← Eesti

3-14-51334/25

Obsah (9)§ 212§ 215§ 213§ 116§ 158§ 79§ 59§ 200§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 25.11.2015, Tallinn Haldusasja numb

§ 212lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (RAB) tegi 05.06.2014 rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 1302276 raames rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 38 ja § 40 lg-te 1, 2 ja 4 alusel Tallinna Äripanga AS-ile ettekirjutuse nr 17/1784 Niteko LTD arvelduskontole nr EE840000009320020389 käsutamise piirangu kehtestamiseks 30 ööpäevaks.
  2. RAB tegi 05.06.2014 rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 1302276 raames RahaPTS § 38 ja § 40 lg-te 1, 2 ja 4 alusel AS-ile SEB Pank ettekirjutuse nr 1-7/1741 Nordrengo OÜ arvelduskontole nr 10220199065221 käsutamise piirangu kehtestamiseks 30 ööpäevaks. Sama kontrolltoimiku raames tegi RAB RahaPTS § 38 ja § 40 lg-te 1, 2 ja 4 alusel Swedbank AS-ile ettekirjutuse nr 1-7/1746 Nordrengo OÜ arvelduskontole nr 221053419728 käsutamise piirangu kehtestamiseks 30 ööpäevaks.
  3. Niteko LTD esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB 05.06.2014 ettekirjutuse nr 17/1784 õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-14-51334). Nordrengo OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB 05.06.2014 ettekirjutuste nr 1-7/1741 ja nr 1-7/1746 õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-14-51337). Halduskohus liitis kaebused ühte menetlusse (nr 3-14-51334).
  4. Tallinna Halduskohus jättis 04.03.2015 otsusega haldusasjas nr 3-14-51334 Niteko LTD ja Nordrengo OÜ kaebused rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
  5. Niteko LTD ja Nordrengo OÜ esitasid Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebused Tallinna Halduskohtu 04.03.2015 otsuse peale. Apellatsioonkaebuses väidetakse muu hulgas, et kohus ei ole tutvunud ettekirjutuste aluseks oleva materjaliga, s.o faktilisi asjaolusid kajastavate dokumentidega, vaid on piirdunud vastustaja kohtumenetluses esitatud väidete analüüsimisega. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud kaevatavate ettekirjutuste seaduslikkust ja proportsionaalsust ning on piirdutud vaid üldsõnaliste fraasidega. Kaebajatele pole siiani teada ettekirjutuste tegemise aluseks olevate dokumentide sisu ning neile pole olnud tagatud reaalset võimalust oma arvamuse avaldamiseks, millega on rikutud kaebajate põhiõigust ausale ja tõhusale kohtumenetlusele. Ettekirjutused piiravad ebaproportsionaalselt kaebajate õigusi. 2

(5)3-14-51334
  1. RAB palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. Haldusmenetluses toimunu täielik avamine halduskohtule ei ole võimalik seoses RahaPTS §-s 43 sätestatud piirangutega. Kohus ei pidanud vajalikuks tutvuda ettekirjutuse tegemise aluseks olnud materjalidega, kuna juhtum oli juba läbinud kahekordse kohtuliku kontrolli – kohtuasja 3-14-51336 lahendanud kohtunik käis RAB-is kohapeal tutvumas kogu haldusmenetluse nr 1302276 toimikuga ning faktilisi asjaolusid on aktsepteerinud ka Harju Maakohus. Kohus oleks võinud ühendada kõik 6 kaebust asjades nr 3-14-51333 kuni 3-14-51338, kuna tegemist on ühe juhtumiga. RAB on tegutsenud oma pädevuse piires ja koostöös teise riigi rahapesu andmebürooga tõkestanud võimalikku rahapesu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  3. RAB-i 05.06.2014 ettekirjutuste õiguslikuks aluseks on olnud RahaPTS § 40 lg 1, mille kohaselt võib RAB rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral ettekirjutusega muu hulgas kehtestada kontol oleva vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 ööpäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Vastava ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimine eeldab kohtu poolt selle tuvastamist, millisel eesmärgil ja missugustele kaalutlustele tuginedes äriühingu arvelduskontole käsutuspiirang seati ning kas põhjendused on ettekirjutuse tegemiseks piisavad (vt Riigikohtu 27.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12, p 16). RahaPTS § 38 lg-st 2 tulenevalt ei märgita muu hulgas RahaPTS § 40 lg 1 alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust, kuid ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud tuleb kajastada eraldi dokumendis, millega puudutatud isikul on võimalik tutvuda, kui RAB sellest mõnel RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud alusel ei keeldu. Seega eeldab RahaPTS § 40 lg 1 alusel vara käsutamise piiramine rahapesukahtluse olemasolu ning seda põhistavate faktiliste asjaolude esitamist RahaPTS § 38 lg 2 kohaselt vormistatud eraldi dokumendis.
  4. Halduskohus ei ole RAB-i 05.06.2014 ettekirjutuste tegemise faktilisi asjaolusid sisaldavat dokumenti vastustajalt välja nõudnud ega tutvunud muul viisil ettekirjutuse aluseks olevate materjalidega, sh faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga. Ringkonnakohus pidas haldusasja õigeks lahendamiseks vajalikuks nõuda RAB-lt välja 05.06.2014 ettekirjutuste tegemist põhistanud faktilisi asjaolusid kajastavad RahaPTS § 38 lg-s 2 nimetatud dokumendid. Määratud ajaks RAB neid dokumente ringkonnakohtule ei esitanud.
  5. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-13-2220 analüüsinud RahaPTS § 40 alusel tehtavale RAB-i ettekirjutusele esitatavaid nõudeid ning jääb seal väljendatud seisukohtade juurde.
  6. RahaPTS § 38 lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et nimetatud sättes viidatud eraldi dokumendis tuleb mitte pelgalt loetleda ettekirjutuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, vaid tegemist peab olema ettekirjutuse põhistusega. See tähendab, et RAB peab vastavas dokumendis usutavalt ära näitama, et tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtudes on eesmärgipärane ja vajalik rakendada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangut RahaPTS § 40 lg-te 1 või 3 või § 41 lg-te 1 või 4 alusel. Kuna RAB-l on RahaPTS § 38 lg 2 viimasest lausest tulenevalt õigus keelduda puudutatud isikule vastava dokumendi tutvustamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist või ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses, siis ei saa dokumendis sisuliste põhjenduste märkimata jätmist õigustada ka kohustus kaitsta asutusesiseseks kasutamiseks 3
(5)3-14-51334 tunnistatud teavet. RahaPTS § 38 lg-s 2 nimetatud dokumendi sisuline ulatus oleneb sellest, millise ettekirjutuse faktilist põhistust see sisaldama peab.
  1. RahaPTS § 40 lg 1 alusel tehtava ettekirjutusega kuni 30 ööpäevaks vara suhtes käsutuspiirangu kehtestamine eeldab sättest tulenevalt esmajoones rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse esinemist. Seega peab vastava ettekirjutuse põhistamiseks RahaPTS § 38 lg 2 alusel koostatav eraldi dokument sisaldama tuvastatud asjaoludest lähtuvat põhjendust, millise vara osas ja millest tulenevalt on haldusorganil rahapesukahtlus tekkinud. Täiendavalt tuleb põhistada vara suhtes käsutuspiirangu rakendamise vajadust (nt asjaoludest tulenevalt võib piirangute kehtestamata jätmise korral eeldada vara mittesäilimist). Dokumendis ei pea olema välja toodud selged hinnangud, millise konkreetse eelkuriteoga võib piiratav vara olla seotud, sest sellist tingimust RahaPTS § 40 lg-st 1 ei tulene, vaid piisab kahtlusest, et piiratav vara võib olla seotud rahapesuga või terrorismi rahastamisega. RahaPTS § 37 kohaselt ei ole RAB pädevuses kriminaalmenetluse alustamine ega läbiviimine, vaid rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluste kohta teabe kogumine, analüüsimine ja kontrollimine ning vajaduse korral abinõude rakendamine kahtlusaluse vara säilimise tagamiseks. Vara kriminaalne päritolu ning rahapesu või terrorismi rahastamine tuvastatakse lõppastmes kriminaalasja menetluses (vt Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 10; 20.05.2014 määrus nr 3-3-1-76-13, p 13). Arvestades, et RahaPTS § 40 lg 1 rakendamine toimub üldjuhul piiratud informatsiooni tingimustes ning see tuleb otsustada viivitamata ja ettekirjutuse õiguslik toime on ajaliselt piiratud, siis ei saa selle rakendamiseks nõutava rahapesukahtluse põhistamise lävi olla sama kõrge, kui näiteks RahaPTS § 40 lg 3 alusel tehtava (korduva) ettekirjutuse puhul. RahaPTS § 40 lg 3 p-st 1 tulenevalt peab vara valdaja või omanik esmase piirangu kehtivusajal eelkõige ise esitama RAB-le tõendid vara legaalse päritolu kohta. Iseseisvat tähtsust ei oma, kas RAB avas rahapesukahtluse kontrolltoimiku vahetult enne ettekirjutuse tegemist või sellest juba oluliselt varem, sest piiramine seondub siiski konkreetse tehingu, toimingu, ülekande või varaga.
  2. Kuivõrd ettekirjutuse põhistus peab kohustuslikult sisalduma RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud eraldi dokumendis ning RAB ei ole tõendanud, et sellised dokumendid eksisteerivad, siis on RAB 05.06.2014 ettekirjutused nõuetekohaselt motiveerimata. Haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul alati selle õigusvastasust (vt HMS §-d 54 ja 56; Riigikohtu 17.10.2007 otsus nr 3-3-1-39-07, p 13). RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud kohustusliku eraldi dokumendi puudumine on käsitletav haldusakti põhjendamise nõuete olulise rikkumisena (vt Riigikohtu 27.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12, p 18; 20.06.2013 otsus nr 3-3-1-33-13, p 22). Seejuures ei piisa haldusakti põhjendamise nõuete täitmiseks üksnes RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud dokumendi formaalsest olemasolust, vaid see dokument peab põhjendamiskohustuse täitmiseks ettekirjutuse põhistust ka tegelikult sisaldama.
  3. Isegi juhul, kui ettekirjutust põhistavad asjaolud sisalduvad muudes dokumentides (sh kriminaalasja materjalides) ja RAB-l puudub õigus neid isikule tutvustada, ei vabasta see haldusorganit ettekirjutuse RahaPTS § 38 lg-s 2 sätestatud viisil põhjendamise kohustusest (vt Riigikohtu 20.06.2013 otsus nr 3-3-1-33-13, p 18; 27.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12, p 16). Kohtupraktikas on küll peetud erandina võimalikuks arvestada haldusakti kontrollimisel haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan nendest kaalutlustest haldusakti andmisel lähtus (nt Riigikohtu 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 15), kuid see lähenemine ei ole antud vaidluses asjassepuutuv, sest saaks õigustada üksnes põhjendamata või puudulikult põhjendatud haldusakti HMS § 58 alusel tühistamata, mitte õigusvastaseks tunnistamata jätmist. Haldusakti õigusvastasuse seisukohast ei oma samas tähtsust, kas haldusorgani poolne rikkumine (sh puudulik motiveerimine) võis mõjutada asja sisulist otsustamist või mitte ning haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise 4
(5)3-14-51334 korral ei ole võimalik jätta tuvastamiskaebust rahuldamata (vt Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 26). Vaidlustatud ettekirjutuste õiguspärasuse osas ei oma tähtsust asjaolu, et 03.07.2014 kohtumäärusega on Harju Maakohus Niteko LTD ja Nordrengo OÜ kontod Leedu ametiasutuse õigusabitaotluse raames arestinud, sest haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti tegemise aja seisuga (

§ 158

lg 2) ning 05.06.2014 ettekirjutuste tegemise järgselt teatavaks saanud asjaolud ja toimunud sündmused ei saa põhistada ettekirjutuste õiguspärasust nende andmise ajal. 15. Ringkonnakohus märkis haldusasjas nr 3-13-2220, et RAB-le RahaPTS § 38 lg-ga 2 pandud kohustuse täitmine tagaks muu hulgas RahaPTS § 40 lg 1 alusel tehtud ettekirjutuse sisulise kohtuliku kontrolli võimaluse ning arvestades nii RAB-le kui ka kohtule antud volitusi piirata vajaduse korral puudutatud isiku juurdepääsu nimetatud teabele, ei saaks sellise dokumendi vormistamata jätmist õigustada RAB tegevuse konfidentsiaalsusega. Erinevalt RahaPTS § 43 lg-s 3 sätestatust ei anna RahaPTS § 38 lg 2 RAB-le alust keelduda vastava dokumendi edastamisest ettekirjutuse õiguspärasust kontrollivale halduskohtule, kuid haldusorganil on alati võimalik esitada kohtule taotlus piirata

§ 79

lg-te 1 ja 2 ning § 88 lg 2 alusel teiste menetlusosaliste juurdepääsuõigust edastatavale dokumendile. Kui RAB vaidlustatud ettekirjutuse aluseks olevaid andmeid RahaPTS § 38 lg-s 2 nimetatud dokumendis ei kajasta või seda halduskohtule ei esita, tuginedes näiteks RahaPTS § 43 lg-s 3 sätestatule (mis iseenesest ei välista RAB algatusel teabe edastamist ka rahapesu vältimiseks tehtud ettekirjutuse peale esitatud kaebust menetlevale halduskohtule), siis võtab ta sellega riski, et kohus hindab vaidlusaluse asjaolu

§ 59

lg 4 alusel tema kahjuks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2012 otsus nr 3-11-1156, p 17). Kui rahapesukahtlus põhineb välisriigi edastatud dokumentidel või operatiivteabel, mida RAB ei tohi rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevalt ilma teabe andnud välisriigi nõusolekuta halduskohtule avaldada ega edastada, siis ei saa RAB ettekirjutuse tegemisel tugineda ainuüksi säärasele informatsioonile. Sellise teabe võtab RAB asutusesiseseks kasutamiseks ja analüüsimiseks. Kui koosmõjus muu RAB-i käsutuses oleva teabega või täiendavate toimingute tulemusel ilmneb, et rahapesukahtlus on põhjendatud, on RAB-il võimalik koostada RahaPTS § 38 lg-s 2 nimetatud dokument, mis ei sisalda viiteid välisriigilt laekunud teabele. 16. Eelneva põhjal ja

§ 200

p 3 alusel tühistab ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 04.03.2015 otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab Niteko LTD ja Nordrengo OÜ kaebused ja tunnistab RAB 05.06.2014 kaevatavad ettekirjutused õigusvastaseks. 17.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Niteko LTD ja Nordrengo OÜ on esimese ja teise astme kohtus kandnud menetluskulusid mõlemad 30 eurot (riigilõivud kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt). Muude Niteko LTD ja Nordrengo OÜ menetluskulude kohta andmeid esitatud ei ole. Seega tuleb Politsei- ja Piirivalveametilt mõista Niteko LTD ja Nordrengo OÜ kasuks välja menetluskulud kummalegi 30 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask Villem Lapimaa Ruth Plaks 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.