KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2015; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-14-53231 Haldusasi G. Tse

§ 9

lõikes 3 sätestatakse, et ettevalmistusteenistuse kulusid hüvitama kohustatud isik hüvitab kulud kohustuse tekkimisest alates ühe kuu jooksul. Sõnad "kohustuse tekkimisest alates" viitavad vangistusseaduse § 118 lõikes 1 nimetatud alustele, mitte tõendi väljastamisele. Kaevatavas haldusaktis ei ole nimetatud ühtegi VangS § 118 lõikes 1 nimetatud alust ega viidatud ühelegi tõendile, mille alusel on haldusorgan mistahes VangS § 118 lõike 1 nimetatud aluseks olevad asjaolud tuvastanud. 11. Kaebaja hinnangul võiks tähtaja pikkus hakata kaebajat mõjutama üksnes siis, kui haldusorganil oleks alust hakata õppekulusid sisse nõudma. Vaidlustatavas haldusaktis ei ole toodud välja ühtegi 2 tõendit ega sellega tuvastatud asjaolu, millest lähtuvalt võinuks vastustajal olla alus asuda õppekulusid sisse nõudma ja kohaldada justiitsministri 21.01.

§ 9lõikes 3 nimetatud tähtaega.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja on seisukohal, et teatis on õiguspärane, sest Sisekaitseakadeemia nõukogu 25.04.2011 otsusega nr 1.1-6/24 kinnitatud korrektsiooni õppekaval (kood 2938) õppimise puhul on tegemist vanglaametniku ettevalmistusteenistusega vangistusseaduse mõistes ning antud õppekaval õppivale isikule ja õppekava lõpetajale laienevad VangS ettevalmistusteenistusele ettenähtud kohustused, sh ka ettevalmistusteenistuse kulude hüvitamise kohustus § 118 lõikes 1 sätestatud tingimustel. Kuna kaebaja lõpetas ettevalmistusteenistuse ning on ja oli teenistuses vanglas, siis on kaebaja suhtes juba ära langenud VangS § 118 lg 1 punktides 1-4 sätestatud tingimustel tekkida võiv kulutuste hüvitamise kohustus. Sisekaitseakadeemia koostas ja väljastas kandidaadi ettevalmistusteenistuse kulude teatise tulenevalt VangS § 118 lg 3 alusel kehtestatud justiitsministri 21.01.2004 määrusest nr
2. Seega ei ole teatise koostamise puhul tegemist kaalutlusotsusega vastustaja jaoks.
3. Kulutuste nimetuste ja suuruste aluseks on justiitsministri 21.01.

„Vanglaametnikukandidaadi ettevalmistusteenistuse kulude arvestamise ja hüvitamise kord“ § 2 lõige

1. Kuna ei VangS § 118 ega ka justiitsministri 21.01.2004 määrus nr 12 ei määratle terminit „õpetamisega seotud kulud“, siis on lähtutud analoogiast tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §st
2. Vastustaja on lähtunud VangS § 118 ja justiitsministri 21.01.2004 määruses nr 12 määratlemata jäetud termini määratlemisel, tulenevalt võrdse kohtlemise põhimõttest, rakenduskõrgkooli seaduse § 273 lg 4 alusel siseministri 25.07.2007 määrusega nr 61 kehtestatud „Sisekaitseakadeemia õppekulude arvestamise ja hüvitamise kord“ § 3 lg 2 ning politsei ja piirivalve seaduse § 69 lg 2 alusel siseministri 21.12.2009 määrusega nr 85 kehtestatud „Koolituskulude arvestamise ja hüvitamise kord“ § 2 lg 2 regulatsioonist.
3. Justiitsministri 21.01.

alusel vormistatavas teatises märgitud andmetega määratakse kindlaks VangS § 118 lg 1 sätestatud tingimustel isikule riigi poolt tema ettevalmistusteenistusele tehtud kulutuste hüvitamiskohustuse tekkimisel isiku ettevalmistusteenistusele tehtud kulude nimetused ja suurused ning kogusumma. Seega on haldusmenetluse seaduse § 52 lg 1 p 2 kohaselt käsitletava teatise puhul tegemist eelhaldusaktiga VangS § 118 lg 1 punktides 5 – 7 sätestatud G. Tsele tekkida võiva kohustuse suhtes. Tulenevalt justiitsministri 21.01.2004 määrusest nr 12 ei saa ettevalmistusteenistuse kulude teatis luua teatise saajale iseseisvalt õigusi ja kohustusi. 15. Vastustaja möönab, et Sisekaitseakadeemia poolt 16.09.2014 G. Tsele koostatud ja väljastatud kandidaadi ettevalmistusteenistuse kulude teatises nr 4.1-2/3861 on kahjuks sisse tulnud viga, nimelt oli teatises märgitud, et ettevalmistusteenistuse kulud tuli hüvitada „ühe kuu jooksul alates teatise saamisest“, samas kui määruse sõnastus, millele tuginedes on nimetatud lõik teatises koostatud ning millele ka antud lõikes viidatakse, sätestab, et ettevalmistusteenistuse kulusid hüvitama kohustatud isik hüvitab kulud kohustuse tekkimisest alates ühe kuu jooksul. Justiitsministri 21.01.

§ 3

lg 3 sätestab, et teatis koostatakse ettevalmistusteenistuse viimasel päeval, milleks on G. Tse puhul 20.06.2014, samas oli aga teatise vormistamise kuupäevaks 16.09.

1. Kuna eeltoodud puudused ei mõjuta teates märgitud kulutuste suurust, ning teatis tekitab isikule kohustusi alles siis kui G. T vabastatakse teenistusest vanglaametnikuna või teenistusest Justiitsministeeriumis oma algatusel mõjuva põhjuseta, teenistusest vanglaametnikuna või teenistusest Justiitsministeeriumis süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel või teenistusest vanglaametnikuna või teenistusest Justiitsministeeriumis distsiplinaarsüüteo eest. Vastustaja on seisukohal, et lähtuvalt haldusmenetluse seaduse §-st 58 ei saa 3 G. T eeltoodud puudustest tulenevatel põhjustel nõuda talle väljastatud ettevalmistusteenistuse kulude teatise tühistamist või kehtetuks tunnistamist. kandidaadi KOHTU PÕHJENDUSED
2. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Sisekaitseakadeemia 16.09.2014 teatist nr 4.1-2/3861 ja taotletud selle tühistamist. Kaebaja leiab, et teatis on nii õiguslikult kui ka faktiliselt põhjendamata ega ole ettevalmistusteenistuse kulude õigsuse baasmaksumuse osas kontrollitav. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud haldusaktiga kohustati kaebajat hüvitama ettevalmistusteenistuse kulusid ühe kuu jooksul teate kättesaamisest alates, tugineb kaebaja veel ka justiitsministri 21.01.

§ 9

lõikele 3, milles sätestatakse, et ettevalmistusteenistuse kulusid hüvitama kohustatud isik hüvitab kulud kohustuse tekkimisest alates ühe kuu jooksul ning selgitab, et õppekulude hüvitamise kohustust ei ole tal tekkinud, mistõttu on õigusnorme valesti tõlgendatud ja haldusakt ebaseaduslik. 17. Justiitsministri 21.01.

„Vanglaametnikukandidaadi ettevalmistusteenistuse kulude arvestamise ja hüvitamise kord“ § 9 lg 3 kohaselt hüvitab ettevalmistusteenistuse kulusid hüvitama kohustatud isik vastavad kulud kohustuse tekkimisest alates ühe kuu jooksul. Vangistusseaduse § 118 lõikes 1 on sätestatud need juhtumid, millal isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tema ettevalmistusteenistusele tehtud kulutused ning selle kohta on 7 vastavasisulist (ettevalmistusteenistuse katkestamine jne) alapunkti. Antud juhul ei ole aga vaidlust selles, et vangistusseaduse § 118 lg 1 punktides 1-7 nimetatud olukordasid tegelikult ei esine ning seega ei ole kaebajal ka ettevalmistusteenistuse kulude hüvitamise kohustust tekkinud. Vaidlustatud teatisest ja Sisekaitseakadeemia selgitustest ilmneb, et teatis koostati ja seda sooviti koostada lähtuvalt justiitsministri 21.01.

paragrahvist 3 ning pelgalt tulevikus tekkida võiva kohustuse suhtes, millega määratakse kindlaks üksnes kandidaadi ettevalmistusteenistuse kulude suurus ja hüvitamise kord ja et teatis selle saajale iseseisvalt õigusi ja kohustusi ei loo. Vastustaja möönab küll ebatäpsust teatise sõnastuses, kuid leiab, et (informatiivse) teatise kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks ei ole siiski alust. Kaebaja on vastupidisel seisukohal.

1. Tulenevalt eeltoodust tuleb kohtul hinnata peamiselt seda kas haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ja kas vastustaja ebatäpsusega peaks kaasnema selle tühistamine või mitte. Vastavalt haldusmenetluse seaduse paragrahvile 54 on tegemist õiguspärase haldusaktiga ainult siis kui see on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Kaebaja osundab asjaolule, et teatise sõnastuse kohaselt on teda kohustatud ettevalmistusteenistuse kulusid ühe kuu jooksul hüvitama. Kulude kogusumma on teatises samuti välja toodud ning märgitud ära ka Rahandusministeeriumi konto number SEB Pangas, kuhu summa tasuda. Teatise peale võis esitada 30 päeva jooksul vaide. Kaebaja on vaide esitanud, kuid vastustaja tõlgendas seda selgitustaotlusena ning ei pidanud vajalikuks teatist kehtetuks tunnistada või selle sõnastust korrigeerida. Taolises situatsioonis ei saa välistada, et kaebaja mõistis seda nii, et summa tuleb kuu aja jooksul siiski tasuda või siis vähemalt nii, et lähtuvalt haldusaktis fikseeritud kirjalikus vormis kohustusest võidakse tasumata jätmist hiljem ette heita ning sellega omakorda võivad kaasneda mingisugused negatiivsed tagajärjed. Siinkohal tuleb arvestada ka asjaolu, et kehtetuks tunnistamata haldusakt loetakse haldusmenetluse seaduse kohaselt kehtivaks, õiguslikke tagajärgi loovaks ning kohustuslikuks.
2. Arvestades asjaolu, et vastustaja ei ole pidanud eelneva menetluse käigus vajalikuks 16.09.2014 teatist nr 4.1-2/3861 muuta või kehtetuks tunnistada, kusjuures selles on selgelt sõnastatuna õigusvastane kohustus ettevalmistusteenistuse kulude hüvitamiseks ühe kuu jooksul, siis ei ole kaebuse rahuldamata jätmiseks alust. Vaidlustatud teatis tuleb tühistada üksnes eelnimetatud põhjusel ja ühtlasi ka õigusselguse huvides. Vajaduse korral saab Sisekaitseakadeemia kaebajale hiljem uue ning korrektselt sõnastatud teatise väljastada. 4
3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on lahend vastustaja kahjuks. Seega mõistab kohus lähtuvalt esialgses kaebuses nimetatud menetluskulude vastustaja kanda jätmise taotlusest välja haldusasjas tasutud riigilõivu. Muid menetluskulusid haldusasja materjalist ei nähtu. Haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamise määrusele, millega määrati kindlaks taotluste esitamise tähtajad, kaebaja ei vastanud. G. T on tasunud kaebuse esitamisel ettenähtud 15 euro suuruse riigilõivu ning see tuleb Sisekaitseakadeemialt kaebaja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Enno Loonurm Kohtunik 5