1-09-11517/262

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-11517 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2015 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Timofei Stanovoi (isikukood XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. novembri 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2011 otsusega mõisteti T. Stanovoile KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja § 215 lg 3 p 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 8 aastat vangistust. KarS § 64 lg-t 1 kohaldades loeti mõistetud karistusega kaetuks Viru Maakohtu 02.02.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi mõistetud kergem karistus 1 aasta vangistust ja sama kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi (kannatanu A.P. episood) mõistetud karistus ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti T. Stanovoile 8 aastat vangistust. Karistusaeg algas 19.02.2009 ja lõppeb 19.02.
8. Viru Maakohtu 04.11.2015 määrusega jäeti T. Stanovoi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 2.1 Maakohus asus seisukohale, et T. Stanovoi jätkuvale ohtlikkusele viitavad tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude iseloom ja korduvus ning narkosõltuvusest tingitud riskikäitumine. Kohus nimetas ära, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6-l korral (valdavalt varavastaste kuritegude eest), vanglakaristust kannab ta 4-ndat korda ja korduvalt on teda karistatud väärteokorras. Vangistuses on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus. T. Stanovoil on diagnoositud ka sõltuvus narkootikumidest. Samuti on teda varaseamalt (viimati märtsis 2008) vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ka vabastatud, kuid karistuse ärakandmata osa pöörati hiljem täitmisele. 2.2 Eeltoodu pinnalt järeldas maakohus, et vaatamata varasematele karistustele ei ole T. Stanovoi paranemise teele asunud ega eelnevatest karistustest õigeid järeldusi teinud. Käitumiskontroll ei paneks teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Samuti on kinnipeetava puhul tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole selle ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. T. Stanovoi ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele, ta võib sooritada uusi kuritegusid, tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole käesoleval ajal küllaldaselt piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Lisaks tuleb arvestada sedagi, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerumise võimalusi.
9. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse T. Stanovoi, taotledes lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. 3.1 T. Stanovoi märgib, et teab endaga seotud probleeme ning vajabki abi nendega tegelemisel. Vabanedes vangistusest ennetähtaegselt teostataks tema üle talle nii vajalikku käitumiskontrolli. Vanglas on ta läbinud kõik individuaalsest täitmiskavast tulenevad nõuded ja kinnipidamisasutusel ei ole talle enam midagi pakkuda. T. Stanovoi leiab, et kuigi ta on varasemalt korduvalt olnud seadusega pahuksis ning rikkunud ka tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamisega kaasnevaid tingimusi, võiks teda siiski käesolevalt vabastada. Vastasel juhul on temast lähtuv risk suurem, ehkki ta ise üritab normide rikkumisest hoiduda. Ka ei muuda karistuse täielik ärakandmine tema narkosõltuvuse osas midagi. 3.2 T. Stanovoi hinnangul ei ole tema vabastamisel takistuseks ka töökoha puudumine. Ta saab ennast arvele võtta töötukassas. Elukoht on tal aga olemas. Tal on võimalik elama asuda XXX korteris või pöörduda selle probleemi lahendamiseks Rakvere Linnavalitsusse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub täielikult esimese kohtuastme seisukohtadega ning leiab samuti, et T. Stanovoi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohtu põhistused on piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks edasikaebuses toodud argumentidel puudub alus. Kaebus jääb täielikult edutuks.
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul esinevad kaalukad vastuargumendid T. Stanovoi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Nimelt viitavad kinnipeetava jätkuvale ohtlikkusele tema korduv kriminaalkorras karistatus, kuritegude asjaolud ning riskiteguritena temal diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest. Maakohus on õigesti täheldanud, et varasemad karistused ei ole süüdimõistetu käitumisele mingitki mõju avaldanud. Vastupidi, tema kuriteod on muutunud raskemaks ja käesolevalt kannab kinnipeetav pikaaegset vangistust raskete kuritegude eest, mis olid sooritatud ajendatuna omakasust ja seondusid kannatanutele suurte kannatuste põhjustamisega (noa kõrile panemine, kannatanute hoidmine auto pagasiruumis mitme tunni vältel). Ka Viru Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt on T. Stanovoist lähtuv uute kuritegude risk arvestatav, s.o järgmise kahe aasta jooksul üldise kuriteo osas 61% ja vägivaldse kuriteo puhul 42%.
12. Ringkonnakohus soostub maakohtuga ka selles, et T. Stanovoi elutingimused ei ole samuti tema vabastamist ja kriminaalhooldusele allutamist soodustavad. Seda vaatamata asjaolule, et tal on 2 võimalik võtta ennast töötuna arvele töötukassas, asuda elama kaheldava elamiskõlbulikkusega korterisse (vastavad kahtlused tõusetuvad kriminaalhooldaja arvamusest) või taotleda sotsiaalelamispinda. Isiku puhul, keda on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, kellel on tasumata ulatuslikud võlanõuded ning kes on omakasu eesmärgil korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid, tuleb ka seesuguseid elutingimusi näha ebasoodsatena.
13. Määruskaebusest selguvalt möönab temaga seotud negatiivseid aspekte ka T. Stanovoi ise (v.a elu- ja töökohaga seonduvas ta probleeme ei näe). Sellele vaatamata leiab kinnipeetav aga, et teda võiks käitumiskontrolli kohaldamisega ikkagi vabastada. Ringkonnakohus T. Stanovoi sellise seisukohaga ei nõustu. Sarnaselt maakohtuga puudub ka kriminaalkolleegiumil usk sellesse, et vabastamisega kaasnev katseaeg ja kriminaalhoolduse teostamine oleksid kinnipeetava seaduskuuleka käitumise tagamiseks piisavad abinõud. Taoliseks arvamuseks annab aluse asjaolu, et varasemalt on T. Stanovoile selliseid võimalusi juba antud, kuid ilmselgelt need ennast õigustanud ei ole. Seega ei garanteeri T. Stanovoi õiguspärast käitumist ka tema määruskaebusest selguv arusaamine kriminaalhooldusele allutamise kasulikust mõjust ega tema lubadused kuritegusid mitte enam toime panna. Siinkohal on paslik märkida sedagi, et ka vangistuses ei ole T. Stanovoi suutnud käituda läbini kehtestatud korda järgides, vaid alles mõni kuu tagasi on talle tehtud noomitus temale mittekuuluva eseme valdamise eest.
14. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Aarne Sarjas