015.a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele võlgnevuse tasumises osas. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt
Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.
lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 3 2-15-119272 Tulenevalt
Vastavalt
lg-le 1 ja 2 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. RLS § 9 lg 1 alusel tasutakse riigilõiv enne toimingu tegemise taotlemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. RLS § 59 lg 6 alusel tasutakse avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 45 euro. Hageja Placet Group OÜ tasus maksekäsu kiirmenetluses 11.09.2015.a riigilõivu 45 eurot. Hageja taotleb ½ maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu tagastamist, s.o 22,50 euro tagastamist. Hageja avaldus maksekäsu kiirmenetluses võeti menetlusse, maksekäsu osakond vaatas maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse läbi ning lõpetas maksekäsu kiirmenetluse. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu avalduse esitamiselt maksekäsu kiirmenetluse asjas ning maksekäsu kiirmenetluses teostati toimingud, mille tegemise eest riigilõivu tasumise kohustus menetlusosalisel on. Seega kohtu hinnangul ei kuulu tagastamisele maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv, sest riigilõiv tasuti toimingu eest, mis on teostatud. Ilma riigilõivu tasumiseta maksekäsu kiirmenetluses ei oleks maksekäsu osakond hageja avaldust menetlenud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 4 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. Kohus ei ole käesoleval hetkel hagiavaldust menetlusse võtnud ning hageja ei ole hagimenetluses riigilõivu ka tasunud, seega ei ole kohtu hinnangul võimalik hagejale tagastada ½ riigilõivust, kui ta ei ole hagimenetluses riigilõivu tasunudki.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Poolte vahel puudub menetluskulude osas kokkulepe, seega poolte menetluskulud jätta nende enda kanda.
lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.