) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. 20. Hageja nõudeks kostja vastu on kommunaalmaksete ja hoolduskulude väljamõistmine põhisummas 582.51 eurot. Viiviste väljamõistmise nõuet hageja esitanud ei ole.
lg 1 p 9 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
lg 3 tulenevalt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kostja ei täitnud KOS § 13 lg 1 ja KÜS § 151 lg 1 tulenevaid korteriomaniku kohustusi ja on võtnud hagi õigeks, siis ei pea kohus vajalikuks kohtuotsust rohkem põhistada ja eeltoodu alusel rahuldab hagi kogu haginõude 582.51 eurot ulatuses. 21. Kostja on taotlenud võlgnevuse maksegraafiku alusel tasumise lubamist, mida tuleb käsitleda
Viidatud paragrahvi 1. lõike esimese lause kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi 4
lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks, kuid kostja varalist seisundit arvestades, teeb pooltele ettepaneku leppida kohtuotsuse täitmises kokku ja kui kostja otsust kokkulepitud viisil täidab, mitte esitada otsust kohtutäiturile sundtäitmiseks, et vältida kostjal põhjendamatute täitekulude ja täituri tasu tasumise kohustuse tekkimist Menetluskulud 22.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 23. Hageja on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel vastavalt
Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).
lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
24. Hageja on tasunud riigilõivu 21.03.2015 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avaldus, toimikus lk 5) ja hagiavalduse esitamisel 15.06.2015 täiendavat riigilõivu 55 eurot (maksekorraldus nr 1628, toimikus lk 49). Hageja palub kohtul välja mõistja kostjalt menetluskuludena riigilõiv 125 eurot ja hageja esindustasu 220 eurot. 25.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat
§-s 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. 26. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule: 1) 16.06.2015 hagiavaldusele (t. lk. 27-29, sisuliselt 2 lk), 2) 23.09.2015 seisukoha kostja vastusele (t. lk. 96,97, sisuliselt 1 lk). Hageja esindaja on osalenud 09.11.2015 toimunud kohtuistungil, mis kestis 45 min (t.lk. 181 – 182). 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.