Obsah (4)

§ 384§ 423§ 418§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja viis 8. detsember 2015, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-12-12247 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaid

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 26.06.
2. a määrusega jäeti Sergei Sokov temale Harju Maakohtu 15.01.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-12247 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Lisaks mõisteti S. Sokovilt välja riigituludesse riigi õigusabi kulud 181,44 eurot. Kohtumääruse kohaselt tuli S. Sokovil riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates.
4. Tartu Ringkonnakohtu 03.08.
5. a määrusega jäeti nimetatud maakohtu määrus muutmata ja S. Sokovi kaitsja määruskaebus rahuldamata. Lisaks mõisteti S. Sokovilt välja menetluskulud summas 120 eurot. Ringkonnakohus määras, et menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates.
6. Riigikohtu 22.09.
7. a määrusega jäeti S. Sokovi määruskaebus läbi vaatamata ning S. Sokovi kaitsja määruskaebus menetlusse võtmata. Riigikohtu 22.09.
8. a määrusega mõisteti S. Sokovilt välja menetluskulud summas 48 eurot, mis määrati tasumisele 30 päeva jooksul.
9. Tartu Maakohtu 26.06.
10. a määrus S. Sokovi vabastamata jätmise kohta jõustus Riigikohtu 22.09.
11. a määrusega.
12. 30.10.
13. a saabus Tartu Maakohtusse S. Sokovi taotlus, milles süüdimõistetu palub end vabastada kiiremini, kuna ta on mõistetud karistusest ära kandnud 3 aastat 2 kuud vangistust, vanglas ei anta S. Sokovile tööd ning sellest tulenevalt ei saa S. Sokov hagisid tasuda.
14. 10.11.
15. a kirjaga selgitas kohus, et kohtumäärus S. Sokovi vabastamise jätmise kohta on jõustunud Riigikohtu 22.09.
16. a määrusega ja Riigikohtu otsusele kaebust esitada ei ole võimalik. Ühtlasi selgitas kohus S. Sokovile, et seadus võimaldab mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist ühe aasta võrra, mille kohta tuleb esitada nõuetekohane taotlus ja koos taotlusega tuleb edastada majanduslikku seisundit kirjeldavad tõendid.
17. 18.11.
18. a saabus kohtusse S. Sokovi taotlus, milles süüdimõistetu palub end osaliselt vabastada menetluskulude tasumisest, kuna tema finantsolukord on katastroofiline. S. Sokovil tuleb karistus kanda lõpuni. S. Sokov esitas kohtule K-Raha Tartu Vangla väljavõtte perioodi 01.07.
19. a - 16.11.
20. a kohta.
21. Tartu Maakohtu 20.11.
22. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata. 8.1 Kohus märkis, et

§ 423ja § 424 ei võimalda menetluskulude tasumisest vabastamist ja seda ka osaliselt.

Nimetatud sätted annavad mõjuvate põhjuste olemasolu korral võimaluse taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra või pikendada menetluskulude tasumise ositi tasumise tähtaega. Kuna S. Sokov on taotlenud menetluskulude tasumise kohustusest osalist vabastamist, tuleb S. Sokovi taotlus jätta rahuldamata. 8.2 Isegi juhul, kui S. Sokov taotleks menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist või nende tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul, ei peaks kohus sellesisulist taotlust põhjendatuks ja seda järgmistel põhjendustel. 8.2.1 S. Sokov on taotluses toonud põhjusena välja oma majandusliku olukorra, mida nimetatakse „katastroofiliseks“. Ühtlasi on S. Sokov Riigikohtule saadetud kirjas (30.09.

1. a) selgitanud, et vanglas ei võimaldata talle tööd. Kohus leiab, et fakti, mille kohaselt puuduvad S. Sokovil tema isikuarvel piisavad rahalised vahendid, kinnitab kohtule esitatud K-Raha väljatrükk. Käesolevaks ajaks on S. Sokovile võimaldatud vanglas tööd ja K-Raha väljatrüki kohaselt on justiitsministeerium S. Sokovi isikuarvele oktoobris
2. a kandnud 18,29 eurot, novembris
3. a 19,84 eurot. Lisaks on S. Sokovit toetanud rahaliselt ka tema elukaaslase ema. Siiski ei ole makstud rahalised vahendid sedavõrd märkimisväärsed. Lisaks tehakse kõikidelt S. Sokovi kontole laekuvatest rahalistest vahenditest kinnipidamisi nii nõuete - kui vabanemisfondi. Samuti arvestas kohus, et kriminaalasja materjalide kohaselt on S. Sokovil hulgaliselt tasumata rahalisi kohustusi (Tartu Vangla andmetel oli seisuga 27.04.2015.a S. Sokovil rahalisi nõudeid ligikaudu 5250 eurot) ja S. Sokovi karistusaeg lõpeb 23.09.
4. a. Seega, võttes arvesse S. Sokovi sissetulekut, kulusid, aga ka rahaliste nõuete suurust ja karistusaja lõppu, leidis kohus, et menetluskulude ositi tasumise määramine või tasumise tähtaja pikendamine käesoleval ajal ei oleks tulemuslik. Kohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus arvata, et seaduses ettenähtud maksimaalse tähtaja (s.o 1 aasta) jooksul on S. Sokov suuteline tasuma temalt väljamõistetud menetluskulud kogusummas 349,44 eurot täies ulatuses vabatahtlikult.
5. Maakohtu määruse vaidlustas S. Sokov, kes taotleb enda osalist vabastamist menetluskulude tasumisest. 2 Määruskaebuse esitaja märgib, et vastasel juhul kogub ta kokku kõik paberid ja saadab Euroopa Kohtusse, et vabaneda võlaorjusest. S. Sokov on jäänud eluasemeta, vabaduseta, pereta ja tööta. Teda ootavad ees võlanõuded koos protsentidega kui ta on veel aasta pärast elus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja S. Sokovi kaebusega, leiab, et edasikaebust edu ei saada. Maakohtu poolt juba välja toodule lisaks soovib ringkonnakohus märkida järgmist. 10.1

§ 418

lg 1 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui: 1) süüdimõistetut on karistatud vangistusega teises kriminaalasjas ja vangistus on pööratud täitmisele; 2) rahalise karistuse täideviimine võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist; 3) esinevad käesoleva seadustiku §-s 416 sätestatud asjaolud.

§ 418

lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel võib täitmiskohtunik loobuda ka süüdimõistetult menetluskulude sissenõudmisest.

§ 418

lg 2 kohaselt võib täitmiskohtunik loobuda lõikes 1 sätestatud alustel ka süüdimõistetult menetluskulude tasumise sissenõudmisest. 10.2 Kuigi eelnimetatud säte lubab ka jõustunud kohtulahendi täitmisel loobuda menetluskulude täitmisele pööramisest ning sel viisil menetluskulude riigi kanda jätmist, leiab ringkonnakohus, et S. Sokovi määruse täitmisel taotluse lahendamise aja hetkel ei ole menetluskulude osaline riigi kanda jätmine põhjendatud. 10.3 S. Sokovi iseloomustusest nähtub, et ta töötab vangistuses majandusabitöölisena – seega suudab ta vähehaaval tasuda nõuete fondi ning koguda raha vabanemisfondi. Määruskaebusest ei ilmne, mis asjaoludel ei ole taotlejal vabaduses võimalik menetluskulusid tasuda. Resotsialiseerumist ohustavate asjaolude tõendamise koormis lasub süüdlasel. Märkimist väärib, et määruskaebuse väiteid elukoha puudumisest ei kinnita isikule aprillis koostatud iseloomustus (tl 53 pöördel) enne kui otsustati tema ennetähtaegse vabastamise küsimust. Nimelt nähtub sellest, et S. Sokov saab vabanedes asuda elama venna juurde. Ennetähtaegse vabastamise istungil on esile toodud S. Sokovi toetavat sotsiaalvõrgustikku venna, elukaaslase ja viimase ema näol. Samuti on S. Sokovil töökogemus Muuga sadamatöölisena. Sinna plaanis S. Sokov veel suvel, kui otsustati tema ennetähtaegse vabastamise küsimust, esmalt töölesaamiseks pöörduda. Lisaks on S. Sokovil mitu elukutset (kokk, keevitaja) ning plaan taotleda C-kategooria juhtimisõigust (kohtuistungi protokoll, tl 65). Seega ei ole välistatud, et vabanemise järgselt tekib S. Sokovil sissetulek, mis võimaldab tal riigi nõudeid tasuda. Sellistel asjaoludel ei saa väita, et menetluskulude sissenõudmine võib S. Sokovi resotsialiseerumist ohustada. 11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 390ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb S.

Sokovi kaebus jätta rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Aarne Sarjas