lg 2 p 7, 8, 9 järgi, Aleksei Danilov süüdistatuna
lg 2 p 4, 7, 8 järgi Harju Maakohtu 17.septembri 2015 aasta otsus lühimenetluses Süüdistatav Aleksandr Serebrovski ja tema kaitsja Merike Allikmäe Prokurör Diana Helila Süüdistatav Aleksandr Serebrovski isikukood 37808180284, elukoht: x xxxx xxxx xx-x, xxxxxxx (viibib Tallinna Vanglas), kodakondsus: määratlemata, haridus: keskharidusega, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, varem kriminaalkorras karistatud: 25.10.2010 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8 alusel rahalise karistusega summas 4 000 krooni; 20.09.2012 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 5 alusel läbi
lg 1 rahalise karistusega summas 255,65 eurot (02.09.2014 asendati rahaline karistus vangistusega) ning
lg 2 p 3 alusel vangistusega 3 kuud ja 23 päeva tingimisi katseajaga 18 kuud (13.12.2012 pöörati karistus täitmisele). Tõkend vahistamine alates 10.09.2015.a. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus 1 RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 17.septembri 2015.a otsus osaliselt Aleksandr Serebrovskile eelvangistusaja karistuse tähtaja hulka arvamise ja lõplikult ärakandmisele kuuluva karistuse tähtaja osas. Uue otsusega: 1.
lg 1 alusel arvestada Aleksandr Serebrovski karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.12.2013 kuni 12.12.2013, s.o 3 (kolm) päeva ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 2 p 4, 5 alusel, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti, ajavahemikus 27.05.2013 kuni 03.06.2013 tungis aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas XXXXXX X asuvatesse W OÜ – le (nüüd Q OÜ) kuuluvatesse ruumidesse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil W OÜ – le (nüüd Q OÜ) kuuluvad kandikud koguväärtusega 444. 37 eurot. Seejärel lahkus Aleksandr Serebrovski nimetatud kandikutega sündmuskohalt. Sellise tegevusega tekitas Aleksandr Serebrovski kannatanule kahju summas 444, 37 eurot. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti, ajavahemikus 23.07.2013 kuni 07.08.2013 kella 14.15 tungis keldri kaudu Tallinnas XXXXX XX asuvatesse AS – le P kuuluvatesse alajaama ruumidesse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS – le P kuuluvad kõrgepinge sisendkaabli komplektist kokku 24 vaskvarrast ning 15 vaskplaati koguväärtusega 6 303 eurot ning lahkus nimetatud esemetega sündmuskohalt. Sellise tegevusega tekitas Aleksandr Serebrovski kannatanule kahju summas 6 303 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, ajavahemikus 27.11.2013 kella 19.00 kuni 28.11.2013 kella 01.00 grupis koos Aleksei Daniloviga tungis aiaaugu kaudu Tallinnas XXXXXXX XX piirdega piiratud alale ning seejärel alal asuvasse esimesse tsehhihoonesse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil B AS – le kuuluva kaabli 30 meetrit koguväärtusega 450 eurot. Seejärel lahkusid Aleksandr Serebrovski ja Aleksei Danilov sündmuskohalt. Sellise tegevusega tekitasid Aleksandr Serebrovski ja Aleksei Danilov kannatanule kahju summas 450 eurot. 2 Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 10.12.2013 kella 19.15 ajal grupis koos Aleksei Daniloviga tungis aiaaugu kaudu Tallinnas XXXXXXX XX piirdega piiratud alale ning seejärel alal asuvasse esimesse tsehhihoonesse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil B AS – le kuuluva kaabli 50 meetrit koguväärtusega 350 eurot. Kuritegu jäi Aleksandr Serebrovskil ja Aleksei Danilovil lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Seega Aleksandr Serebrovski võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, ning mis oli toime pandud sissetungimisega, ja grupi poolt pani toime
HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Harju Maakohus tunnistas Aleksandr Serebrovski süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.
lg 1 arvestati karistusaja hulka eelvangistuses oldud aeg 2 päeva (11.12.2013 kuni 12.12.2013) ning kandmisele kuulus 3 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 10.09.2015.a. APELLATSIOONID: 3. Apellatsioonid esitasid süüdistatav Aleksandr Serebrovski ja tema kaitsja Merike Allikmäe. 3.1 Aleksandr Serebrovski esitas apellatsiooni, milles palub vangistus asenda üldkasuliku tööga. 3.2 Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu17.10.2015.a otsus kriminaalasjas nr 1-15-4422 Aleksandr Serebrovski suhtes osaliselt. Süüdi mõista Aleksandr Serebrovski
Kaitsja asub seisukohale, et Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Aleksandr Serebrovski ka 25.10.2010 ja 20.09.2012 karistatud varguste eest. Kõik karistuseliigid on kantud. Vastupidi kohtu järeldusele sellest, et Aleksandr Serebrovski suhtes saaks väita, et varastamine on jätkuvalt tema elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, ta sellega ei nõustu. Aleksandr Serebrovskit on küll korduvalt karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest, kuid eelmisest 20.09.2012 kohtuotsusest on möödunud kolm aastat. Ta on nõus sellega et ühe aasta jooksul on ta siiski toime pannud enam kui kaks varavastast süütegu, kuid nende toimepanemisest on möödunud ka juba 2 aastat. Aleksandr Serebrovski tunnistas oma süüd ning väljendas puhtsüdamlikku kahetsust.
lg 1 II lause kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Aleksandr Serebrovski vaidlustab kohtuotsuse talle mõistetud karistuse osas ning leiab, et karistus võiks olla leebem. Aleksandr Serebrovski on seisukohal, et mõistetud karistuse liik reaalse vangistuse näol ei ole tema suhtes õigustatud. Ta on veendunud, et tema puhul täidaks karistuse eesmärke ka tingimuslik vangistus. Ta on oma süüd puhtsüdamlikult kahetsenud, kuna juba kohtuistungi ajaks tegi ta omad järeldused ning tunnistas oma süüd täielikult. Ta soovib edaspidi elada seadusekuulekalt. Aleksandr Serebrovski leiab, et mõistetud karistus ei vasta tema isikule ega kuriteo raskusele, kuna initsiatiiv III ja IV episoodis kuriteo toimepanekuks ei tulnud tema poolt. Kohus on arvestamata jätnud, et tunnistaja N sõnul (tl 152) see vahe, kus need plaadid asuvad on umbes 30 cm. Nende plaatide ülemine ja alumine osa on pinge all, mistõttu asjatundmatule on plaatide eemaldamine eluohtlik. Seega tegemist pidi olema elektriala tundva isikuga, kuid Aleksandr Serebrovski on ainult keskharidust omav isik, kellel puuduvad elektrialased teadmised. Kohtuotsusest ei 3 nähtu, et kohus, võttes seisukoha karistuse osas, oleks arvestanud kergendava asjaoluna Aleksandr Serebrovski poolset puhtsüdamlikku kahetsust, oma süü täielikku tunnistamist, asjaolu, et eelmenetluses leebema tõkendi kohaldamine on osutunud piisavaks. Samuti on Aleksandr Serebrovski seisukohal, et tema puhul täidaks karistuse eesmärke ka tingimisi vangistus. Aleksandr Serebrovski soovib elada õiguskuulekat elu. Kõike ülaltoodut arvesse võttes on maakohtu otsus ebaõige. Kaitsealune leiab, et tema õigused saavad kaitstud kõigi tõendite ja asjaolude hindamisel ringkonnakohtu lahendiga. PROKURÖRI SEISUKOHT: 4. Prokurör palub jätta 1-15-4422 Harju maakohtu kohtuotsus muutmata. Tutvudes 17.09.2015 Harju maakohtu kohtuotsusega leiab prokurör, et nimetatud kohtuotsus on motiveeritud ja seaduslik. Kohus on põhjalikult põhjendanud, miks Aleksandr Serebrovskile tuleb mõista just reaalne vangistus. Samuti on kohus karistuse mõistmisel võtnud arvesse karistus kergendava asjaolu - puhtsüdamliku ülestunnistuse. Lisaks 17.09.2015 Harju maakohtu otsusele soovin lisada, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik ainult siis, kui isikut on võimalik allutada kontrollnõuetele lähtuvalt
. Üks käitumiskontrollide tingimustest on see, et isik peab elama kohtu määratud alalises elukohas. Kriminaalasja number 1-15-4422 materjalidest nähtub, et 18.08.2015 kuulutas kohus Aleksandr Serebrovskit tagaotsitavaks, sest isikut tema poolt nimetatud aadressilt ei olnud võimalik leida. Seega leian, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole võimalik, sest reaalselt isik ei ela tema poolt nimetatud aadressil. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 5. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, prokuröri seisukohaga ja apellatsioonide motiividega, asub alljärgnevale seisukohale. 5.1 Aleksandr Serebrovski esitas apellatsiooni, milles palub vangistus asenda üldkasuliku tööga. Kolleegiumil tuleb kõigepealt märkida, et kaitsja ega süüdistatav ei ole taotlenud maakohtus vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, mistõttu puudus maakohtul alus kaaluda vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuna süüdistatav ei ole oma nõusolekut andnud üldkasuliku töö kohaldamise osas.
lg 1 ls 3 sätestab üheselt, et vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Käesolevas asjas on apellant Aleksandr Serebrovski taotlenud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Seega on olemas nimetatud sätte kohaldamise formaalsed eeldused. Samas tuleb arvestada ka üldkasuliku töö kohaldamise materiaalseid eeldusi. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Kolleegium arvestades eeltoodud põhimõtteid asub seisukohale, et Aleksandr Serebrovski suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut, kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Aleksandr Serebrovski ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada
sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna Aleksandr Serebrovski on eelnevalt kandnud reaalset vangistust, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Aleksandr Serebrovski käitumises väljendub kolleegiumi hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Kolleegium nõustub täielikult maakohtuga ning leiab üksmeelselt, et süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab 4 (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Kolleegiumil puudub igasugune usk, et Aleksandr Serebrovski suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süütegude toimepanemisest ja üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumisrisk on Aleksandr Serebrovski puhul väga kõrge. Seda kinnitab lisaks eeltoodule ilmekalt asjaolu, et Aleksandr Serebrovski olles viimati karistatud vangistusega, mida ei pööratud täielikult täitmisele, ei suutnud täita korralikult esitatud nõudeid, mistõttu pöörati karistus täitmisele (kd 2 lk 107-108). Aleksandr Serebrovskit iseloomustab asjaolu, et vabanedes karistuse kandmiselt pani Aleksandr Serebrovski toime uue kuriteo juba mõne kuu möödumisel ning jätkas kuritegude toimepanemist. Kolleegium leiab ühiselt, et see näitab ilmekalt, et Aleksandr Serebrovski jaoks võib olla tavapärane varavastaste kuritegude toimepanemisele suunatud käitumismall ning Aleksandr Serebrovski ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest ning eelnev karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et kuna eelnev põhikaristuse võimalikest individualiseerimise viisidest ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt, puuduvad käesolevas asjas materiaalsed eeldused
5.2 Kaitsja palus tühistada otsus ning mõista süüdistatavale karistuseks leebem karistus, vabastades süüdistatava karistusest tingimisi. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kuriteo eest kohaldatavad põhikaristuse liigid on rahaline karistus või vangistus. Kaitsja apellatsioonis ei taotleta rahalise karistuse kohaldamist ega vangistuse määra vähendamist, vaid karistusest tingimisi vabastamist. Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistuse liik, vaid tegemist on vangistuse alternatiiviga (vt RKKK 3-1-1-99-06, 3-1-1-116-12). Apellant ei ole apellatsiooni sisus esitanud põhistusi karistuse kergendamiseks, kuid on palunud karistuse kergendamist, mistõttu võtab kolleegium seisukoha ka mõistetud karistuse osas.
lg 2 p 7, 8, 9 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on Aleksandr Serebrovskit karistanud 6 kuulise vangistusega, mida on vähendatud 1/3 võrra. Maakohtu poolt mõistetud karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning on sanktsiooni alammäära lähedane. Ka ei saa jätta tähelepanuta, et Aleksandr Serebrovski mõisteti süüdi mitmes varguse episoodis, siis on maakohtu poolt mõistetud karistuse määr enam kui kohane. Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud
loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. 5.3 Kolleegium märgib, et kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks 5 võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Sõltuvalt sellest, kas isik viibib kohtuotsuse tegemise ajal vahi all või mitte, saab
Juhul, kui isikult on kriminaalmenetluses võetud vabadus pausideta kuni vangistuse mõistmiseni ja teda vangistusest ei vabastata, tuleb
lg 1 kohaldamisel lugeda karistuse kandmise algusajaks isiku vahistamise või kahtlustatavana kinnipidamise päeva (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.
lg 1 arvestati karistusaja hulka eelvangistuses oldud aeg 2 päeva (11.12.2013 kuni 12.12.2013) ning kandmisele kuulus 3 kuud 28 päeva vangistust. Nähtuvalt 11.12.2013.a isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist on Aleksandr Serebrovski kinnipidamise ajaks ja kohaks märgitud XXXXXXX XX XX juures, Tallinn 10.12.2013 kell 20:00 (kd 2 lk 35 pöördel) ning isik vabastati 12.12.2013 (kd 2 lk 36 pöördel). Seega oli Aleksandr Serebrovski kinnipeetud 3 päeva, mitte 2 päeva nagu maakohus on ekslikult märkinud ning tulenevalt
lg 1 sättest tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistus 3 päeva ning seega kuulub ärakandmisele vangistus 3 kuud 27 päeva.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.