← Eesti

3-13-1973/46

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi 17.11.2015, Tartu 3-13-1973 OÜ Mervelin kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 04.04.

  1. a otsuse nr 13-6/649 ja 18.07.
  2. a vaideotsuse nr 13-4/281 tühistamiseks ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata. Tartu Halduskohtu 16.09.
  3. a otsus OÜ Mervelin apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Mervelin Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) RESOLUTSIOON
  4. Jätta OÜ Mervelin apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.09.
  5. a otsus muutmata.
  6. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt
  7. detsembrini 2015 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. OÜ Mervelin esitas 12.12.2012 PRIA-le taotluse nr 141012513725 investeeringutoetuse saamiseks meetmest 1.4.
  9. istanduse piirdeaia (STRONG) ehituseks ja hooldusniiduki VOGEL TST 400 DT ostmiseks. MERVELIN OÜ äriplaan hinnati 56,16 punkti vääriliseks. Punktisumma piirmäär toetuse saamiseks
  10. a meetmest 1.4.1 oli 48,37 punkti.
  11. PRIA 04.04.
  12. a otsusega nr 13-6/649 jäeti rahuldamata OÜ Mervelin investeeringutoetuse taotlus. Otsuse kohaselt ei vastanud OÜ Mervelin taotlus põllumajandusministri 08.09.
  13. a määruse nr 89 “Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (edaspidi määrus nr 89) § 6 lg 3 nõuetele. Samuti ei olnud taotlejal õigust toetust saada määruse nr 89 § 5 lg 1 p 5 nimetatud objektidele ning taotleja ei esitanud määruse nr 89 § 10 lg 4 p 4 kohaselt nõutavat dokumenti.
  14. OÜ Mervelin esitas PRIA 04.04.
  15. a otsuse nr 13-6/649 peale vaide, mis jäeti PRIA 18.07.
  16. a vaideotsusega nr 13-4/281 rahuldamata.
  17. OÜ Mervelin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 04.04.
  18. a otsuse nr 13-6/649 ja 18.07.
  19. a vaideotsuse nr 13-4/281 tühistamiseks ning taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebuse kohaselt asus PRIA meelevaldselt kõrvutama erinevaid piirdeaia lahendusi, mis ei ole oma lähteandmatelt sarnased ega võrreldavad ning võttis iseseisvalt Goldstock OÜ-lt pakkumise 275 m pikkuse piirdeaia ehitamiseks. Aiasepad OÜ-lt hinnapakkumist ei võetud, mistõttu on PRIA väide Aiasepad OÜ pakutava piirdeaia terviklahenduse kogumaksumuse osas paljasõnaline. PRIA võetud pakkumus või pakkumused ei ole Uber Projekt OÜ pakkumusega nr 100255 objektiivselt võrreldavad ja seega ei saa objektiivne ega õiguspärane olla ka PRIA lõppjäreldus või PRIA peadirektori 04.04.
  20. a otsus nr 13-6/
  21. Kaebaja on taotluse nr 141012513725 äriplaani töölehe „8-Äriplaani kirjeldus“ erinevates lahtrites välja toonud andmed, kust on näha, et kaebaja alustab istanduse rajamist, mistõttu on sellekohased väited vaidlustatavas otsuses ebaõiged. OÜ-l Mervelin puudub kasvuhoone ning piirdeaiaga piiritleda soovitav istandus rajatakse maapinnale, mistõttu on sellekohased vastustaja väited vaideotsuses pahatahtlikud. 29.01.2013 esitas PRIA kaebajale päringu investeeringuobjektina taotletud piirdeaia ehituspakkumuse maksumuse osas ning 30.01.2013 esitas taotleja omapoolse selgituse ja küsis, kas on tuvastatud muid võimalikke puudusi, mis vajaksid täiendavat täpsustamist taotluse positiivseks lahendamiseks. 06.02.2013 esitas OÜ Mervelin PRIA-le korduva teabepäringu. PRIA 08.02.2013 formaalne vastus ei sisaldanud kaebaja taotletud teavet. Kuna haldusorgani kogutud piirdeaia pakkumised ei vasta ei Agorek OÜ piirdeaia tööjoonistes nr 2012 953 märgitud tingimustele ega ka Uber Projekt OÜ piirdeaia detailide pakkumustele, on ilmne, et hinnapakkumised ei ole võrreldavad ja piirdeaia ehitusmaksumus ei saagi olla PRIA võetud pakkumustega sama. Vastustajal oli haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-s 2 sätestatu kohaselt kohustus OÜ Mervelin ära kuulata eeldusel, et PRIA ei nõustu taotluses esitatud asjaoludega. Taotlejapoolsete selgituste andmisega oleks olnud võimalik puudused kõrvaldada ja negatiivset lõpplahendust vältida. HALDUSKOHTU LAHEND
  22. Tartu Halduskohus jättis 16.09.
  23. a otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus tuvastas, et ehitisregistri kohaselt on katastriüksusel 83604:002:1051 ehitised: mesila, paviljon ja kasvuhoone. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt on OÜ-l Mervelin katastriüksuse 83604:002:1051 osas hoonestusõigus, osa suurusega 1/
  24. Kinnistusraamatu andmetel on tegemist kaasomandis oleva kinnistuga. Kuna vaidlustatud otsuse kohaselt ei esitanud kaebaja koos taotlusega vastustajale kaasomandis ja hoonestusõigusega koormatud kinnistu osas hoonestuslepingu ärakirja, milline kohustus tuleneb taotlejale määruse nr 89 § 10 lg 4 p-st 4, siis ei ole tegemist nõuetekohase taotlusega ja vastustaja otsus on õiguspärane sõltumata muude taotluse rahuldamata jätmise aluste tõendatusest. Kohus möönab, et nii kohtule kui PRIA-le on kinnistusraamatu teatud andmed 2 elektrooniliselt kättesaadavad. Hoonestuslepingu esitamise kohustus on muuhulgas vajalik selleks, et vastustaja saaks veenduda hoonestuslepingu tingimustes, kas hoonestusõigus on seatud tähtajaga viis aastat, mil taotleja peab investeeringut sihipäraselt kasutama. Nõustuda ei saa kaebajaga, et vaidlustatud otsus on meelevaldne ja paljasõnaline. Vastustaja kaalutlused on kontrollitavad, kaalutlusvigade esinemine ei ole täheldatav. Iseenesest on tervitatav, et kaebuse kohaselt soovitakse investeeringuga püstitada Eesti tootja piirdeaed, kuid ainuüksi nimetatud asjaolu ei vabasta taotlejat määruse nr 89 § 6 lg 3 ls 2 taotlejale tulenevast kohustusest tagada kasutatava toetusraha otstarbekas ja säästlik kasutamine. Vastustaja esitatud tõenditega (tl 130-135) on tõendatud, et vastustaja on määruse nr 89 § 6 lg 3 alusel kaebaja taotluse lugenud abikõlbliku kulu osas põhjendamatuks, majanduslikult ebaotstarbekaks ja ebavajalikuks tegevuse eesmärgi saavutamiseks, sest tegemist on põhjendamatult kalli ja seeläbi majanduslikult ebaotstarbeka taotlusega, mis ei saa olla vajalik taotluses kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks. Osundatud sätte kohaldamiseks ei pidanud tagama kaebajale ärakuulamisõigust, sest vastustaja tuvastas nimetatud asjaolu objektiivsete tõendite alusel, millega tõendatut ei saa kummutada kaebaja selgituste või vastuväidete alusel. Vastustaja kohaldas õigesti ka määruse nr 89 § 5 lg 1 p-i 5, kuna vastustaja käsutuses olnud tõendite ja andmete kohaselt on piirdeaia ehitamiseks ehitusluba antud Silvecom Haldus OÜ-le, mitte kaebajale. Seega on vastustaja õigustatult osundanud asjaolule, et taotluse kohaselt ei ole võimalik tuvastada, kas võrkpiiret soovib kaebaja ehitada rajatavale istandusele või kaasomaniku kasvuhoonele või mõlemale ehitisele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  25. OÜ Mervelin esitas Tartu Halduskohtu 16.09.
  26. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada ning kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista. Apellatsioonkaebuse kohaselt puudub PRIA 04.04.
  27. a otsuses selgitus hooldusniiduki ostmiseks investeeringutoetuse määramisest keeldumise kohta. PRIA võttis pakkumise 275 m pikkuse piirdeaia ehitamiseks, kuid ei arvestanud, et kaebaja soovitud aed on 100% valmistatud Eestis ja sisaldab aiapostide paigaldamist vastavalt PRIAle esitatud Agorek OÜ ehitusjoonistele. Piirdeaia tööjooniste ja Uber Projekt OÜ pakkumuse 100255 kohaselt kinnitatakse piirdeaia postid betooniga. PRIA väide, et Goldstock OÜ hinnapakkumus sisaldab aiapostide betooniga paigaldamist vastavalt Agorek OÜ tööjoonistele nr 2012 953, ei ole tõene. Eluliselt on teada, et Goldstock OÜ pakutav aialahendus ei vaja betoneerimist, kuna aiavõrgu paksus on 2,1 mm. Uber Projekt OÜ aiadetailide hinnakalkulaator ei võta piirdeaia hinnapakkumuses arvesse aia paigalduskulusid ja seega ei ole PRIA pakkumus võetud aia terviklahenduse kohta. Aia paigaldus ja betoneerimine moodustavad 30-50% piirdeaia terviklahenduse maksumusest. Ebaõige ja taotleja tegelikku tahet moonutav on PRIA 04.04.
  28. a otsuses esitatud väide, et kaebaja esitatud taotluse äriplaanist ei nähtu, et taotleja alustaks istanduse rajamist. Taotluse nr 141012513725 äriplaani töölehe „8-Äriplaani kirjeldus“ erinevates lahtrites välja toodud andmed kinnitavad, et kaebaja alustab istanduse rajamist. Vaideotsuses toodud väited tuleb jätta tähelepanuta, kuna need ei olnud põhjuseks kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel. Taotleja palus korduvalt PRIA-lt võimalust enne taotleja suhtes ebasoodsa otsuse tegemist esitada omapoolseid selgitusi ja vastuväiteid. Piirdeaia maksumuse suuruse kahtluse korral oli haldusorganil kohustus anda taotlejale võimalus omapoolsete selgituste või vastuväidete esitamiseks. Taotlejapoolsete selgituste andmisega oleks olnud võimalik puudused kõrvaldada ja negatiivset lõpplahendust vältida. Kaasomanike kokkuleppe oleks kaebaja saanud esitada ka menetluse käigus, mistõttu ei saanud kokkuleppe puudumine olla põhjuseks toetustaotluse mitterahuldamisel. PRIA kinnitas halduskohtu istungil, et taotlejaid teavitatakse võimalikest puudustest juhul, kui need puudused on menetluse kestel kõrvaldatavad. Kaasomanike kokkulepe oli võimalik puudus, 3 mille ilmnemisel oli PRIA-l hea halduse põhimõttest tulenevalt kohustus kaebajat teavitada. PRIA ei ole menetluse käigus kaebajat aga puudustest teavitanud. Kaebaja on olnud võimalikult hoolas ning PRIA-lt korduvalt taotlenud teavet toetustaotluse võimalike puuduste osas. Asjatundmatu on halduskohtu põhjendus, et kohtul polnud võimalik kinnistusraamatu väljavõttest tuvastada kaebaja kasuks seatud hoonestusõiguse ajalist kestust. Hoonestusõiguse ajaline kestus on avalikult kättesaadav kinnistusraamatu registrikaardi I jaos. Meelevaldne on halduskohtu otsuse motivatsioon osas, et piirdeaia ehitusluba väljastati teisele isikule, mitte kaebajale. Ehitusluba väljastataksegi kinnistu omanikule, kellel on kaebajast erinevalt õigus oma kinnistule ehitusluba taotleda, s. t, et kaebaja ehitatava piirdeaia ehitusloa sai ja taotles kinnistu omanik aga mitte kaebaja.
  29. PRIA palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on kaebaja esitatud hinnapakkumine piirdeaia osas liiga kallis võrreldes reaalsete turuhindadega. PRIA teostas sarnaste investeeringuobjektide võrdluse turul pakutavate toodetega. Taotluses esitatud piirdeaia abikõlblikuks maksumuseks on 16 280 eurot, mis on ligikaudu kaks korda kõrgem PRIA poolt leitud kallimast hinnapakkumisest. Adekvaatseid põhjendusi tavapärasest kaks korda kallima piirdeaia kasutamiseks ei ole kaebaja esitanud. Põllumajandustoetuste eesmärk ei ole toetada taotlejate ülikalleid põhjendamatuid investeeringuid, mis sisuliselt tulevad teiste taotlejate arvelt. Kinnistule, kuhu taotleja väidetavalt soovib rajada istandiku, on antud ehitusluba Silvecom Halduse OÜ-le kasvuhoone ehitamiseks. Ehitusloal on lisana kirjas: juurdepääsutee 99 m 2 ja piirdeaed 420 jooksvat meetrit. Arusaamatu on, kuidas ühele ja samale kinnistule saab Silvecom Haldus OÜ ehitusloa alusel rajada kasvuhoone ja Mervelin OÜ istandiku. Äriplaani töölehe “8-majandustegevuse kirjeldus” veerus 7 – riskide vähendamise kirjeldus ütleb taotleja, et tegemist on kasvuhoone rajamisega maasikate ja köögiviljade kasvatamiseks. Isegi kui samale kinnistule rajatakse ühe ettevõtte poolt kasvuhoone ja paviljon ning teise ettevõtte poolt istandik, siis piirdeaed paviljoni ja kasvuhoone ümber ei ole määruse nr 89 § 5 lg 1 p 5 mõistes toetatavaks tegevuseks. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat selgitust, miks ta ei esitanud PRIA-le määruse nr 89 § 10 lg 4 p 4 kohaselt nõutavat kinnistu hoonestusõigusega koormatud hoonestusõiguselepingu ärakirja. Selgusetuks jääb, millest kaebaja järeldab, et tema taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks oli üksnes piirdeaia maksumuse mittevastavus turuhinnale. Nõustuda ei saa väitega, et PRIA rikkus haldusõiguse põhimõtteid. Taotluste menetlemisel lähtutakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusest, mis on käsitletav eriseadusena võrreldes haldusmenetluse seadusega. Kaebaja ei saa nõuda, et PRIA teavitaks taotluse menetlemisel taotlejat kõikidest avastatud puudustest ning annaks taotlejale võimaluse taotluse parandamiseks ning toetuse saamise nõuetega vastavusse viimiseks. Menetluse käigus saab kõrvaldada puudusi, mille puhul on tegemist ilmsete ebatäpsustega. Ilmseteks ebatäpsusteks loetakse vigu sellistes andmetes, mille alusel ei otsustata toetuse andmist ega arvestata selle suurust. Käesoleval juhul ei ole tegemist ilmsete ebatäpsustega, sest vaidlusalused küsimused on otseselt seotud toetuse andmise või mitteandmise otsustamisega. Kaebaja väited ärakuulamisõiguse rikkumise kohta on alusetud, kuna taotluse menetluse ja vaidemenetluse käigus on OÜ-ga Mervelin korduvalt suheldud taotluses esitatu täpsustamiseks ning kontrollimiseks. PRIA saatis taotlejale 29.01.2013 elektronkirjaga järelpärimise ja vastas taotleja küsimustele 08.02.2013 ja 21.05.2013 elektronkirjaga. Nimetatud tegevusi saab käsitleda kirjaliku ärakuulamisena HMS § 40 lg 1 kohaselt. OÜ-le Mervelin on äriregistris esitatud kustutamishoiatus, kuna esitamata on 2012 ja 2013 majandusaasta aruanded. Samuti toimus osaniku vahetus ning hetkel on ettevõtte osanikuks Martex Haldus OÜ, millise osanikuks ja juhatuse liikmeks on Janno Einma. Äriregistrist saadud andmete kohaselt on Janno Einma seotud 25 erineva ettevõttega, milledest 18 on 4 kustutatud või saanud kustutamishoiatuse ning seitse ettevõtet pole tähtajaks esitanud
  30. aasta majandusaasta aruendeid. Nimetatud andmed ei tõsta kaebaja usaldusväärsust toetuse taotlejana. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  31. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Mervelin apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.09.
  32. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  33. Määruse nr 89 § 6 lg 3 p 2 kohaselt on taotleja kohustatud kasutama toetusraha otstarbekalt ja säästlikult. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja on õigustatult leidnud, et kaebaja taotlus abikõlbuliku kulu osas on põhjendamatu, ebaotstarbekas ja ebavajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks, sest tegemist on põhjendamatult kalli ja seeläbi majanduslikult ebaotstarbeka taotlusega. Kaebaja on taotluses taotlenud toetust istanduse võrkpiirde rajamiseks, mille maksumuseks on taotletud 16 280 eurot (ilma käibemaksuta). Vastustaja on võtnud hinnapakkumise Goldstock OÜ-lt, mille kohaselt oleks nende hinnapakkumiseks koos paigaldusega 5394 eurot (tl 133). Seega on alusetu kaebaja väide, et sisse pole arvestatud aia paigaldamist. Samuti nähtub vastustaja vaidlustatud otsusest, et ka teiste aia paigaldajate pakkumised jäävad sellise aia puhul vähemalt kaks korda väiksemaks, kui taotleja taotluses toodud aia paigaldamise maksumus. Seega on õige vastustaja seisukoht, et põllumajandustoetuste eesmärgiks ei ole toetada põhjendamatult kalleid investeeringuid, kuna selliste investeeringute toetamise korral ei ole võimalik rahuldada teiste taotlejate taotlusi.
  34. Määruse nr 89 § 5 lg 1 p 5 kohaselt on toetatavaks tegevuseks istandiku rajamise korral lisas 1 nimetatud viljapuu, marjapõõsa või muu marjakultuuri sertifitseeritud või kontrollitud istiku ostmine ning istandiku piirdeaia ja konstruktsiooni ostmine ja paigaldamine. Samale kinnistule on Silvecom Halduse OÜ-le antud ehitusluba kasvuhoone ehitamiseks, mille lisas on kirjas ka juurdepääsutee ja piirdeaia 420 jooksvat meetrit rajamine. Vastustaja on õigesti leidnud, et isegi kui samale kinnistule rajatakse ühe ettevõtte poolt kasvuhoone ja teise poolt istandik, siis piirdeaed paviljoni ja kasvuhoone ümber ei ole toetavaks tegevuseks selle paragrahvi mõttes. Samuti on vastustaja õigustatult viidanud ka sellele, et äriplaani töölehe „8-majandustegevuse kirjeldus“ (tl 137-138) veerus 5 on kaebaja omaks võtnud, et investeeringuobjektina soetatakse kasvuhoone, mida on ta kinnitanud ka veerus 7, et koos kaastaotlejatega rajatakse ühine kasvuhoone. Ka see kinnitab nii vastustaja kui ka halduskohtu seisukohta, et tegemist ei ole toetatava tegevusega määruse nr 89 § 5 lg 1 p 5 mõttes.
  35. Halduskohus on kaebuse rahuldamata jätmist põhjendanud muuhulgas ka sellega, et kaebaja ei olnud koos taotlusega esitanud kaasomandis oleva ja hoonestusõigusega koormatud kinnistu osas hoonestuslepingu ärakirja, millega rikkus määruse nr 89 § 10 lg 4 p 4 nõudeid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuna määruse andja on kohustanud taotlejat esitama investeeringuobjektide puhul kaasomaniku või teise hoonestaja kirjalikku nõusolekut investeeringu tegemise kohta, mida tõendab hoonestusõiguslepingu ärakiri, siis on taotluse rahuldamata jätmine põhjendatud ka sellel alusel. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et hoonestusõiguslepingu ärakirja mitteesitamise puhul ei ole tegemist ilmse ebatäpsusega, mida saaks kõrvaldada haldusmenetluse käigus. Tegemist on dokumendiga, millest otseselt sõltub toetuse andmine või mitteandmine. Pealegi on kaebaja kohustuseks 5 enne taotluse esitamist endale selgeks teha, mis dokumendid on ta kohustatud esitama koos toetuse taotlusega. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et selle lepingu ärakirja ei ole esitatud ka kohtumenetluse kestel.
  36. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja ei ole rikkunud kaebaja õigust olla enne haldusakti andmist ära kuulatud. Vastustaja on kinnitanud, et taotluse menetlemisel ja vaidemenetluse käigus on kaebajaga korduvalt suheldud. Vastustaja on saatnud 29.01.2013 elektronkirjaga kaebajale järelpärimise, samuti on kaebajale vastatud 08.02.2013 ja 21.05.2013 elektronkirjaga Seega on kaebajale antud võimalus oma seisukohtadega esitamiseks ja vaidlustatud haldusakt ei kuulu seoses sellega tühistamisele ärakuulamispõhimõtte rikkumise tõttu.
  37. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatud otsuses ei ole vastustaja midagi märkinud seoses kaebaja taotlusega hooldusniiduki ostmiseks. Samas ei ole see aluseks vaidlustatud haldusakti tühistamisele, kuna määruse nr 89 § 5 lg 1 p 5 kohaselt ei oleks hooldusniiduki ostmine toetatavaks tegevuseks istandiku rajamise korral.
  38. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.