← Eesti

3-15-1817/37

Obsah (12)§ 278§ 279§ 213§ 223§ 116§ 45§ 157§ 268§ 267§ 201§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-

§ 278lg 1).

3-15-1817 Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (

§ 278lg 3).

Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (

§ 279lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) avaldas 01.06.2015 riigihangete registris teate lihtsustatud korras tellitava teenuse „IT-õigusalane spetsialistide koolitus“ (viitenumber 163852) kohta, soovides tellida vähemalt 100 magistritasemel üliõpilase ja vähemalt nelja doktorandi koolitusteenust.
  2. Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) esitas 09.06.2015 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hanke alusdokumentide kvalifitseerimistingimuste punktidele 3.1 ja 3.1.1, mille kohaselt peab pakkujal olema varasem õigusteaduse tasemeõppe läbiviimise kogemus viimase viie aasta jooksul bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel. VAKO jättis 08.07.2015 otsusega nr 128-15/163852 vaidlustuse rahuldamata.
  3. Pakkumused avati ettenähtud ajal, 15.07.2015 kell 12.
  4. TTÜ pakkumust ei esitanud.
  5. TTÜ esitas 20.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus VAKO otsus tühistada ja kohustada MKM-i viima riigihanke alusdokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega või alternatiivselt need tühistada, ning esialgse õiguskaitse taotluse. Tallinna Halduskohtu 21.07.2015 määrusega jäi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning kaebus tagastati. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18.08.2015 määrusega halduskohtu määruse kaebuse tagastamise osas, leides, et kaebajale oleks tulnud anda võimalus nõuet muuta. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 08.09.2015, 11.09.2015 ja 16.09.2015 määrustega käiguta, tehes ettepaneku kaebuse eesmärgi ja nõuete muutmiseks ning kohustades kaebajat esitama kaebuse terviktekst. Kaebaja esitas 18.09.2015 kaebuse terviktekstis nõuded MKM-i ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks, VAKO otsuse ja hanke alusdokumentide tühistamiseks, alternatiivselt VAKO otsuse tühistamiseks ning hanke alusdokumentide õigusaktidega kooskõlla viimiseks kohustamiseks või alternatiivselt hanke alusdokumentide õigusvastasuse tuvastamiseks kahju hüvitamise eesmärgil. Kaebuse eesmärgiks on kõrvaldada hankemenetluse tagajärjed, võimaldamaks hankemenetluses osaleda ka kaebajal, samuti kahju hüvitamine. Hanke alusdokumendid on vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-dega 3 ja 4, § 33 lg-ga 8 ja § 39 lg-ga
  6. Asjaolu, et hankeleping on sõlmitud, ei välista kaebaja nõudeid, kuna hankelepingu tühisuse tuvastamisel saab tühistada ka selle aluseks olevaid haldusakte. Tühisus võib lisaks RHS-le tuleneda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st
  7. Vastustaja seatud tingimused piiravad konkurentsi ja kohtlevad isikuid ebavõrdselt. Hankija on põhjendamatult tellinud kaht erinevat teenust koos ning nelja doktorandi koolitamise ettekäändel seatakse barjäär 100 magistritaseme 2

(8)3-15-1817 üliõpilase koolitusteenuse pakkumisele. Konkurentsi meelevaldne kõrvaldamine on sedavõrd oluline rikkumine, et toob kaasa alusdokumentide õigusvastasuse. Teenused ei ole funktsionaalselt seotud, kuna nad on teineteisest sõltumatud. Vastustaja pidas ise varasemas riigihankes (hankemenetlus nr 160104, mille osas VAKO kaebaja vaidlustuse rahuldas ja mille MKM seejärel kehtetuks tunnistas) võimalikuks ja lubatavaks tellida üksnes magistritaseme koolitusteenust. Nõue varasema doktoriõppe tasemeõppe läbiviimise kogemuse kohta ei ole vastav ega proportsionaalne magistriõppe koolitusteenuse olemuse, koguse ja otstarbega. Teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi rahadest. Tegemist on struktuuritoetusega, mille andmisel tuleb järgida riigiabi sätteid. Hankelepinguga on antud lubamatut riigiabi. Tegemist on riigi rahaliste vahendite jagamisega, meede ei kuulu ühegi grupierandi ega vähese tähtsusega riigiabi alla. Teenuse tellimine annab ühele isikule turul majandusliku eelise, kuna tegemist on ühe pakkujaga riigihankega ning meetmel on valikuline iseloom ja mõju konkurentsile ja kaubandusele. Riigiabi küsimustele ei ole ettenähtud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Hankeleping on Euroopa Liidu aluspõhimõtete rikkumise tõttu tühine, kuna teenuste vaba liikumine on täielikult välistatud, rikutud on riigiabi andmise reegleid ja üldist võrdsuspõhiõigust.
  1. MKM palus jätta kaebus rahuldamata. Magistri- ja doktoriõppe tellimine ühe hankemenetluse raames on otstarbekas ning kooskõlas hanke eesmärgiga tagada IT-õigusele spetsialiseerunud juristid. Õppevormid on omavahel seotud. Õpete tellimine eraldi tähendaks suuremat halduskoormust ja võib tõsta teenuse hinda. Magistri- ja täiendõppe puhul juhendavad seminare sama ülikooli doktorandid, mis tagab suurema teemade valiku ja vähendab põhiõppejõudude töökoormust. Magistrantidele on paremini arusaadav võimalus jätkata doktorantuuris. Hanke alusdokumendid on õiguspärased. Hankijal ei ole ka piiratud turu tingimuses kohustust tekitada konkurentsi, alandades selleks kvalifitseerimistingimusi. Hankija määratletud tingimused kohtlevad võrdselt pakkujaid, kes vastavad hanketingimustele. Võimalik olnuks esitada ühispakkumine ja viia õpet läbi nii eesti kui ka inglise keeles. Viited eelmisele hankemenetlusele ei ole asjakohased, sest hankelepingu ese oli erinev. Kuna tellitakse ka doktoriõpet, on doktoriõppe kogemuse nõudmine proportsionaalne tingimus.
  2. MKM ja Tartu Ülikool sõlmisid 04.09.2015 hankelepingu.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 19.10.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. Hankelepingu rahastamise tingimused sätestas hankedokumentide p 8.
  4. Kaebaja on sisuliselt vaidlustanud hankedokumendi punkti 8.2, millega kaebaja käsitluse kohaselt antakse riigiabi. Kuna kaebaja selles osas hankedokumente enne kohtumenetlust vastavalt ettenähtud korrale ei vaidlustanud, ei ole tal kohtumenetluses võimalik hankelepingu tühisuse osas tugineda hankedokumendi p 8.2 õigusvastasusele ega sellest tulenevale riigiabi andmisele. Kui pakkuja või huvitatud isik leiab, et hankedokument on õigusvastane mh põhjusel, et sellega rikutakse RHS § 3 põhimõtteid ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikleid 49 ja 56, tuleb tal see vaidlustada õiges hankemenetluse etapis. Kaebaja eesmärk hanke alusdokumentide vaidlustamisel olnuks saavutatav siis, kui ta oleks pöördunud kohtusse enne pakkumuste esitamise tähtaega, kuid kaebaja pöördus kohtusse alles pärast seda. Isikul on küll õigus järgida seadusega sätestatud maksimaalset kaebetähtaega, ent seejuures peab arvestama, et kui pöördumatu tagajärg saabub varem, võib maksimaalse tähtaja järgimise korral muutuda kaebuse eesmärgi saavutamine võimatuks. Seonduvalt väitega RHS § 3 rikkumise kohta möönab halduskohus, et hanketingimused piiravad kaebaja õigusi hankemenetluses osaleda. Kohus saab hankelepingu eseme määratlemisse sekkuda aga üksnes siis, kui hankija otsustus konkreetse teenuse hankimisel on ilmselgelt meelevaldne, põhjendamatu ja rajaneb suvaõigusel. Ühte riigihankesse ei või 3
(8)3-15-1817 koondada esemeid või teenuseid, mis ei ole funktsionaalselt koostoimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud. Praegusel juhul on teenused kantud samast eesmärgist – parandada IT-õiguse alaste spetsialistide teadmiste taset. Sealjuures on ka õppetasemed omavahel järjestikuses seoses, kuna magistriõppe lõpetanu võib jätkata doktoriõppes. Hankijal on õigus tellida erineva tasemega koolitusi nii eraldi kui ka koos ning viimaseks ei pea olema erakordseid kaalukaid põhjuseid. Hankija põhjendused halduskulude kokkuhoiu ja sünergia tekkimise kohta on eluliselt usutavad ega ole ilmselgelt meelevaldsed. Seda, et hankes sooviti tellida ühisest eesmärgist kantud teenuseid, kinnitab ka teenuse rahastamise alusdokument ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 07.01.2015 käskkiri nr 15-004 „Toetuse andmise tingimused digitaalse kirjaoskuse arendamise toetamiseks“. Ehkki Eestis registreeritud ülikoolidest saab õigusteadust doktoriõppe tasemel õpetada üksnes Tartu Ülikool, ei olnud ka teiste riikide ülikoolide osalemine, sh ühispakkujana koostöös kaebajaga, hankemenetluses välistatud, kuivõrd pakkumisi võis esitada nii eesti- kui ka ingliskeelsete koolituste tegemiseks. Teiste riikide võimalike pakkujate vähene huvi ei ole ette heidetav hankijale. Seega ei ole hanke alusdokumendid VAKO-s vaidlustatud ulatuses õigusvastased ning nende kehtestamine ei ole vastuolus RHS §-ga 3 ega Euroopa Liidu õigusega. Tegemist ei ole keelatud riigiabiga. Välja oli kuulutatud avalik hankemenetlus ning nii VAKO kui ka halduskohus on kontrollinud hanketingimuste õiguspärasust ja leidnud, et tingimused ei ole vastuolus RHS §-ga 3 ega muude sätetega. Õiguspäraselt läbiviidud hankemenetluse tulemusel teenuse eest makstav hüvitis ei saa muutuda ebaseaduslikuks riigiabiks ka siis, kui pakkumuse otsustab esitada ainult üks pakkuja. Kuna hankeleping on kehtiv, ei saa hankelepingu aluseks olevaid haldusakte, sh hanke alusdokumente tühistada (RHS § 267 lg 4). Lisaks on hanke alusdokumentide tühistamise nõue hõlmatud nende õigusaktidega kooskõlla viimiseks kohustamise nõudega. Tühistamisnõue ei võimalda kaebajal saavutada ka kaebuse eesmärki. Ka kohustamisnõude osas, milles sisaldub tühistamisnõue, ei ole kaebuse eesmärk saavutatav, sest pakkumuste esitamise tähtaeg oli saabunud juba enne kaebuse esitamist. Kaebaja eesmärk olnuks saavutatav üksnes siis, kui kaebuse esitamise ajaks ei oleks pakkumuste esitamise tähtaeg möödunud ning kohtul oleks olnud võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset ja keelata hankijal pakkumuste vastuvõtmine ja avamine ning teha kohtuotsus enne pakkumuste esitamise tähtaja saabumist. Kaebuse eesmärk poleks saavutatav ka juhul, kui kohus tuvastaks hankelepingu tühisuse, sest RHS § 36 lg 1 lubab hankedokumente muuta kuni pakkumuste esitamise tähtajani, mitte kuni kehtiva hankelepingu sõlmimiseni. Hanke või selle alusdokumendi kehtetuks tunnistamine on hankija kaalutlusotsus, mille nõudmiseks puudub kaebajal kaebeõigus. Isik saab esitada kohustamisnõude üksnes juhul, kui vastustajal on kohustus vastav toiming teha või haldusakt anda (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1). Kuna hankeleping on kehtiv, on hankemenetlus RHS § 29 lg 3 p 1 alusel ehk hankelepingu sõlmimisega lõppenud. Kuna kohus ei tühista hanke alusdokumente ega kohusta hankijat neid muutma, jääb ka taotlus VAKO otsuse tühistamiseks rahuldamata. Alternatiivne nõue hanke alusdokumentide õigusvastasuse tuvastamiseks kahju hüvitamise eesmärgil jääb samuti rahuldamata, sest kuivõrd hanke alusdokumendid on vaidlustusmenetluse läbinud ulatuses õiguspärased, on kahju hüvitamine välistatud. Kahju hüvitamine on välistatud ka seetõttu, et kaebaja ei ole kasutanud kahju vältimiseks esmaseid õiguskaitse vahendeid (RVastS § 7 lg 1). Ka juhul, kui eriseaduses on tühistamis- või kohustamisnõude esitamiseks ette nähtud erikord, tuleb kannatanul kasutada RVastS-s reguleeritud primaarnõudeid endale kahju tekkimise vältimiseks.

§ 45lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse esitamiseks puudub õigus, kui hilisemalt esitatav hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kuna 4

(8)3-15-1817 kahju hüvitamise nõue on primaarnõuete ammendamata jätmise tõttu perspektiivitu, tuleb tuvastamisnõue jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. TTÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada, või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebaja jääb oma seniste seisukohtade juurde ning esitab täiendavalt järgmised põhjendused: 1) Kohtuotsuse tegemisel on rikutud seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudeid (

§ 157lg 1).

Mitmed kaebaja seisukohad on jäänud käsitlemata (kaebaja põhjendused teenuste osutamiseks kohalduvate riiklike regulatsioonide ja standardite kohta, kehtestatud tingimuste ebaproportsionaalsus). Kaebaja tuvastusnõude lahendamise põhjendused on vastuolus otsuse muude põhjendustega. 2) Vale on halduskohtu seisukoht, et kuna kaebaja pakkumust ei esitanud, ei ole mitmed tema nõuded perspektiivikad. Hankeasjas ei ole kaebeõiguse aluseks õigusvastastele tingimustele tugineva pakkumuse esitamine. Kaebeõigus on ka isikul, kes oleks pakkumuse esitanud, kui hanke alusdokumentide tingimused oleksid olnud õiguspärased. Kaebuse rahuldamise korral oleks isikul võimalik esitada pakkumus õiguspärastest tingimustest lähtudes. Kuna halduskohus jättis 21.07.2015 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse hankelepingu sõlmimise peatamiseks rahuldamata, leides valesti, et kaebeõiguse puudumise ja kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu õiguskaitsevajadus puudus, sai hankelepingu sõlmimine võimalikuks kohtupoolse väära tegevuse tõttu. See nähtub ka asjaolust, et ringkonnakohus tühistas halduskohtu määruse kaebeõiguse puudumise tõttu menetlusse võtmisest keeldumise osas. Kui halduskohus ei oleks kaebeõiguse olemasolu osas eksinud ja oleks ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldanud, ei oleks hankelepingut sõlmitud. Hankemenetlus oleks lõppenud RHS § 29 lg 3 p 1 kohaselt ning küsimust hankelepinguga seonduvate nõuete menetlemisest ei oleks tekkinud. Kaebaja esitas vaidlustuse tähtaegselt. Arvestades RHS-s sätestatud tähtaegu, ei ole VAKO otsuse vaidlustamine halduskohtus objektiivselt võimalik. 3) Halduskohus pidanuks sisuliselt hindama kaebaja väidet, et hankeleping on lubamatu riigiabi andmise tõttu tühine. Halduskohus leidis valesti, et kaebaja soovis riigiabi põhjendusega vaidlustada hankedokumentide p-i 8.2, mis nägi ette teenuse rahastamise Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, ning kohaldas seejuures vääralt

§ 268lg-t 4.

Kaebaja ei soovinud vaidlustada seda hankedokumentide punkti ega pea seda ka õigusvastaseks, vaid palus lubamatu riigiabi tõttu tuvastada hankelepingu tühisus. Riigiabi anti õigusvastase riigihankemenetluse tulemusena sõlmitud lepinguga ja riigihankemenetluses puudus konkurents, seega oli tegu lubamatu riigiabiga ning hankeleping on TsÜS § 87 ja ELTL art 107 alusel tühine. Lubamatule riigiabile tuginemiseks ei olnud vajalik kohtueelse menetluse läbimine. Väär on halduskohtu arvamus, et pelgalt avaliku hankemenetluse korraldamine tähendab Altmarki kriteeriumite (Euroopa Kohtu 24.07.2003 otsus asjas nr C-280/00: Altmark GmbH) täitmist. Riigihankemenetluses osales pakkujana ainult Tartu Ülikool, seega reaalset konkurentsi lepingu sõlmimisel ei olnud. Altmarki kohtuasjas väljatoodud erand ei kohaldu ühe pakkujaga riigihanke puhul, sest riigiabi saajat ei ole välja valitud kulude objektiivsuse ja põhjendatuse kontrolli võimaldava ning turu konkurentsist lähtuva mehhanismi abil. 4) Kuna hankeleping on tühine, tulnuks halduskohtul lahendada ka hanke alusdokumentide tühistamise nõue.

§ 267

lg 4 ei võimalda küll kehtiva hankelepingu olemasolul hankelepingu aluseks oleva haldusakti tühistamist, kuid praegusel juhul oli hankeleping vastuolu tõttu ELTL art-ga 107 tühine. Seega ei esinenud takistust lepingu sõlmimise aluseks olnud õigusvastase haldusakti tühistamiseks. Hankelepingu tühisus on võimalik tuvastada ka konkludentselt hanke alusdokumentide tühistamise nõude rahuldamise käigus. 5

(8)3-15-1817 5) Halduskohus jättis valesti rahuldamata hanke alusdokumentide õigusvastasuse tuvastamise nõude, jättes arvestamata hankeasjade erisustega. RHS § 129 lg 1 on erisätteks RVastS § 7 lg 1 üldreegli ees, mistõttu ei ole RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud võimaluste ammendumine kahju hüvitamise nõude eeltingimuseks. RHS § 129 lg 1 võimaldab kahju hüvitamise nõudega ja sellega seotud tuvastusnõudega pöörduda halduskohtusse ja selle lubatavuse osas ei ole vaja kohaldada muid RVastS eeldusi. Isegi kui RVastS § 7 lg 1 piirangud täies ulatuses kohalduksid, oleksid need tingimused kohtuotsuse muudest osadest nähtuvalt täidetud. Halduskohus tuvastas otsuses, et kaebaja nõuded hankelepingu ja alusdokumentide tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks nende õigusaktidega vastavusse viimiseks tuleb jätta menetluslike piirangute tõttu rahuldamata. Sellega tuvastas halduskohus kaebaja muul viisil õiguste kaitsmise või taastamise võimatuse ehk RVastS § 7 lg 1 tingimuste täitmise ja ei saa tuvastamisnõude analüüsimisel vastuoluliselt leida, et eeldused ei ole siiski täidetud. Tuvastamisnõude eesmärgiks olev kahju hüvitamise nõue ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohus käsitas tuvastus- ja hüvitusnõude eeldusi liiga kitsalt. Halduskohtu seisukoht tähendaks, et kahju hüvitamine hankeasjades oleks võimalik vaid juhul, kui eelnevalt on täies mahus läbitud vaidlustus- ja kohtumenetlus tühistamis- ja kohustamisnõuete osas ning see on lõppenud pakkuja jaoks negatiivselt. Kahju hüvitamine oleks seega praktikas teostamatu, sest kirjeldatud olukorras oleks eelnevalt tuvastatud hankija tegevuse õigusvastasuse puudumine. Selline tõlgendus on vastuolus EL riigihangete õiguskaitsemeetmete direktiivi 2007/66/EÜ eesmärkidega ega taga pakkujatele tõhusat õiguskaitset. Isegi kui kahju hüvitamiseks tuleks läbida menetlus VAKO-s, ei ole see praegusel juhul välistatud. Tuvastusnõue ei saa olla perspektiivitu kahju hüvitamise nõude kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, sest kaebaja saab veel kahju hüvitamise taotlusega VAKO-sse pöörduda. 6) Riigihanke alusdokumendid on vastuolus RHS § 3 p-dega 3 ja 4, § 33 lg-ga 8 ja § 39 lg-ga 1 osades, milles need ei võimalda esitada pakkumust ainult magistritasemel koolitusteenuse osutamiseks ja kehtestavad magistriõppe koolitusteenuse pakkumise kvalifitseerimise tingimuseks varasema doktoriõppe koolitusteenuse pakkumise kogemuse. Halduskohus leidis, et hankija vabadus hankelepingu eseme määramiseks on sisuliselt piiramatu. Kaebaja ei vaidlusta hankeobjekti valikut, vaid teenuse tellimise vormi, kus kaks erinevat teenust ühendati ühte paketti, välistades konkurentsi. Magistri- ja doktoriõppe kõrge taseme tagamiseks on haridusstandardi jt õigusaktidega kehtestatud meetmed ning õppekavad pideva järelevalve all. Seega on mõlema õppeastme kõrge tase tagatud ka juhul, kui teenuseid osutavad erinevad lepingupartnerid. Halduskohus leidis õigesti, et koos tellitavate teenuste puhul peab esinema funktsionaalne side, praegusel juhul seda ei esine. Eri taseme koolitusteenused oleks tulnud hankida eraldi, see rahuldanuks hankija vajaduse samaväärselt. Vastustaja otsustas ilma põhjendatud vajaduseta tellida magistri- ja doktoritaseme koolitusteenust täiesti konkurentsi välistavas vormis, sulgedes turu kõigi pakkujate jaoks peale ühe. RHS § 3 põhimõtete kohaselt peab konkurentsi välistamiseks esinema kaalukas ja erakordne põhjus. Viited võimalikele välismaistele pakkujatele ei arvesta tegelikku olukorda, sest teistest liikmesriikidest pärit pakkujate huvi osalemise vastu ei ole reaalne. 9. MKM jääb oma kirjalikus vastuses seniste seisukohtade juurde ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Väide seaduslikkuse ja põhjendatuse nõude rikkumise kohta on paljasõnaline ja umbmäärane. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega ei ole enam võimalik muuta hanke alusdokumente ning kaebaja ise jättis enne seda tähtaega kaebuse VAKO otsuse peale esitamata. Alusdokumentide vaidlustamiseks pole küll eelnev pakkumuse esitamine nõutav, kuid VAKO negatiivse otsuse korral tuleb esitada tähtaegne kaebus kohtusse. Kaebaja ei taotlenud õigeaegselt esialgset õiguskaitset. Asjaolu, et pakkumuse esitas ainult üks pakkuja, ei muuda hankemenetlust õigusvastaseks. Kaebaja oleks võinud esitada ühispakkumuse. Erinevate kõrgharidusastmetega õpete koos tellimine tagab IT-õiguse taustaga seminarijuhendajate olemasolu ning pakub õpetamispraktikat ka doktorantidele. 6
(8)3-15-1817 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning

§ 201lg-le 4 tuginedes neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Kaebaja arvates on halduskohus valesti pidanud mitmeid tema nõudeid perspektiivituks põhjusel, et kaebaja ise hankemenetluses pakkumust ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja etteheide on alusetu. Halduskohus ei seadnud kaebaja poolt esitatud nõuete perspektiivi sõltuvusse pakkumuse esitamata jätmisest ega ole sel põhjusel kaebeõigust välistanud. Halduskohus tõi oma otsuses välja, et kaebaja eesmärk olnuks saavutatav vaid siis, kui kaebaja oleks pöördunud hanke alusdokumentide vaidlustamiseks kohtusse enne pakkumuste esitamise tähtaega. Ka ringkonnakohus selgitas käesolevas asjas 28.07.2015 tehtud määruses, et kaebaja eesmärgi saavutamine – osaleda hankel ja esitada pakkumus uutel tingimustel – ei ole enam võimalik olukorras, kus pakkumused on juba esitatud ja avatud. Kui pakkumuste esitamise tähtpäev möödub, on RHS § 36 lg-st 1 tulenevalt hankemenetluses sätestatud tingimused kohustuslikud nii hankijale kui pakkujatele ning kohus ei saa enam hankijat kohustada hankedokumente muutma. VAKO otsus tehti teatavaks 08.07.2015 ning pakkumuste esitamise tähtpäev saabus 15.07.
  2. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule küll tähtaegselt, ent 5 päeva peale pakkumuste esitamise tähtpäeva. Halduskohus asus seega õigesti seisukohale, et objektiivselt olnuks kaebajal võimalik pöörduda kohtusse ka enne pakkumuste esitamise tähtaja saabumist (vaidlustatud otsuse p 7). Eeltoodust tulenevalt ei olnud kohustamisnõude ega ka sellega hõlmatud hanke alusdokumentide tühistamisnõude rahuldamine asjaolusid arvestades enam võimalik.
  3. Kaebaja heidab halduskohtule ette, et hankelepingu sõlmimine sai võimalikuks, kuna halduskohus jättis vääralt esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel hankemenetluse peatamata. Ringkonnakohus märgib, et see küsimus pole praeguse vaidluse esemeks. Kaebaja on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise juba vaidlustanud ning ringkonnakohus on sellekohase määruskaebuse 28.07.2015 rahuldamata jätnud. Ringkonnakohtu määrus on jõustund.
  4. Kaebaja hinnangul oleks halduskohus pidanud tema väidet hankelepingu tühisuse kohta lubamatu riigiabi andmise tõttu ka sisuliselt hindama, sest selle nõude esitamisele ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust. Samas vaidleb kaebaja apellatsioonkaebuses ka ise vastu halduskohtu põhjendustele, mille kohaselt ei olnud tegemist keelatud riigiabiga. Ehkki halduskohus märkis, et hankedokumentide p 8.2 vaidlustamise osas oli kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning kaebaja ei saa seetõttu hankelepingu tühisuse osas selle punkti õigusvastasusele tugineda (vaidlustatud otsuse p 7), analüüsis kohus seejärel küsimust, kas riigihankemenetluses edukale pakkujale hankemenetluse alusel makstavat tasu sai praegusel juhul käsitleda riigiabina, ka sisuliselt (vaidlustatud otsuse p 9). Seega ei jätnud halduskohus hankelepingu võimalikku tühisust riigiabi andmise tõttu hindamata.
  5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, miks ei ole praegusel juhul tegemist riigiabiga. ELTL art 107 kohaselt on riigiabi andmise peamiseks tunnuseks avaliku võimu poolt selliste meetmete rakendamine, millega ettevõtja saab konkurentsi moonutada võiva majandusliku eelise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tulenevalt õiguspäraselt läbi viidud hankemenetlusest ei saa praegusel juhul rääkida konkurentsi moonutavast abimeetmest. Tegu ei ole ka meetmega, mis mõjutaks negatiivselt liikmesriikide vahelist kaubandust. Halduskohus on õigesti leidnud, et sõlmitud hankeleping ei ole tühine, sest tegu ei ole keelatud riigiabiga. 7

(8)3-15-1817
  1. Kaebaja heidab halduskohtule ette RHS § 3 põhimõtete valesti kohaldamist, leides, et kaks erinevat teenust olid vastuolus kehtiva õigusega ühendatud ühte paketti ning see välistas täielikult konkurentsi, sulgedes turu kõigi pakkujate jaoks peale ühe. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Halduskohus on õigesti leidnud ning piisavalt põhjendanud, miks hankijal oli praegusel juhul õigus tellida eri õppeastmete koolitusteenust sama hankemenetluse raames (vaidlustatud otsuse p 8). Ringkonnakohtu arvates pole hankija sellekohane otsustus ilmselgelt meelevaldne ega põhjendamata. Kaebaja heidab halduskohtule ette ka seda, et kohus ei ole hinnanud tema põhjendusi seoses teenuste osutamiseks kohalduvate riiklike regulatsioonide ja standarditega ning kehtestatud tingimuste ebaproportsionaalsusega. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebaja esitatud väiteid käsitlenud. Halduskohus on oma otsuse punktis 8 väljendanud, et RHS § 3 rikkumise argumendi osas nõustub ta täielikult VAKO põhjendustega ega korda neid. VAKO on vaidlusaluste kvalifitseerimistingimuste proportsionaalsust ning põhjendatust hinnanud oma otsuse p-s 9 ning ringkonnakohtu arvates vastavad need põhjendused kaebaja argumentidele. Halduskohtu otsus vastab seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudele.
  2. Kaebaja leiab, et halduskohus jättis valesti rahuldamata hanke alusdokumentide õigusvastasuse tuvastamise nõude, jättes arvestamata hankeasjade erisustega. Ringkonnakohus märgib, et halduskohtu otsuses on selgitatud, et kuivõrd hanke alusdokumendid on vaidlustusmenetluse läbinud ulatuses õiguspärased, on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine välistatud (vaidlustatud otsuse p 12). Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga.
  3. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka MKM-i võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.