1-12-12123/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja viis

1. detsember 2015, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-12-12123 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. novembri 2015 määrus Dmitri Solovjovi (ik XXX) tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Dmitri Solovjov, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. novembri 2015 määrus muutmata.
5. Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. novembri
8. a määrusega jäeti Dmitri Solovjov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata talle Tartu Maakohtu
9. veebruari
10. a otsusega mõistetud karistusest 3 aastat 3 kuud ja 26 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas
11. aprillil 2013 ja lõpeb
12. augustil
13. Mittevabastamise põhjendused olid seejuures kokkuvõtlikult järgmised. 1.1 Positiivse asjaoluna tõi kohus välja, et D. Solovjovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“ ja „Eluviisitreening“, omandanud puidupingitöölise eriala ja osalenud sõltuvusteemalistel loengutel. 1.2 Kohtu hinnangul kaaluvad negatiivsed asjaolud üles positiivse. Nimelt on D. Solovjovi karistatud kriminaalkorras 9 korral ja ta kannab
14. vangistust. Korduvkaristus viitab isiku sissekujunenud kriminogeensele elustiilile. Kõikide kuritegude soodusteguriks on olnud sõltuvusprobleemid, rahalise kasu saamise eesmärk ja grupi mõju. 1 1.3 D. Solovjovil puudub vabanedes kindel töökoht. Ka enne vangistust ta ei töötanud ega omanud sissetulekut. Tasumata haginõudeid on 10 019,26 euro ulatuses, nende tasumisega D. Solovjov tegelenud ei ole. Vabanedes esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks, kuivõrd süüdlane ei ole motiveeritud põhiharidust omandama ning tal puuduvad kindel sissetulek ja majanduslik stabiilsus. 1.4 Vabanedes puudub D. Solovjovil ka kindel elukoht. Korter, kuhu ta soovis elama minna kuulub Tartu linnale ning sinna ta elama asuda ei saa. D. Solovjovil on vaja esitada uus taotlus linnale elukohta elama asumiseks. Elukoha olemasolu on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eeluduseks. 1.5 D. Solovjov tarvitas juba lapsena alkoholi ning on enamus kuritegusid toime pannud alkoholijoobes olles. Ta ei eita probleemi olemasolu, ent ei ole motiveeritud alkoholi tarvitamisest täielikult loobuma. Alates 13-eluaastast on D. Solovjov tarvitanud narkootikume. Süüdlane tunnistab, et tegemist on probleemiga, millest ta ei ole suutnud vabaneda. D. Solovjovi suhtlusringkond koosneb samuti kriminaalse taustaga isikutest ning enamik kuritegusid on toime pandud grupis. D. Solovjovi elustiili võib pidada kergesti mõjutatavaks ning riskiv-hoolimatuks. 1.6 Risk, et D. Solovjov paneb toime uue kuriteo, on samuti kõrge. 1.7 Kohus leidis, et D. Solovjovi puhul on maandamata alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest tulenevad riskid, mis võivad vabaduses mõjutada tema õiguskuulekat käitumist negatiivselt. Samuti on oht, et kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemisel ja stabiilse sissetuleku puudumisel majanduslikesse raskustesse sattumisel võib süüdlane taas uusi kuritegusid toime panna. 1.8 D. Solovjovi korduvkaristatus ja isiksuseomadused kinnitavad, et ta ei sobi kriminaalhooldusele allutamiseks. Kohus leidis, et eksisteerib reaalne oht, et D. Solovjov jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist ning kriminaalhooldusega seonduvad piirangud uusi kuritegusid ära ei hoiaks. MÄÄRUSKAEBUS
15. Tartu Maakohtu määrusele esitas edasikaebuse süüdlane, kes taotleb vaidlustatud määruse tühistada ning vabastada ta karistuse kandmisest ennetähtaegselt. 2.1 D. Solovjov märgib, et asjatu on kohtu kahtlus uute varavastaste kuritegude toimepanemise ohu osas. Garanteeritud töökoht ettevõttes OÜ XXX garanteerib vabanedes töökoha, mis sellist ohtu minimeerib (lisatud garantiikiri ja iseloomustus). 2.2 Samuti on D. Solovjov saanud kinnituse vennalt (lisatud määruskaebusele), et ta on nõus tagama vabanemisel elukoha. 2.3 Kohus ei ole piisavalt arvestanud vangistuse jooksul toimunud positiivseid muudatusi. D. Solovjov on teinud õiged järeldused karistusest ning soovib jätkata seaduskuulekalt. Vabaduses on teda ootamas abikaasa ja väike tütar ning vend, kes moodustavad toetava sotsiaalvõrgustiku. D. Solovjov soovib olla toeks perele ning kindla töökoha omamine annab talle selleks võimaluse. 2.4 Kohus jättis arvestamata, et D. Solovjov on läbinud sotsiaalprogrammi ning ta on suunatud avavanglasse. See tähendab, et vangla on pidanud võimalikuks D. Solovjovi järk2 järgulist resotsialiseerumist, mis kinnitab, et vanglal on võimalik kinnitada D. Solovjovi käitumise põhjal, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi. 2.5 Juhul, kui kohus arvab, et alkohol ja narkootikumid saavad takistuseks ennetähtaegsel vabastamisel, siis selle jaoks ongi erinevad kriminaalhoolduslikud allutamismeetodid (käitumiskontroll, sotsiaalprogrammid). D. Solovjov kinnitab, et vajab riigipoolset tuge, et toime tulla võimalike raskustega ning tugiisikut, kes vajadusel suunaks. Sellist võimalust ei tekiks tal tähtajalise vabanemise puhul. 2.6 Kohus jättis arvestamata sellegi, et D. Solovjov on selle vangistuse jooksul aktiivselt osalenud õppetöös ja tööhõives. Nüüd, väljaspool vanglat töötades on ta asunud hüvitama ka rahalisi nõudeid ning valmis sellega ka vabanedes jätkama. 2.7 Ka kõrge riskiprotsent ei saa olla mittevabastamise aluseks, sest protsendid arvutab programm ja need on subjektiivsed. Arvestama peaks vangla arvamust, sest just see asutus on saanud hinnata D. Solovjovi muutumist ning võtnud sellele vastavalt vastu otsuse saata ta avavanglasse. 2.8 Karistuse jooksul on D. Solovjovi väärtushinnangud muutunud. Ta hindab perekonda ja seaduskuulekuse vajadust. D. Solovjov soovib olla pere kõrval ja näha kasvamas oma last. Tal on häbi kuritegude pärast ning ta kahetseb nende toimepanemist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid. Vastuseks määruskaebuse argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist. 3.1 Ringkonnakohus leiab, et alusetu on D. Solovjovi etteheide kohtule, et viimane jättis arvestamata määruskaebuse esitaja suhtes vangistuse jooksul toimunud positiivsed muudatused. Kohus on välja toonud isiku käitumist positiivselt iseloomustatavate asjaoludena distsiplinaarkaristuste puudumise ja sotsiaalprogrammides osalemise. Peab märkima, et D. Solovjovi puhul, keda vangistuse esimeses pooles korduvalt distsiplinaarkorras karistati, on toimunud olulised positiivsed muudatused, mida näitab seegi, et vangla on ta üle viinud vabamasse režiimi, avavanglasse. 3.2 D. Solovjov on lisanud määruskaebusele garantiikirja, mille kohaselt iseloomustab XXX OÜ juhataja teda kui kohusetundlikku töötajat, kes suhtub töösse positiivselt, on viisakas ja abivalmis. Ühtlasi on juhataja kinnitanud, et on nõus vabanemisel garanteerima D. Solovjovile täiskohaga tööd. Ringkonnakohus leiab, et arvestades D. Solovjovi elukäiku ja võlakohustusi, on garanteeritud töökoha olemasolu väga oluline aspekt, mis võimaldab isikul alustada seaduskuulekat elu. 3.3 Olenemata eeltoodud positiivsetest isikut iseloomustavatest andmetest, peab ringkonnakohus vajalikuks, et D. Solovjov jätkaks vangistuse kandmist. Nagu öeldud, kannab D. Solovjov karistust avavanglas, kus tegeletakse samuti tema kriminaalsete riskide maandamisega. Viimaseid on D. Solovjovil palju – nt töökogemuse puudumine, tasumata nõuded, alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine pikema ajaperioodi vältel, kriminaalne suhtlusvõrgustik, suutmatus oma vigadest õppida. Kõik need riskid koos suurendavad korduvkuritegevuse ohtu (mis D. Solovjovil vastavalt vangla iseloomustusele on vastavalt 44% ja vägivallakuriteo puhul 42% kahe järgneva aasta jooksul). Tegemist on isikuga, keda on 3 korduvalt karistatud, sh 4 korral vangistusega, mistõttu ei saa paratamatult suhtuda D. Solovjovi muutumislubadustesse samamoodi, nagu nt esmakordselt karistatud isiku puhul. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et konkreetse süüdlase puhul on riskid uute kuritegude toimepanemiseks kõige paremini maandatavad avavanglas viibimisega, kus pisut vabamates tingimustes (viibimine väljaspool vangla territooriumi, kodukülastuste võimaldamine) tagatakse siiski ka ühiskonna turvalisus ja isiku tõhus rehabiliteerimine. 3.4 Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda isiku ennetähtaegsest vabastamisest arvestades süüdlase isikut, tema varasemat elukäiku ning tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne vabastamine, on ka maakohtu määrus seaduslik, ning selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud argumentidel puudub alus.
17. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Mati Kartau