← Eesti

3-14-35/30

Obsah (5)§ 15§ 31§ 6§ 272§ 27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits 17.11.2015, Tartu 3-14-35 Lääne

„Euroopa kalandusfondi 20072013 rakenduskava“ meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ (perioodil 01.04.2013 kuni 02.03.2014 kehtinud redaktsioon; määrus nr 38) § 31 lg 2, § 28 lg 2, kalandusturu korraldamise seaduse (perioodil 01.01.2012 kuni 30.06.2014 kehtinud redaktsioonis, KTKS) § 198 lg 2, lg 3 p 7) ning punktides 1-3 on esitatud põhjendused, mille alusel vastustaja tuvastas kulude abikõlbmatuse. Vaidlustatud otsusest nähtub, et taotleja on eksinud riigihangete läbiviimise reeglite vastu ning mitmed tehtud kulutused ei ole tõendatud või on ebamõistlikud. Seega ei ole kaebaja järginud kõiki kalandusturu korraldamise seaduses sätestatud asjakohaseid nõudeid. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja hinnang ehitushindadele on põhjendamatu, kuna riigihanke menetlemisel ei esinenud puudusi, mis võimaldaksid kahelda hanke tulemusena saadud hindade vastavuses turutingimustele. Kuna riigihanke läbiviimisel rikkus kaebaja oluliselt RHS sätteid, siis polnud tagatud hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine. Toetuse saajal on kohustus järgida projektiga seotud hangete tegemisel RHS-s sätestatud nõudeid ning vastustaja õigus kontrollida Euroopa Kalandusfondi (EKF) toetuse saaja poolt kalandusturu korraldamise seadusega toetuse saajale pandud kohustust tuleneb KTKS §-st

  1. Kohtu arvates on EKF toetuste kontrollimisel PRIA kui makseasutuse ülesanne hinnata riigihangete korraldamise vastavust RHS-le ja teha sellest tulenevalt otsuseid EKF toetuste kohta. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on RHS § 23 lõikes 1 sätestatud keeldu eirates toimunud riigihanke osadeks jagamine. Tõele ei vasta kaebaja väide, et ehitustööde mõõduühik on ebaõigesti tuvastatud. Vastustaja poolt tellitud ekspertiisiakti punktides 7.2.8.2.2 ja 9.2.2 on ekspert piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ei saa täitepinnase ühikuks olla tonn, vaid kuupmeeter. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks seda korrata. Küll aga märgib kohus, et täitemahu eksliku ühiku kasutamist kinnitab ka kaebaja poolt saadetud OÜ Valicecar arve nr 7 (10.04.2011), millest nähtub, et täitepinnast on sadamasse tellitud 304 m 3 ühikut hinnaga 10,23 eurot. Kuna ühes kuupmeetris on täitepinnase materjali 1,72 tonni, siis lihtsa arvutuse teel saab leida, et ühe tonni maksumus oleks 10,23/1,72=5,95 eurot. Kui OÜ Mert 05.10.2012 pakkumises oleks 3 täitepinnase ühikuks olnud tonn, nagu kaebaja väidab, siis on täitematerjali ühikuhind pea kolmekordne, võrreldes materjali ja selle transpordi maksumusega. Seega on kaebaja jätnud ise riigihankes saadud hinnad arvestamata. Nimetatud vastuolu kohta ei ole kaebaja esitanud ei vaide- ega kohtumenetluses ühtegi mõistlikku selgitust, mis lükkaks ümber eelnimetatud ekspertiisiaktis olevad seisukohad. Seega on kaebaja ise käitunud mitteõiguspäraselt. Seoses tühistamiskaebuse põhjendamatusega puudub alus ka kohustamiskaebuse rahuldamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. 23.05.2014 esitas kaebaja hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl 133-136, 147-150), milles palub halduskohtu otsuse täies ulatuses ning teha võimalusel uus otsus, millega rahuldada kaebus, tühistada PRIA 05.09.
  3. a otsus nr 176/370 punkti 2 osas ja 11.12.
  4. a vaideotsus nr 17-4/35 ja kohustada PRIA-t haldusakti uuesti andma. Alternatiivselt palub kaebaja tühistada Tartu Halduskohtu 23.04.
  5. a otsus ning saata asi Tartu Halduskohtule uueks läbivaatamiseks. 1) Halduskohus rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-s 1 sätestatud põhjendatuse nõuet. Ootamatu on halduskohtu seisukoht, et riigihanke osadeks jaotamine toimus RHS § 23 lg-s 1 sätestatud keeldu eirates. Vaidlustatud otsuses sellekohased põhjendused puuduvad. Kohus ei saa ise asuda haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida haldusorgan ei ole aktis märkinud. Halduskohtu järeldus ka sisult ebaõige. RHS § 23 lg 1 kohaldamise esmaseks eelduseks on, et riigihange on jaotatud osadeks riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks – st eeldab vastavasisulise tahtluse tuvastamist. Selleks tuleb tuvastada, kas hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koostoimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud ehitustööd. Kohtuotsusest vastavat arutluskäiku ei nähtu. Atla sadamaga seonduvad riigihanked viidi läbi kolmes etapis, tingituna

§ 15

lg 3 p-st 1, mille kohaselt kalasadamate uuendamiseks antakse toetuse saaja kohta toetust kuni 7 000 000 krooni programmiperioodi jooksul kokku ning üldjuhul kuni 3 000 000 krooni kalendriaastas. Atla sadama rekonstrueerimise esimesel etapil, mille esemeks oli kalasadama ja kalakai ehitamine, ei olnud kaebajale teada, kas toetustaotlus rahuldatakse ka teise ja kolmanda etapi teostamiseks, mille esemeks olid lainemurdjate ehitamine ning sadamahoone ehitus. Toetuse saamise faktist sõltus see, kas kaebaja üleüldse asub teist ja kolmandat etappi realiseerima või mitte ning sellest omakorda ka hankelepingute sõlmimine. Seega ei lähtunud hankelepingute alusel teostatud ehitustööd samast funktsionaalsusest ning eesmärgist ega neid ei saa seetõttu käsitleda ka ühtse riigihanke objektina. 2) Kaebaja sõlmis läbi viidud riigihangete tulemusena hankelepingud pakkujatega, kes olid teinud kas majanduslikult soodsaima pakkumuse või pakkumuse madalaima hinnaga (sõltuvalt hanketingimustest). Pärast lihtsustatud korras toimunud hankemenetluse, milles tunnistati edukaks OÜ Monoliit pakkumine, kehtetuks tunnistamist 15.02.

  1. a otsusega nr 25, alustas kaebaja kooskõlastatult PRIA-ga uut hankemenetlust. Hankemenetluses tunnistati edukaks OÜ Mert pakkumus ning vastav informatsioon edastati ka PRIA-le. 18.06.
  2. a kirjas nr 711/1112 teatas PRIA, et algselt valitud hinnapakkuja OÜ Monoliit on lubatud asendada OÜ-ga Mert. Samuti kinnitas PRIA, et abikõlblik maksumus ja toetuse summa sellest tulenevalt ei muutu. Seega kontrollis PRIA KTKS § 68 alusel läbiviidud hankemenetluse õiguspärasust ning aktsepteeris hankemenetluse vormi ja viisi. 3) PRIA poolt tellitud ekspertiisi teostanud isik, kelle tegevusvaldkonnaks on ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemine, ei oma pädevust anda hinnangut läbiviidud riigihangete õiguspärasusele. Lisaks rajaneb eksperdi arvamus subjektiivsel kahtlusel, mis ei ole ühegi teise tõendiga kinnitatud. Rikkumisi hankemenetluste läbiviimisel ei ole tuvastanud ei 4 vaidlustuskomisjon, halduskohus ega riigihangete teostamise üle järelevalvet teostav Rahandusministeerium. 4) Projektitoetuse saamisel reguleerivad abikõlblikke ja mitteabikõlblikke kulusid

§d 6 ja 7. Halduskohus ei kohus arusaadavalt avanud, milles seisneb kantud kulude tõendamatus või ebamõistlikkus. Materjali paigaldamise ning sellega seonduvate tööde maksumus sisaldub materjali hinnas. 5) Toetuse väljamaksmisest keeldumise otsus ei sisalda tõendeid selle kohta, et kulutused olid ebamõistlikud. Sõlmitud hankelepinguga oli OÜ Mert kohustuseks ehitada objekt välja kuni kasutusvalmiduseni. OÜ Mert kanda jäid kõik tööd ja võimalikud riskid hanke täitmise eesmärgist lähtudes. Isegi juhul, kui mahutabelis esines ebatäpsusi mahuarvestuse osas, on tänaseks päevaks objekt valminud ning seda mõistlike kuludega. Veelgi enam – ehitatud on oluliselt suuremas mahus ning kaebaja ei ole sellele vaatamata taotlenud toetuse suurendamist ega lisaväljamaksete tegemist. Hankeleping on sõlmitud kindlale summale ning ühikuhinnad ei oma määravat tähtsust. Vaidlustatud otsusest ei tulene, et objekti kogumaksumus oleks ebamõistlik või et tööd oleks teostatud turuhinnast kallimalt. 6)

§ 31

lg 1 ja 2 reguleerivad küll tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse väljamakse tegemist, ent tegemist on viitelise normiga, mille rakendamine eeldab toetuse välja maksmata jätmisel konkreetsete rikkumiste esile toomist. 7) Isegi juhul kui riigihangete läbiviimisel oli eksimusi, sh seoses väidetava riigihanke osadeks jagamisega, ei olnud võimalikud eksimused tingitud kaebaja soovist eirata riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, mis on RHS § 23 rakendamise eelduseks. Vastustaja ei viidanud puudustele riigihangete läbiviimisel. Vaidlustatud otsuses ei ole selgitatud, kuidas on jõutud mitteabikõlblike kulude summani 9 201,04 eurot.

  1. Vastustaja palub kohtule edastatud vastuses kaebaja apellatsioonkaebusele (tl) jätta halduskohtu otsus muutmata. 1) Kaebaja ei ole suutnud esitada ühtegi tõendit või argumenti, mis lükkaks ümber Ehitusekspertiisibüroo OÜ eksperthinnangus nr 12-488/E toodud seisukohad. PRIA on jätkuvalt seisukohal, et käesoleval juhul on riigihanke osadeks jagamisel eiratud RHS § 23 lõikes 1 sätestatud keeldu. Kaebaja pole Atla sadama rekonstrueerimist käsitlenud ühe investeeringuna ning on mõlema etapi puhul korraldanud eraldi hanked: I etapp – lihthange, II etapp – lihthange, mis hiljem osaliselt tühistati ning seejärel korraldati võistlev dialoog. Kaebaja selgitustest võib üheselt järeldada, et I etapis ehitatud kalakai ei ole iseseisvalt toimiv ehitis ning vajab tormide eest kaitseks II etapis ehitatavaid lainemurdjaid, st tegemist on funktsionaalselt koos toimivate või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike ehitustöödega. Lisaks RHS § 23 lg 1 rikkumisele on kaebaja riigihanke osadeks jagamisel rikkunud ka Euroopa Liidu vastavaid nõudeid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17 art 17 punktist 2 ja direktiivi 2004/18 art 9 punktist
  2. Kuna Atla sadama rekonstrueerimistööde I ja II etapi kogumaksumus ületas RHS § 15 lg 1 p-s 2 toodud ehitustööde hanke piirmäära, siis oleks Lümanda vallavalitsus pidanud korraldama Atla sadama rekonstrueerimiseks avaliku hanke ning kaebaja poolt hanke osadeks jagamisega rekonstrueerimistööde I ja II etapi teostaja leidmine lihthankega oli ebaseaduslik. 2) Kaebaja pole kohelnud kõiki pakkujaid võrdselt, kuna pole pakkumiskutses teavitanud, et pärast pakkumiste saamist hakatakse pidama läbirääkimisi. Sellega on rikutud pakkujate võrdse kohtlemise üldpõhimõtet. Kuigi alles 03.04.2012 korraldas kaebaja II etapi ehitaja leidmiseks uue riigihanke võistleva dialoogina, on 04.03.2012 tehtud fotod, millelt on näha, et lainemurdjad on suures osas valmis ehitatud. Lümanda vallavalitsuse selgituse kohaselt tegi Mert OÜ II etapi lainemurdjate ehitustöid I etapis ehitatud kalakai kaitseks võimalike tormikahjustuste eest. Arusaamatu on, kuidas sai Mert OÜ teostada ehitustöid sisuliselt kuu aega enne vastava riigihanke väljakuulutamist. Et hangitavad ehitustööd olid enne hanke korraldamist osaliselt teostatud, võib järeldada, et hange on tehtud tagantjärele ning on seega 5 näiline. Hankija selline käitumine on ilmses vastuolus riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. 3) Mert OÜ pakkumuse saamise järgselt ei kontrollinud kaebaja Mert OÜ tehnilist ja kutsealast pädevust teostada sadama ehitustöid. Hankes osalemise ajal (aprill 2012) ning ehitustööde tegemise ajal (kevad–suvi 2012) puudus Mert OÜ-l ehitustööde tegemist lubav majandustegevuse registri registreering, kuna Mert OÜ ehituse eest vastutava spetsialisti kutsetunnistus oli aegunud. 4) Kaebaja ei ole esitanud ühtegi sisulist tõendit, mis lükkaks ümber PRIA tellitud ekspertiisis olevad seisukohad. Kaebaja on jätnud riigihankes saadud hinnad arvestamata. Arusaamatud on kaebaja viited selles osas, et tegemist on abikõlblike kuludega

§ 6mõistes.

Kululiik võib ju

§ 6

mõistes üldiselt abikõlblik olla, kuid ta ei ole antud juhul abikõlblik konkreetse taotluse nr 941111740145 puhul, sest taotleja poolt on toime pandud hulk rikkumisi, mis on nii PRIA ja kui ka Tartu Halduskohtu poolt tuvastatud.

§-s 6 loetletud kulutusi ei tule igal juhul taotlejale välja maksta, kui antud kulutuste tegemisel ei ole järgitud määruses nr 38 kehtestatud teisi nõudeid, sealhulgas ka kulude mõistlikkuse nõuet. 5) PRIA tugineb KTKS § 198 lg-le 2 ning lg 3 p-le

  1. Vaidlustatud otsusest nähtub, et taotleja on eksinud riigihangete läbiviimise reeglite vastu ning mitmed tehtud kulutused ei ole tõendatud või on ebamõistlikud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
  3. PRIA on 05.09.
  4. a otsuse nr 17-6/370 õiguslikeks alusteks märkinud KTKS § 19 10 lg 2 ning

§ 272lg 3 ja § 31 lg-d 1 ja 2.

KTKS § 19 10 lg 2 sätestas: „Euroopa Kalandusfondi toetuse väljamakse või väljamakse tegemisest keeldumise otsuse teeb rakendusüksus, välja arvatud tehnilise abi puhul. Tehnilise abi toetuse väljamakse või väljamakse tegemisest keeldumise otsuse teeb korraldusasutus.“

§ 27

2 lg 3 sätestab: „Amet teeb projektitoetuse saaja tegevuse elluviimise rahastamise otsuse 25 tööpäeva jooksul lõikes 2 nimetatud taotluse saamisest arvates, arvestades seejuures projektitoetuse saaja usaldusväärsust. Amet võib otsustada tegevuse elluviimise rahastamise väiksemas ulatuses kui taotletud ja nõuda piisava tagatise esitamist.“

§ 31

lg 1 kohaselt teeb amet toetuse väljamaksmise otsuse KTKS § 19 10 lg 2 alusel 25 tööpäeva jooksul arvates §-s 29 või 30 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

§ 31

lg 2 järgi teeb amet toetuse väljamakse tegemisest keeldumise otsuse, kui taotleja ei ole täitnud §-s 28 toodud toetuse väljamakse tegemise tingimusi või ei ole esitanud §-s 29 või 30 nimetatud dokumente või kui tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alus. Viidatud §-s 28 sätestab lg 1 ls 1, et toetus makstakse välja ainult abikõlblike kulude hüvitamiseks. § 28 lg 1 ls 3 järgi saab tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse kuludokumente ametile esitada 10.08.

  1. § 28 lg 2 kohaselt makstakse toetus välja üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevuste elluviimisel järginud kõiki KTKS-s ja selles määruses sätestatud asjakohaseid nõudeid. § 28 lg 3 sätestab, et töö ja teenus, mille kulude hüvitamiseks taotletakse toetuse väljamakse tegemist, peavad olema lõpetatud ja toetuse saaja peab olema need vastu võtnud ning kuludokumendi (arve-saatelehe või arve) koopial või märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõtte koopial näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumisele. Silmas tuleb pidada ka KTKS § 19 10 lg-t 1, mille kohaselt Euroopa Kalandusfondi toetus makstakse välja ainult abikõlblike kulude hüvitamiseks. Samuti tuleb silmas pidada KTKS § 198 lg-t 2, mis sätestas: „Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja peab toetust kasutama sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige 6 säästlikumal viisil. Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema abikõlblikud.“ Peale selle on asjakohane ka KTKS § 198 lg 3 p 7, mille järgi on Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja kohustatud järgima projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on ostja riigihangete seaduse mõistes, või meetme tingimustes sätestatud nõudeid, kui toetuse saajale ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et PRIA on 05.09.
  2. a korralduses selle õiguslikke aluseid kokkuvõttes piisavalt kajastanud. Kuigi PRIA oleks võinud olla hoolikam ja viidata korralduses otsesõnu ka

§le 28 ning KTKS § 1910 lg-le 1, § 198 lg-le 2 ja lg 3 ple 7, on võimalik nende alusteni siiski PRIA poolt nimetatud normides sisalduvate viidete tõttu jõuda. See ei ole ka ülemäära keeruline.

  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ka ülejäänud punktides ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebuses ja selle hilisemas täienduses esitatud argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Kaebaja väitel ei ole ta rikkunud RHS § 23 lg-s 1 sätestatud kohustust, kuna hankelepingu esemeks ei olnud funktsionaalselt koostoimivad ega sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud ehitustööd. Atla sadamaga seonduvad riigihanked viidi läbi kolmes etapis. Kaebaja väitel lähtus ta

§ 15

lg 3 p-st 1, mille kohaselt kalasadamate uuendamiseks antakse toetuse saaja kohta toetust kuni 7 000 000 krooni programmiperioodi jooksul kokku ning üldjuhul kuni 3 000 000 krooni kalendriaastas. Atla sadama rekonstrueerimise esimesel etapil, mille esemeks oli kalasadama ja kalakai ehitamine, ei olnud kaebajale teada, kas toetustaotlus rahuldatakse ka teise ja kolmanda etapi teostamiseks, mille esemeks olid lainemurdjate ehitamine ning sadamahoone ehitus. Toetuse saamise faktist sõltus see, kas kaebaja üleüldse asub teist ja kolmandat etappi realiseerima või mitte ning sellest omakorda ka hankelepingute sõlmimine. Ringkonnakohus selgitab, et tuginemine

§ 15lg 3 ple 1 ei saa kuidagi mõjutada RHS § 23 lg 1 tõlgendust.

RHS § 23 lg 1 sätestab, et hankija ei või jaotada riigihanget osadeks RHS-s riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud ehitustööd. Määravaks on seega, kas Atla sadama I etapil ehitatud kalasadam ja kalakai saaksid funktsionaalselt toimida ilma II ja III etapita ning võiksid teenida mõnda muud eesmärki. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et Atla sadama ehituse I etapis ehitatud kalakai ei ole iseseisvalt toimiv ehitis, kuna vajab tormide eest kaitseks II etapis ehitatavaid lainemurdjaid. Seega on tegemist funktsionaalselt koos toimivate ja sama eesmärgi saavutamiseks vajalike ehitustöödega. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele viidanud veel Euroopa Liidu direktiividega kehtestatud nõuete rikkumisele, mis tulenevad direktiivi 2004/17 art 17 lõikest 2 ja direktiivi 2004/18 art 9 lõikest 3, mis mõlemad sisaldavad vastavast direktiivist möödahiilimise keeldu. Kuna Atla sadama rekonstrueerimistööde I ja II etapi kogumaksumus ületas RHS § 15 lg 1 p-s 2 toodud ehitustööde hanke piirmäära, siis oleks PRIA arvates Lümanda vallavalitsus pidanud viidatud direktiivide järgi korraldama Atla sadama rekonstrueerimiseks avaliku hanke ning kaebaja poolt hanke osadeks jagamisega rekonstrueerimistööde I ja II etapi teostaja leidmine lihthankega oli ebaseaduslik. Ringkonnakohus nõustub, et viited direktiividele on asjakohased, kuid juhib PRIA tähelepanu sellele, et ka see põhjendus oleks tulnud esitada juba 05.09.

  1. a korralduses. Ringkonnakohus märgib, et mõlemad direktiivid on küll märgitud riigihangete seaduse poolt üle võetavate aktidena, kuid kuna vastavasisulised sätted RHS-s puuduvad ja direktiivide ülevõtmise tähtaeg möödus 31.01.2006 (direktiivi 2004/17 art 71 lg 1 ja direktiivi 2004/18 art 80 lg 1), siis oli PRIA 05.09.
  2. a korralduse vastuvõtmise hetkel tegu vahetult kehtiva õigusega. Ringkonnakohus juhib vastustaja tähelepanu täiendavalt sellele, et mõlemad nimetatud direktiivid on tänaseks kehtetuks tunnistatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.
  3. a direktiiviga nr 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, 7 energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ, ning 26.02.
  4. a direktiiviga 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. Kokkuvõttes ei mõjuta see siiski PRIA 05.09.
  5. a korralduse õiguspärasust.
  6. Kaebaja väidab, et PRIA kontrollis KTKS § 68 alusel läbiviidud hankemenetluse õiguspärasust ning aktsepteeris hankemenetluse vormi ja viisi. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et PRIA lubadusest asendada hinnapakkuja OÜ Monoliit OÜ-ga Mert, ei järeldu kuidagi, et OÜ Mert tehtud tööd ei pea vastama pakkumusele. Seda, millises ulatuses OÜ Mert tehtud tööd ei vastanud pakkumusele, on põhjalikult selgitatud PRIA 05.09.
  7. a korralduses, 11.12.
  8. a vaideotsuses (tl 52-53), PRIA poolt tellitud Ehitusekspertiisibüroo OÜ eksperthinnangus (tl 54-93) ja eriti selle punktides 7.2.8.2.2 ja 9.2.2 ning halduskohtu otsuses. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid selgitusi siinkohal korrata.
  9. Kaebaja väidab, et ekspert ei oma pädevust anda hinnangut läbiviidud riigihanke õiguspärasusele. Ringkonnakohus nõustub sellega sisuliselt, kuid leiab, et see kaebaja väide ei ole asjakohane, kuna ekspert ei ole andnud kuidagiviisi siduvat hinnangut riigihanke õiguspärasusele, vaid seda on teinud PRIA 05.09.
  10. a korralduses. Ekspert on oma hinnanguga loonud vaid PRIA õigusliku hinnangu tarvis faktilise aluse.
  11. Kaebaja väitel tuleks taotletud summa kogu ulatuses välja maksta, kuna projektitoetuse saamisel reguleerivad abikõlblikke ja mitteabikõlblikke kulusid

§d 6 ja 7. Ringkonnakohus nõustub PRIA vastusega, et kululiik võib ju

§ 6

mõistes üldiselt abikõlblik olla, kuid sellest ei saa järeldada, et kaebaja taotluse nr 941111740145 puhul on kõik kaebaja väidetavad kulud abikõlblikud. Kuna kaebaja ei ole järginud määruses nr 38 kehtestatud muid nõudeid, siis ei tähenda kululiigi tuvastamine veel seda, et kulud tuleb hüvitada. Ringkonnakohus leiab, et PRIA on kaebajale 05.09.

  1. a korralduses ja 11.12.
  2. a vaideotsuses ka piisavalt selgitanud, milles seisnevad kaebaja poolt deklareeritud kulude tõendamatus ja ebamõistlikkus.
  3. Kaebaja väitel on hankeleping sõlmitud kindlale summale ning ühikuhinnad ei oma määravat tähtsust. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. See, et PRIA on võtnud toetuse suuruse arvutamisel aluseks ühikuhinnad, tuleneb otseselt eelpool viidatud KTKS § 19 10 lgst 1 ja § 198 lg-st
  4. Kaebaja on riigihanget läbi viies ka ise lähtunud ühikuhindadest. Hiljem on kaebaja asunud väitma, et materjali paigaldamise ning sellega seonduvate tööde maksumus sisaldub materjali hinnas. Ringkonnakohus märgib, et ühikuhinna puhul see tõepoolest nii on. Arusaamatuks jääb aga, kuidas see väide saab kõrvaldada kaebaja rikkumisi.
  5. Kaebaja väidab, et PRIA ei ole konkreetset rikkumist välja toonud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. PRIA 05.09.
  6. a korralduses on põhjalikult selgitatud, milles seisnesid kaebaja rikkumised, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks seda siinkohal kordama hakata.
  7. Kaebajale jäi arusaamatuks, kuidas on jõutud numbrini 9 201,04 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et täpsed arvutused on PRIA esitanud 05.09.
  8. a korralduse p-s 3.6 ja lisas
  10. Kokkuvõttes jääb niisiis apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad seega kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, ei ole selles osas vajalik seisukohta kujundada. 8 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ 9 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.