KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja viis 8. detsember 2015, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-10-12769 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaid

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu Narva kohtumaja
2. märtsi 2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-1012769 tunnistati Sergei Baumer süüdi KarS § 114 p 5, § 418 lg 1, § 420 lg 1, § 201 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 11 aastat vangistust. S. Baumerile karistuse kandmise tähtaega loeti alates
3. aprillil
4. S. Baumeri suhtes valitud tõkend – vahistamine – jäeti muutmata. Välja mõisteti S. Baumerilt riigituludesse kohtukulud: 255 eurot 65 senti õigusabi osutamise eest kohtueelsel uurimisel kaitsja Anti Aasmaa poolt, 54 eurot 12 senti kriminaalasja koopiate valmistamise eest, ekspertiisi läbiviimise eest 6804 eurot 3 senti, samuti sundraha summas 695 eurot 5 senti. Viru Maakohtu Narva kohtumaja
5. märtsi 2011 kohtuotsus jõustus Riigikohtu kohtuotsusega
6. märtsil
8. S. Baumer esitas Viru Maakohtule taotluse menetluskulude sissenõudmisest loobumiseks

§ 418alusel.

1. Viru Maakohtu
2. novembri
3. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata. Kohus leidis, et antud juhul ei ole põhjendatud menetluskulude sissenõudmisest loobumine põhjendustel, et S. Baumer on töövõimetu, töövõimekaotus on 70%, sissetulekud puuduvad ning menetluskulude tasumine võiks ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist. S. Baumeri menetluskulud summas 7808.86 eurot on tekkinud tema poolt esimese raskusastme kuriteo toimepanemise tagajärjel, millega kaasnes süüdimõistev otsus. S. Baumer kannab pikaajalist vanglakaristust (11 aastat) ning arvestades seda, et tal on kandmata vanglakaristust ca 5 aastat, ei saa menetluskulude tasumine nimetatud summas kuidagi takistada tema resotsialiseerumist ühiskonda. Nimetatud aeg on piisavalt pikk selleks, et süüdimõistetu saaks võimaluse korral vanglas tööle asuda, vaatamata sellele, et temal on töövõimekaotus 70%, ning ka vabanemisfondi raha koguda. Tema töövõimekaotus 70% ning sissetuleku puudumine ei anna alust menetluskulude tasumisest vabastamiseks. Maakohus on korduvalt oma määrustega kergendanud süüdimõistetu olukorda, pikendades ja ajatades menetluskulude tasumist. Seega on kohus seisukohal, et tegemist on kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoidumisega menetluskulude tasumise osas.
4. Maakohtu määruse vaidlustas S. Baumer, kes taotleb määruskaebuse rahuldamist ja kohtuotsuses nr 1-10-12769 väljamõistetud kohtukulude sissenõudmisest loobumist. S. Baumer märgib, et kohus on ekslikult asunud seisukohale, et S. Baumer püüab kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduda. Kohus on jätnud tähelepanuta S. Baumeri poolt saadetud dokumendid püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta. Sellega on tõendatud, et S. Baumeril ei ole kuidagi võimalik vanglas tööd leida – esiteks seetõttu, et vangla ei soovi võtta vastutust S. Baumeri tervisliku seisundi halvenemise eest (liiatigi on tervis niikuinii kogu aeg halvenemise teel). Peale selle ei ole tervisliku seisundi halvenemine tingitud S. Baumeri tegevusest, vaid põhjustatud muudest asjaoludest. Arvestada tuleks sellegagi, et antud asjas on S. Baumeri vastu veel tsiviilnõue, mis näitab, et vabastades kriminaalmenetlusega seotud kuludest kohus üksnes leevendaks S. Baumeri olukorda. S. Baumer märgib, et tulenevalt vangla ITK-st ja Sotsiaalkindlustusameti otsusest on teda juba 2 aastat tunnistatud töövõimetuks. Viru Vangla meditsiiniosakonna perearst ja neuroloog on väljendanud vangla võimetust S. Baumerit ravida (vt määruskaebusele lisatud meditsiinidokumendid). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5.

§ 418

lg 1 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui: 1) süüdimõistetut on karistatud vangistusega teises kriminaalasjas ja vangistus on pööratud täitmisele; 2) rahalise karistuse täideviimine võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist; 3) esinevad käesoleva seadustiku §-s 416 sätestatud asjaolud.

§ 418

lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel võib täitmiskohtunik loobuda ka süüdimõistetult menetluskulude sissenõudmisest. 5.1 Kuigi eelnimetatud säte lubab ka jõustunud kohtulahendi täitmisel loobuda menetluskulude täitmisele pööramisest ning sel viisil menetluskulude riigi kanda jätmist, leiab ringkonnakohus, et S. Baumeri määruse täitmisel taotluse lahendamise aja hetkel ei ole menetluskulude riigi kanda jätmine põhjendatud. 5.2 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et arvestades S. Baumeri karistusaja pikkust (karistuse lõpptähtaeg on 29.04.2021), on ennatlik rääkida isiku resotsialiseerumise takistamisest. Ehkki S. Baumeril puudub tema sõnul võimalus käia vanglas tööl, tuleb arvestada, et ka isiku vajadused (toit, riided, eluase) rahuldab kinnipidamise ajal riik. Samuti ei tähenda asjaolu, et isik ei saa vangistuses töötada ilmtingimata seda, et tal puuduvad muud võimalused oma võlgnevuste tasumiseks. Näiteks võib isikul olla väljaspool kinnipidamisasutust kinnisvara või muud vara või saavad teda toetada lähedased. Nii nähtub S. Baumeri majandusliku seisundi teatisest (tlk 170), et talle kuulub korter. Seega ei ole välistatud, et isikul on võimalus oma kinnisvara majandamisega saada näiteks üüritulu, mille 2 arvelt riiginõudeid tasuda. Samuti ei ole välistatud, et isiku tervislik seisund paraneb ning ta saab vanglasiseselt tööd ning riigi ees tekkinud võlanõudeid tasuda. Ei ole välistatud ka S. Baumeri tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine, mis võimaldab asuda jõukohasele tööle ning sellega seoses sissetuleku ja menetluskulude tasumiseks allikate tekkimise. 6. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 390ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb S.

Baumeri kaebus jätta rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Aarne Sarjas