← Eesti

3-15-2234/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 15.10.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2234 Haldusasi Iglu OÜ ja OÜ ASA

§ 278lg 1).

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Asjaolud

  1. 03.03.2015 avaldas Maanteeamet riigihangete registris hanketeate (HT) hankemenetluses nr 160084 „Tarkvara analüüs, programmeerimis- ja hooldusteenus“. Hange on jagatud kaheks osaks. Hanke I osas sõlmitakse raamleping 2 pakkujaga ning hanke II osas 3 pakkujaga.
  2. Maanteeameti peadirektori 13.07.2015 käskkirjaga nr 0127 „Riigihankes „Tarkvara analüüsi, programmeerimis- ja hooldusteenus“ (viitenumber 160084) pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkumuste tagasilükkamine ja pakkumuste edukaks tunnistamine“ tegi hankija alljärgnevad otsused. Osas 1: 1) kvalifitseeris: AS-i CGI Eesti; ühispakkujad Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services; AS-i Finestmedia; AS-i Nortal; ühispakkujad OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC; OÜ Net Group; Nortal UAB; Nortal OY; 2) tunnistas vastavaks järgmiste pakkujate pakkumused: AS CGI Eesti; ühispakkujad Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services; AS Finestmedia; ühispakkujad OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC; OÜ Net Group; lükkas tagasi järgmiste pakkujate pakkumused: AS Nortal; Nortal UAB; Nortal OY; 4) tunnistas edukaks ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC ning AS-i Finestmedia pakkumused. Osas 2: 1) kvalifitseeris: AS-i CGI Eesti; ühispakkujad Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services; ühispakkujad AS-i Regio ja Knowit Estonia OÜ; AS-i Finestmedia; OÜ Resta; AS-i Datel; AS-i Nortal; ühispakkujad OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC; OÜ Net Group; Nortal UAB; Nortal OY; 2) tunnistas vastavaks järgmiste pakkujate pakkumused: AS CGI Eesti; ühispakkujad Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services; ühispakkujad AS Regio ja Knowit Estonia OÜ; AS Finestmedia; OÜ Resta; AS Datel; ühispakkujad OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC; OÜ Net Group; 3) lükkas tagasi järgmiste pakkujate pakkumused: AS Nortal; Nortal UAB; Nortal OY; 4) tunnistas edukaks AS-i Datel, ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC ning OÜ Resta pakkumused.
  3. 24.07.2015 esitasid kaebajad VAKO-le Maanteeameti 13.07.2015 käskkirjale nr 0127 vaidlustuse, mis VAKO 25.08.2015 otsusega vaidlustusasjas nr 171-15/160084 jäeti rahuldamata.
  4. 04.09.2015 saabus Tallinna Halduskohtule Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Service kaebus Maanteeameti 13.07.2015 käskkirja nr 0127 riigihankes nr 160084 tühistamise nõudes osas, millega kvalifitseeriti hanke I osas AS CGI Eesti ja AS Finestmedia; kvalifitseeriti hanke II osas AS CGI Eesti ja AS Finestmedia; tunnistati hanke I osas vastavaks AS CGI Eesti ja AS Finestmedia pakkumused; tunnistati hanke II osas vastavaks AS CGI Eesti ja AS Finestmedia pakkumused; tunnistati hanke I osas edukaks AS Finestmedia pakkumus; ning VAKO 25.08.2015 otsuse vaidlustuses nr 171-15/160084 tühistamise nõudes. 2 Kaebuse sisu
  5. AS Finestmedia ja AS CGI Eesti ei vasta hanke I ega II osas kvalifitseerimise tingimustele ning käskkiri on selles osas õigusvastane ja tuleb tühistada. Õiguspärane ei ole ka AS Finestmedia ja AS CGI Eesti pakkumuste vastavaks ning AS Finestmedia hanke I osas edukaks tunnistamine. Ka VAKO otsus on põhjendamata ning tuleb vaidlustatud osas tühistada. VAKO on otsuse tegemisel asja olulised tõendid jätnud tähelepanuta. Samuti ei ole VAKO otsuses käsitlenud kõiki kaebajate poolt esitatud olulisi argumente ning on eelneva tõttu teinud ebaõige ja põhjendamata otsuse. 5.
  6. Vastustaja on hankes kvalifitseerinud pakkujad, kes ei vasta vastustaja poolt esitatud kvalifitseerimistingimustele. AS Finestmedia ning AS CGI Eesti (hanke I ja II osas) nimetatud tingimusi ei täida. Kuivõrd AS Finestmedia ning AS CGI Eesti kvalifitseerimistingimustele ei vasta, siis ei olnud alust nende pakkumusi tunnistada vastavaks ega ka AS-i Finestmedia hanke I osas edukaks tunnistada. AS Finestmedia ning AS CGI Eesti ei vasta HT p-s III.2.3) tehniline ja kutsealane pädevus toodud nõuetele. Viidatud punktis esitatud nõuete täitmise tõendamiseks pidid AS Finestmedia ning AS CGI Eesti esitama vastustajale nõutud kvalifitseerimisdokumendid. AS Finestmedia ning AS CGI Eesti pakkumused ei vastanud ka vastustaja poolt esitatud vastavustingimustele, seega ei saanud neid pakkumusi ka vastavaks tunnistada. Isegi juhul, kui AS-i CGI Eesti ning AS-i Finestmedia pakkumused tuli hankel kvalifitseerida ning vastavaks tunnistada, tuleb AS-i Finestmedia pakkumust sisuliselt uuesti hinnata ning muuta AS-i Finestmedia pakkumusele võtmeisikute tehnoloogiapõhiste kompetentside eest antud punkte. AS-i Finestmedia pakkumuse uuesti hindamise ning AS-i CGI Eesti pakkumuse hindamise tulemiks on see, et kaebajate pakkumus on saanud rohkem punkte, st ta osutub hankel edukaks. 5.
  7. AS Finestmedia tuleb hankelt kõrvaldada ning vastustajal ei ole eelnevas kaalutlusõigust. Kuna AS Finestmedia on vastustaja kehtestatud nõuetele vastavuse osas esitanud valeandmeid, siis riigihangete seaduse (RHS) § 38 lg 1 p 6 kohustab vastustajat AS-i Finestmedia hankelt kõrvaldama. 5.
  8. Referentsidena on AS Finestmedia viidanud endaga seotud ettevõtte Finestmedia OY poolt väidetavalt tellitud projektile „Digitaalse meedia haldamise veebirakenduse arendamine (DAM)“ (edaspidi DAM projekt) nii hanke I kui ka II osas. DAM projektile kui referentsile ei saa AS Finestmedia tugineda seetõttu, et Finestmedia OY poolt on väidetava projekti nõuetekohase teostamise kohta kinnituse allkirjastanud Aap Hirvesoo, kes on AS Finestmedia nõukogu liige. A. Hirvesoo oli ajal, mil kvalifitseerimistingimuste kohaselt tuli referentsprojekte täita (02/2012 kuni 01/2015), AS Finestmedia juhatuse liige. Selline pakkuja tegevus on aga vastuolus kvalifitseerimistingimuse eesmärgi ja mõttega, so tuvastada reaalne pakkuja kompetents hankelepingu täitmiseks. Seega puudub AS-l Finestmedia tegelik referentsprojekt, mille alusel oleks võimalik nimetatud pakkuja kvalifitseerida. 5.
  9. AS Finestmedia on nii hanke I osas kui ka II osas tuginenud ka referentsina projektile „Baltika infosüsteemi arenduse leping“ (edaspidi Baltika projekt). Projekti nõuetekohase täitmise ja muu kohta on kinnituse andnud Veebipartner OÜ, mitte Baltika grupp. Projekti nimest nähtub, et tegemist on Baltika grupile teostatud tööga. Samas ei ole AS Finestmedia esitanud tegeliku tellija, so lõpptellija, kes toodet kasutab ning kes saab kinnitada lepingu täitmise nõuetekohasust ning projektimeeskonna koosseisu, kinnitust. Seega ei ole AS-il Finestmedia üldse referentsprojekti, mille alusel oleks võimalik nimetatud pakkuja hankel kvalifitseerida. 3 5.
  10. AS Finestmedia ei ole täitnud kvalifitseerimise tingimust, mille kohaselt peab pakkuja projektijuht olema viimase kolme aasta jooksul (02/2012 -01/2015) osalenud vähemalt kahe tarkvara arenduse valdkonna infosüsteemide lepingu täitmisel projektijuhina, mille igaühe lepingusummaks on vähemalt 100 000 EUR (hanke I osa) või 50 000 EUR (hanke II osa) ilma käibemaksuta. Pakkuja esitab hankedokumentide (HD) lisa I vormi 8a/8b projektijuhi CV koos tellijate kinnitustega lepingute nõuetekohase täitmise kohta. Võrreldes projektijuhi CV-s esitatud DAM projekti kestust ja väidetava tellija kinnitust selle kohta, on projekti täitmise periood erinev. Seega ei ole DAM projekt referentsina kvalifitseerimise alusena kasutatav. 5.
  11. AS Finestmedia ei ole täitnud kvalifitseerimise tingimust, mille järgi pakkuja lõppkasutaja (UAT) testijuht peab olema viimase kolme aasta jooksul (02/2012 -01/2015) osalenud vähemalt kahe tarkvara arenduse valdkonna infosüsteemide lepingu täitmisel lõppkasutaja testijuhina, mille igaühe lepingusummaks on vähemalt 50 000 EUR ilma käibemaksuta. Pakkuja esitab HD lisa I vormi 10 lõppkasutaja (UAT) testijuhi CV koos tellijate kinnitustega lepingute nõuetekohase täitmise kohta. AS Finestmedia on hankes testijuhina esitanud Inga Rutto, kes avalike andmete kohaselt ei ole mitte testijuht, vaid java arendaja. Lisaks ei osalenud I. Rutto Baltika projektis testija ega lõppkasutaja testijuhina. 5.
  12. AS-i CGI Eesti pakkumus ei vasta HT p-s III.2.3) esitatud hanke I ja II osa kvalifitseerimistingimustele, mistõttu oleks pidanud äriühingu jätma hanke I ja II osas kvalifitseerimata. AS CGI Eesti ei ole esitanud vastustajale tellijate kinnitusi nõuetekohaselt täidetud projektide kohta. AS CGI Eesti ei ole vastustajale esitanud ka kinnitust nõuete täitmise kohta, mille järgi pakkuja projektijuht peab olema viimase kolme aasta jooksul (02/2012 01/2015) osalenud vähemalt kahe tarkvara arenduse valdkonna infosüsteemide lepingu täitmisel projektijuhina, mille igaühe lepingusummaks on vähemalt 100 000 EUR (hanke I osa) või 50 000 EUR (hanke II osa) ilma käibemaksuta. AS CGI Eesti on kinnitanud vaid projektijuhi nõuetekohase CV esitamist. 5.
  13. VAKO on otsuse p-s 22 asunud ebaõigesti seisukohale, et kuivõrd AS CGI Eesti pakkumus on käskkirja kohaselt saanud kaebajate pakkumusest vähem punkte, ei riku AS CGI Eesti pakkumuse kvalifitseerimine kaebajate õigusi. Kuivõrd AS CGI Eesti sai pakkumuse maksumuse osas kaebajatest rohkem väärtuspunkte, siis võib VAKO 26.08.2015 otsuse vaidlustusasjas nr 170-15/160084 jõustumise korral muutuda kaebajate positsioon lõpptulemuse osas. 5.
  14. Vaidlustatav käskkiri on õigusvastane osas, milles vastustaja tunnistas vastavaks AS Finestmedia ning AS CGI Eesti pakkumused. Vastustaja on pakkumuste hindamise protokollis osundanud AS CGI Eesti poolsele minetusele vastavustingimuste tõendamise osas, kuid on vaatamata sellele AS CGI Eesti pakkumuse vastavaks tunnistanud. Seega ei ole vastustaja järginud enda poolt kehtestatud vastavustingimusi. Asjakohane ei ole vastustaja väide, et vastavustingimustes on esitatud hoopis tingimused pakkumuste majandusliku soodsuse hindamiseks, kuna tellija kinnituste esitamise nõue on esitatud vastavustingimustes. Vastustaja on ka ise pakkumuste hindamise protokolli lisas nimetanud tellija kinnituse esitamise nõuet vastavustingimuseks. 5.
  15. AS Finestmedia pakkumus ei vasta esitatud vastavustingimustele seetõttu, et AS Finestmedia ei ole esitanud kohast tellijate kinnitust projektis väidetavalt kasutatud kõikide tehnoloogiliste komponentide kohta. Seega ei saanud vastustaja AS Finestmedia pakkumust vastavaks tunnistada. 4 Kaebajad paluvad kaebuse rahuldada ning mõista vastustajalt välja kaebajate menetluskulud. Vastustaja vastulause
  16. Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tõendatud ning vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebajate menetluskulud nende endi kanda. 6.
  17. AS Finestmedia poolt esitatud Finestmedia OY poolt tellitud DAM projekt on tarkvara arenduse valdkonna infosüsteemide leping ja see vastab HT p-s III. 2.3) sätestatud nõuetele. Vastustaja ei ole HT-s sätestanud, et grupisiseseid lepinguid vastustaja ei aktsepteeri. Selline tegevus oleks vastuolus RHS-st tulenevate riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning samuti ettevõtlusvabaduse põhimõttega. RHS § 41 lg 1 p 2 ja RHS § 41 lg 4 koosmõjust lähtuvalt puudub seaduslik alus pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks, kui ta esitab referentslepinguna grupisisese lepingu kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamiseks. Vastustaja on HT-s sätestanud, et pakkuja peab olema täitnud HD lisa I vormides 3a ja 3b nimetatud lepingud nõuetekohaselt ning selle tõenduseks esitama tellijate kirjalikud kinnitused nende lepingute nõuetekohase täitmise kohta. Vastustaja ei ole nõudnud lõpptellija või kasutaja kinnitusi. Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja käitunud õiguspäraselt. 6.
  18. Projektijuhi CV-s toodud DAM projekti kestus ja tellija kinnituses toodud projekti kestused jäävad ajavahemikku, mis oli HT-s nõutud. Vastustaja võttis aluseks tellija kinnituses toodud andmed, mis tõendavad pakkuja vastavust HT-s sätestatud tingimustele. 6.
  19. AS Finestmedia esitas tellijate kinnitused, et I. Rutto on osalenud testijuhina tellijate poolt tellitud lepingutes. Seega on olemas selged tõendid, et pakkuja selles osas vastab HT-s sätestatud tingimusele. Avalikes andmebaasides sisalduv info ei tõenda seda, et I. Rutto ei osalenud referentslepingute täitmisel testijuhina. 6.
  20. Vastustaja leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus hanke II osas kõikide otsuste kohta, mis puudutavad AS Finestmedia suhtes vastuvõetud otsuseid. Hanke II osas on AS Finestmedia saanud vähem punkte, kui kaebaja ning seetõttu ei ohusta ega saagi ohustada AS Finestmedia kaebaja hankelepingu saamist ning seetõttu ei ole rikutud ka kaebaja subjektiivseid õigusi. 6.
  21. AS CGI Eesti esitas kõik kvalifikatsiooni kontrollimiseks nõutud dokumendid ja seetõttu leidis VAKO õigesti, et vastustaja käitus õiguspäraselt, kui ta kvalifitseeris AS CGI Eesti. 6.
  22. Kuna jõustunud on hanke I osas AS Finestmedia edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamine VAKO poolt, puudub kohtul alus rahuldada kaebaja nõuet tunnistada kehtetuks vastustaja otsus hanke I osas, millega tunnistati edukaks AS Finestmedia. 6.
  23. Vastustajal puuduvad seisukohad osas, et AS CGI Eesti pakkumus ei vasta mõlemas hanke osas HD-s sätestatud tingimustele. 6.
  24. Tõendatud ei ole AS-i Finestmedia poolt valeandmete esitamine, mistõttu puudub alus äriühingu hankemenetlusest kõrvaldamiseks. Tehnoloogiliste komponentide esitamise nõue ei olnud pakkujate kvalifitseerimise tingimuseks. RHS § 38 lg 1 p 6 annab hankijatele üksnes õiguse pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada, kui pakkuja on esitanud valeandmeid kvalifitseerimise nõuetele vastavuse kohta. 5 AS CGI Eesti seisukohad
  25. Kolmas isik palub jätta kaebuse AS CGI Eesti osas rahuldamata. 7.
  26. 26.08.2015 VAKO otsusega vaidlustuses nr 170-15/160084 tunnistati Maanteeameti peadirektori 13.07.2015 käskkiri nr 0127 pakkujate edukaks tunnistamise osas kehtetuks. VAKO otsust edasi ei kaevatud ning see jõustus vastavalt RHS § 127 lg-le 41 07.09.
  27. VAKO otsuse jõustumisega vaidlustuses nr 170-15/160084 ei ole enam kehtiv hankija otsus edukaks tunnistatud pakkujate osas ning hankemenetlus on suunatud tagasi pakkumuste hindamise staadiumisse. Kuna kaebaja on koos kolmanda isikuga tunnistatud vastavaks, siis kaebaja õigusi ei ole riivatud. 7.
  28. Olukorras, kus HT osa III p 2.1 kohaselt sõlmitakse hanke osas I raamleping kahe pakkujaga ja osas II raamleping maksimaalselt kolme pakkujaga ning hankija ei ole teatavaks teinud pakkumuste paremusjärjestust, ei saa hankija otsused kvalifitseerida osades I ja II AS CGI Eesti ning tunnistada tema pakkumus vastavaks, kahjustada kaebaja õigust või võimalust sõlmida hankijaga hankeleping. AS Finestmedia seisukohad
  29. AS Finestmedia leiab, et kõik kaebaja esitatud väited on ainetud ning AS-i Finestmedia puudutavas osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kolmas isik palub kaebajatelt välja mõista tema kantud menetluskulud. 8.
  30. RHS-s ega HD-s ei ole sätestatud, et referentsi andjaks ei või olla pakkujaga seotud isik. Seepärast on DAM projekti referents igati õiguspärane. AS Finestmedia ei olegi tuginenud AS Baltika referentsile. AS Finestmedia on esitanud A Veebipartner OÜ referentsi, mille kirjelduses on mainitud Baltika projekti. A Veebipartner OÜ lepingupartneriks oli tõesti AS Baltika ning AS Finestmedia oli omakorda nendes episoodides alltöövõtjaks. Siiski ei saa sellest järeldada, et kogu töökorraldus, töö sisu, partneriga suhtlevad isikud jms lepingulised asjaolud oleksid erinevate juriidiliste isikute vahel sõlmitud lepingute alusel teostatavates töödes olnud absoluutselt samad. 8.
  31. I. Rutto osales Baltika projektis testijuhina. Igal tarkvaraarendusega tegeleval äriühingul on ilmselt mõnevõrra erinevalt korraldatud kogu tööprotsess, mh ka toote testimine ja kvaliteedikontroll. AS-s Finestmedia ei pruugi (lõppkasutaja) testijuht pidevalt suhelda lõppkasutajatega, vaid juhendab ja nõustab projektijuhti ja testijaid kvaliteedikontrolli protsessi korraldamisel ning lõppkasutajatega suhtlevad reeglina jooksvates küsimustes testijad või projektijuht ise. HD-s puuduvad igasugused viited, et selline töökorraldus ei ole referentsprojektides lubatud. 8.
  32. RHS ei pane hankijale kohustust teostata uurimistoiminguid, et selgitada välja pakkujate poolt esitatud tõendite ja kinnituste õigsus. Hankija saab juhinduda sellest, mida pakkujad on talle esitanud ja kui tal tekib kahtlus, siis võib esitada täiendavaid küsimusi. Antud juhul ei tekkinud hankijal AS Finestmedia pakkumusega tutvudes kahtlusi. 6 Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada osas, milles kaebajad taotlevad Maanteeameti 13.07.2015 käskkirja nr 0127 tühistamist seonduvalt AS CGI Eesti pakkumuse vastavaks tunnistamisega mõlemas hanke osas. Ülejäänud nõuetes tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
  33. Kohus ei nõustu kolmas isik AS CGI Eesti seisukohaga, nagu ei rikuks Maanteeameti 13.07.2015 käskkiri vaidlustatavas osas enam kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi, kuna VAKO 26.08.2015 otsusega vaidlustuses nr 170-15/160084 (kättesaadav VAKO kodulehelt) tunnistati nimetatud käskkiri kehtetuks osades, milles hankija riigihanke osas 1 tunnistas edukaks AS-i Finestmedia ja ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC pakkumused ning riigihanke osas 2 AS-i Datel ja ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC pakkumused. Vaidlus puudub selles, et nimetatud VAKO otsus on jõustunud. Iseenesest on õige kolmanda isiku seisukoht sellest, et nimetatud otsuse tulemusel lükkus hanke tagasi pakkumuste hindamise staadiumisse ning paremusjärjekord pakkujate vahel ei ole seega selgunud. Kuid kuna käesolevas vaidluses on vaidluse alla seatud kaebuse esitajate konkurentide ja kaaspakkujate kvalifitseerimise ning nende pakkumuste vastavaks tunnistamise küsimused, ning nii pakkuja kvalifitseerimata jätmine kui ka pakkumuse mittevastavaks tunnistamine toob kaasa selle pakkuja eemaldamise hankelt, sõltub pakkumuse edukaks tunnistamine kõikide käesolevas hankeasjas menetlusosalisteks olevate pakkujate puhul ka otseselt käesolevast kohtulahendist. Niisiis puudutab Maanteeameti 13.07.2015 käskkiri vaidlustatud osas endiselt kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi, sest kui nende konkurendid hankes on õigusvastaselt kvalifitseeritud või nende pakkumus õigusvastaselt vastavaks tunnistatud, muudab see oluliselt halvemaks kaebajate võimalust osutuda hankel edukaks pakkujaks. Seega tuleb kohtul hankeasi sisuliselt läbi vaadata. Kohus lisab märkuse korras, et kõik tõendid, millele kohus allpool viitab kohtutoimiku leheküljele viitamata, asuvad VAKO toimikus, mis on nummerdamata. AS Finestmedia kvalifitseerimine hanke I ja II osas
  34. Kaebajate esimese väite kohaselt ei oleks hankija saanud AS-i Finestmedia hankes kvalifitseerida, kuna tema poolt referentsina esitatud DAM projekt ei vastanud HT p-s III.2.3) sätestatule seetõttu, et selle referentsi kinnitas AS-ga Finestmedia seotud ettevõte Finestmedia OY. Kohtu hinnangul on kaebajate väide asjakohatu. Asjas pole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, mis seaks kahtluse alla AS Finestmedia reaalse kompetentsi hankelepingu täitmiseks seonduvalt antud referentsiga. HT ei keela mingilgi moel referentsidena kasutada seotud äriühingute vahel sõlmitud lepinguid ning igapäevases majandustegevuses on ema- ja tütarettevõtete vahel teenuste osutamine tavaline tegevus, mitte kindel märk „skeemitamisest“, nagu ekslikult leiavad kaebajad. Veelgi enam, sellise piirangu sätestamine HT-s oleks vastuolus RHS § 41 regulatsiooniga ning ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust piirav. Seetõttu ei saa ainuüksi see asjaolu, et AS Finestmedia esitas referentsina endaga seotud äriühingu lepingu, muuta teda ebapädevaks ja kvalifitseerimisnõuetele mittevastavaks konkreetse hanke raames. Puuduvad igasugused kahtlused ja tõendid sellest, et nimetatud lepingut reaalselt ei oleks eksisteerinud, selle sisu oleks olnud väidetust erinev või AS Finestmedia oleks lepingut täitnud puudulikult. 7
  35. Kaebajate teise väite kohaselt puudub AS-l Finestmedia üldse teine referentsprojekt, mis vastaks HT p-le III.2.3), kuna Baltika projekti kohta on kinnituse andnud Veebipartner OÜ, mitte lõpptellija Baltika grupp. Kohtu hinnangul on kaebajate seegi väide asjakohatu. HT p III.2.3) kohaselt pidi pakkuja esitama referentslepingute tõendamiseks HD lisa I vormi 3a /3b kohase täidetud lepingute loetelu, millest nähtub: 1) teenuse tellija nimi, kontaktisiku nimi, e-posti aadress ja telefon, riigihanke viitenumber (selle olemasolu korral); 2) teenuse nimetus ja lühikirjeldus ning 3) kinnitused, et esitatud leping on nõuetekohaselt täidetud viimase kolme aasta (02/201201/2015) jooksul, et iga esitatud täidetud lepingu maksumus on vähemalt 150 000 EUR (hanke I osa) /50 000 EUR (hanke II osa) ilma käibemaksuta. Niisiis tuli pakkujal HT ja HD kohaselt esitada teenuse tellija nimi ja asjakohased andmed lepingu kohta, mitte teenuse lõpptarbija või lõpptellija andmed ja tema hinnang saadud teenusele. Taaskord ei ole kohtule esitatud kahtlusi ega tõendeid sellest, et A Veebipartner OÜ (AS Finestmedia pakkumuses ekslikult Veebipartner OÜ) ei oleks tegelikkuses olnud teenuse tellija, lepingu sisu oleks olnud väidetust erinev või AS Finestmedia oleks lepingut täitnud puudulikult. Vastupidi, hankes esitatud dokumendid ja A Veebipartner OÜ kinnitused kinnitavad nõuetekohase lepingu olemasolu.
  36. Järgmiseks väidavad kaebajad, et DAM projektile ei saanud AS Finestmedia tugineda referentsina ka seetõttu, et projekti kestuse periood oli märgitud erinevalt AS Finestmedia projektijuhi CV-s ja tellija kinnitusel projekti täitmise kohta. HT kohaselt pidi leping olema täidetud perioodil veebruar 2012 – jaanuar
  37. Finestmedia OY kinnitusest nähtuvalt oli lepingu täitmise perioodiks märts 2011 – juuni
  38. AS Finestmedia projektijuhi Lauri Esko CV-st nähtuvalt töötas tema DAM projektis projektijuhina perioodil märts 2011 – september
  39. Seega on Finestmedia OY kinnitusel projekt lõppenud juunis 2014, kui projektijuht on märkinud projekti lõppemise kuuks septembri. Kohtu hinnangul ei anna asjaolu, et Finestmedia OY on oma kinnituses või AS Finestmedia on Lauri Esko CV-s olnud ebatäpne projekti lõppemise kuu osas, alust AS Finestmedia kvalifitseerimata jätmiseks. Nimetatud leping on sõltumata selle täpsest lõppemise kuust täidetud perioodil, mida nõudis HT, ning kohtu arvates on tegemist olnud eksimusega või ebatäpsusega, mis ei oma asjas olulist tähendust.
  40. Neljandaks väidavad kaebajad, et AS Finestmedia ei vasta HT p-s III.2.3) sätestatule, kuna AS Finestmedia lõppkasutaja testijuht ei saanud olla Inga Rutto. Kaebajad on oma väited esitanud üksnes seonduvalt Baltika projektiga. Kaebajad on selle väite esitanud, kuna nendele teadaolevalt ei ole I. Rutto avalike andmete kohaselt testijuht, vaid programmeerija, ning väidetud vahemikus 02/2012 - 01/2015 viibis ta vähemalt kaks aastat rasedus- ja sünnituspuhkusel ning seejärel lapsehoolduspuhkusel. HT p III.2.3) kohaselt pidi pakkuja lõppkasutaja (UAT) testijuht olema viimase kolme aasta jooksul (02/2012 - 01/2015) osalenud vähemalt kahe tarkvara arenduse valdkonna infosüsteemide lepingu täitmisel lõppkasutaja testijuhina, mille igaühe lepingusummaks on vähemalt 50 000 EUR ilma käibemaksuta. Pakkuja pidi tõendina esitama HD lisa I vormi 10 lõppkasutaja (UAT) testijuhi CV koos tellijate kinnitustega lepingute nõuetekohase täitmise kohta. Lisaks pidid tellijate kinnitused sisaldama andmeid lepingute maksumuse kohta ilma käibemaksuta ja aja kohta, millal leping täideti ning kinnitust, et nimetatud isik osales nende täitmisel lõppkasutaja testijuhina. Kohtu hinnangul on täiesti asjakohatu kaebajate väide sellest, milliseid andmeid I. Rutto kohta võib näha avalikest andmetest, sh veebikeskkonnast LinkedIn. Asjaolust, mida isik ise enda kohta on otsustanud avaldada, võib küll võib-olla järeldada, millise sisuga tööd ta soovib otsida, kuid kindlasti mitte seda, milline on tema pädevus üldse vastavas valdkonnas. I. Rutto CV-st nähtub, et ta on osalenud DAM projektis perioodil märts 2011 – september 2014 ja Baltika projektis perioodil september 2011 – jaanuar 2015 lõppkasutaja testijuhina ja 8 testijana. Sama on kinnitanud oma kinnituskirjades mõlemad teenuse tellijad - nii Finestmedia OY kui ka A Veebipartner OÜ. I. Rutto on oma 20.08.2015 e-kirjas kaebajate advokaadile (tl 9) kinnitanud, et on töötanud Finestmedia AS-s üle 8 aasta ning on selle aja jooksul täitnud n programmeerija, süsteemianalüütiku ja –arhitekti ning testijuhi ülesandeid. Samas kirjas kinnitab I. Rutto, et info, nagu oleks ta vähemalt viimased kaks aastat olnud rasedus- ja sünnituspuhkusel, on vale. Isiku väidetel kattub tema rasedus-, sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusel oleku aeg vaid üsna lühikese aja ulatuses projekti teostamise ajaga ning ta on vajadusel aidanud kaasa tööde lõpetamisele ka puhkusel oleku ajal. I. Rutto 14.09.2015 seletusest (tl 50-51) nähtuvalt kinnitab isik, et konsulteeris Baltika projektis kolleege kvaliteedijuhtimise osas – kuidas planeerida testimist, mida ja mis ulatuses testida, mida kontrollida ja mida selleks ette valmistada. Lisaks esitati kohtule I. Rutto diplom (tl 52), millest nähtuvalt on I. Rutto täitnud magistriõppe äriinfotehnoloogia õppekava ja talle on antud tehnikateaduse magistri kraad. See tõend lükkab ühemõtteliselt ümber kaebajate väite, et I. Rutto on üksnes programmeerija. Ainus kohtule esitatud tõend, mis ei näi kinnitavat I. Rutto osalemist Baltika projektis testijuhina, on AS Baltika 21.08.2015 vastus VAKO päringule. Selle vastuse p-dest 1 ja 3 nähtub, et lepingu täitmise periood oli veebruar 2012 kuni jaanuar 2015 ning ainus märge testija kohta on, et
  41. a sõlmitud projektilepingus on selleks Lauri Esko ning varasemate perioodide testijat pole lepingus märgitud. Kohtu hinnangul ei anna kaebajate väited, et - I. Rutto eksponeeris end LinkedIn-is programmeerijana; et Baltika projekti täitmise ajal viibis ta osaliselt puhkusel seoses lapse sünniga ning AS Baltika lepingutes ei ole I. Ruttot märgitud testijana - alust AS Finestmedia kvalifitseerimata jätmiseks. HT p III.2.3) ei näe ette, et pakkuja poolt esitatav testijuht peab olema 3 täisaastat töötanud pidevalt ja ilma pausideta vähemalt kahe tarkvara arenduse valdkonna infosüsteemide lepingu täitmisel lõppkasutaja testijuhina. HT näeb vastavas osas ette, et pakkuja testijuht peab olema osalenud nendes projektides testijuhina. Ükski tõend, mis kohtule on esitanud, ei kinnita, et I. Rutto ei oleks üldse osalenud Baltika infosüsteemi arenduse projektis lõppkasutaja testijuhina. AS-l Baltika lihtsalt puuduvad sellekohased märked lepingus, kuid see ei tähenda, et projektil poleks enne Lauri Eskot üldse testijaid või lõpptestijat olnud. AS Finestmedia on oma selgituses kohtule põhjendatult viidanud, et erinevate äriühingute tööprotsess ja –tavad on erinevad. Kolmas isik on selgitanud, et AS-s Finestmedia ei pruugi (lõppkasutaja) testijuht pidevalt suhelda lõppkasutajatega, vaid juhendab ja nõustab projektijuhti ja testijaid kvaliteedikontrolli protsessi korraldamisel ning lõppkasutajatega suhtlevad reeglina jooksvates küsimustes testijad või projektijuht ise. Õige on ka AS Finestmedia märkus sellest, et HD-s puuduvad igasugused viited, et selline töökorraldus ei oleks referentsprojektides lubatud. Kohus märgib lisaks, et hankijal puudub kohustus hakata teostama lisauuringuid pakkumuses esitatud testijuhi kvalifikatsiooni kohta ja tema osaluse ja panuse suuruse kohta esitatud referentsprojektides, kui esitatud on lepingupartnerite HT nõuetele vastavad kinnitused isiku kohta ning hankijal puudub igasugune alus esitatud andmete õigsuses kahelda. AS Finestmedia pakkumuse vastavaks tunnistamine hanke I ja II osas
  42. Kaebajad on seisukohal, et AS Finestmedia pakkumus ei vastanud kummagi hanke osas HD vastavustingimustele, kuna A Veebipartner OÜ kinnitas Baltika projektis AS Finestmedia poolt mitmete tehnoloogiliste komponentide kasutamist, kuid AS Baltika on VAKO-le esitatud vastuses kinnitanud vaid kahe tehnoloogia kasutamist projektis. Seega ei ole AS Finestmedia kaebajate arvates esitanud kohast tellijate kinnitust projektis väidetavalt kasutatud kõikide tehnoloogiliste komponentide kohta. HD vastavustingimuste kohaselt pidid pakkujad esitama pakkumuse majandusliku soodsuse hindamiseks vastavatel vormidel süsteemianalüütikute, programmeerijate (arendajate) ja testijate CV-d, millele pidi olema lisatud tellijate kinnitused projektis kasutatud 9 arhitektuuriliste komponentide kohta. Nimetatud arhitektuurilised komponendid (tehnoloogiad) omasid tähtsust pakkumuste hindamisel, kus HD p 13.4.
  43. kohaselt olenes analüütikutele, programmeerijatele ja testijatele antav punktisumma nende vallatavate tehnoloogiate arvust. A Veebipartner OÜ on esitanud hankijale kinnituse, milles kinnitab, et AS Finestmedia poolt oli Baltika projekti täitmisel kasutatud tehnoloogilisi komponente
  44. Kaebajad leiavad, et AS Finestmedia pakkumus ei vastanud vastavustingimustele, kuna AS Baltika on vastuses VAKO-le kinnitanud vaid kahe tehnoloogia kasutamist. Esiteks on kohus seisukohal, et asjas ei oma tähtsust, mida asjas kinnitas või ei kinnitanud AS Baltika, sest et tema ei olnud AS Finestmedia lepingupartner ega tellija – selleks oli, nagu ülal juba öeldud – A Veebipartner OÜ. HD kohustas pakkujat esitama tellija, so konkreetsel juhul A Veebipartner OÜ, kinnituse projektis kasutatud tehnoloogiate kohta ja seda on A Veebipartner OÜ ka teinud. Teiseks näitavad asjas kogutud tõendid, et AS Baltika poolt VAKO-le esitatud seisukoht, et neile teadaolevalt oli kasutatud tehnoloogiaid 2, tõendabki üksnes seda, et AS Baltika ei teadnud, et neid oleks olnud rohkem, ning nad ei pidanudki seda ilmselt teadma, kuna nad ei olnud ega pidanudki olema projekti üksikasjadega kursis. A Veebipartner OÜ esindaja Henrik Aavik on asja materjalide hulka esitatud 09.09.2015 kirjas Maanteeametile (juurdepääsupiiranguga toimikus) selgitanud, et VAKO küsimuse peale ei saanudki AS Baltika muud vastata, kui peamiste baastehnoloogiate kinnitamist. Kirja kohaselt ei omatagi AS-s Baltika lõpliku detailsuse tasemeni ülevaadet, missuguseid arhitektuurilisi komponente on tööde teostamisel kasutatud, sest AS-l Baltika puudub arvestatav majasisene tarkvara arenduse kompetents ning arhitektuurilisi komponente, mida tegelikkuses kasutati, ei ole eraldi välja toodud nendes projektilepingutes, millele viidates on AS Baltika vastused andnud. Edasi järgneb H. Aaviku kirjas üksikasjaline kirjeldus Baltika e-müügi keskkonna tarkvaraosadest, nende ülesehitusest ja kasutatud tehnoloogiatest, mis ühemõtteliselt kinnitavad A Veebipartner OÜ poolt hankijale antud kinnitust Baltika projekti kohta ning mida kohus äriühingu ärisaladuse kaitstuse tõttu kohtuotsuses eraldi ei käsitle. Seega on kaebajate etteheited seonduvalt AS Finestmedia pakkumuse vastavusega HD-le alusetud. AS Finestmedia pakkumuse edukaks tunnistamine hanke I osas
  45. VAKO 26.08.2015 otsusega vaidlustuses nr 170-15/160084 tunnistati Maanteeameti 13.07.2015 käskkiri mh kehtetuks osas, milles hankija riigihanke I osas tunnistas edukaks AS Finestmedia. Nagu varem öeldud, on see VAKO otsus jõustunud. Seega on Maanteeameti käskkiri nimetatud osas käesolevaks ajaks oma kehtivuse kaotanud ega saa enam rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole oma tühistamisnõuet muutnud õigusvastasuse tuvastamise nõudeks käskkirja vaidlustamisel osas, mis puudutab AS Finestmedia pakkumuse edukaks tunnistamist. Seetõttu ei pea kohus andma ka hinnangut kaebusele vastavas osas. Valeandmete esitamine AS Finestmedia poolt
  46. Et kohus ei ole eelnevalt tuvastanud, et AS Finestmedia oleks oma pakkumuses esitanud hankijale valeandmeid I. Rutto või Baltika projekti tehnoloogiate osas, ei olnud ka hankijal alust pakkuja kõrvaldamiseks hankemenetlusest valeandmete esitamise tõttu RHS § 38 lg 1 p 6 alusel. AS CGI Eesti kvalifitseerimine hanke I ja II osas
  47. Kaebajad on seisukohal, et AS CGI Eesti oleks tulnud jätta mõlemas hanke osas kvalifitseerimata, kuna pakkuja jättis pakkumuses esitamata HD vastavustingimustes sätestatud tellijate kinnitused projekti nõuetekohase täitmise ning projektis kasutatud arhitektuuriliste komponentide kohta, mis tuli esitada koos hindamiseks esitatavate isikute CV-dega. 10 VAKO on oma jõustunud otsuses vaidlustuses nr 170-15/160084 asunud seisukohale, et hankija oleks pidanud hindama küsimust, kas koos hindamiseks esitatavate isikute CV-dega on esitatud ka nõuetekohased tellijate kinnitused või mitte, pakkumuse vastavuse hindamise etapis. Seega ei seondu kaebajate poolt tõstatatud küsimus mitte AS CGI Eesti kvalifitseerimisega, vaid tema pakkumuse vastavusega HD-le. Nii ei ole kaebajad esitanud kohtule väiteid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et hankija on AS CGI Eesti ebaõigesti kvalifitseerinud. AS CGI Eesti pakkumuse vastavus hanke I ja II osas
  48. VAKO asus oma 26.08.2015 otsuses vaidlustuses nr 170-15/160084 seonduvalt AS CGI Eesti pakkumuse vastavusega HD-le järgmistele seisukohtadele: „/…/ tuleneb dokumendist „Nõuded pakkumusele - Vastavustingimused“ selgelt ja üheselt mõistetavalt nõue, et HD lisa I vormidele 6a, 6b, 7a, 7b, 9a ja 9b tuleb lisada tellija kinnituskirjad, mis sisaldavad muuhulgas andmeid „projektis kasutatud arhitektuuriliste komponentide kohta“. /…/ pakkujad olid kohustatud esitama dokumendis „Nõuded pakkumusele - Vastavustingimused“ üheselt mõistetavalt kirjeldatud sisuga tellija kinnitused. /…/ Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et AS-i CGI Eesti pakkumuses puuduvad dokumendi „Nõuded pakkumusele Vastavustingimused“ kohaselt HD lisa I vormidele 6a, 6b, 7a, 7b, 9a ja 9b lisada tulnud tellija kinnitused, milles sisalduksid muuhulgas andmed konkreetsete „projektis kasutatud arhitektuuriliste komponentide kohta“, millele spetsialistide CV-des on viidatud. Vaidlustaja pakkumusele lisatud HT kohased tellijate kinnituse lepingute nõuetekohase täitmise kohta niisuguseid andmeid ei sisalda. /…/ Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankija seisukohaga, et hoolimata kõnealuste tellija kinnituste puudumisest oli Hankijal õigus AS-i CGI Eesti pakkumus nii Osas 1 kui 2 vastavaks tunnistada, kuid samas jätta sel põhjusel Vaidlustaja pakkumusele hindamise kriteeriumi „Võtmeisikute tehnoloogiapõhine kompetents“ alusel punktid täielikult andmata. /…/ Hankija poolt e-menetluses koostatud dokument „Nõuded pakkumusele Vastavustingimused“ on osa hankedokumentidest laiemas mõttes, nagu vaidlustusmenetluses on korduvalt kinnitanud ka Hankija ise. Juhul, kui pakkuja ei ole esitanud kõiki hanke alusdokumentides nõutud dokumente, on tegemist pakkumuse mittevastavusega hanketeate või hankedokumentide nõuetele, mis omakorda on pakkumuse tagasilükkamise aluseks (RHS § 47 lg 2 ja HD 11.2)“ – VAKO otsuse p-d 9.5, 10, 11, 12 ja
  50. Niisiis on VAKO oma eeltsiteeritud ja jõustunud otsusega tuvastanud, et AS CGI Eesti pakkumus ei vastanud kummaski hanke osas HD vastavustingimustele, mistõttu pidanuks hankija lükkama AS CGI Eesti pakkumuse tagasi RHS § 47 lg 2 ja HD p 11.2 alusel. AS CGI Eesti ei ole kolmanda isikuna käesolevas kohtuvaidluses tema pakkumuse vastavuse osas seisukohti esitanud ega selles küsimuses kaebusele vastu vaielnud. Kohus nõustub täielikult VAKO 26.08.2015 otsuses toodud arutlusega osas, mis puudutab AS CGI Eesti pakkumuse mittevastavust HD-le ega pea vajalikuks seda kohtuotsuses korrata. Seega on kaebus põhjendatud ja tuleb rahuldada osas, milles kaebajad taotlevad Maanteeameti 13.07.2015 käskkirja tühistamist seonduvalt AS CGI Eesti pakkumuse vastavaks tunnistamisega mõlemas hanke osas. Menetluskulud 20.

§ 108

lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja Iglu OÜ on kohtule esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt summas 4165,40 eurot, sh riigilõiv summas 1295 eurot (tl 71-74). Kulude kandmine kaebaja poolt on kohtule esitatud dokumentidega tõendatud. Et kohus rahuldab ca 1/5 kaebaja nõuetest, 11 kuulub samas proportsioonis rahuldamisele ka menetluskulude hüvitamise taotlus. Kohus mõistab Maanteeametilt kaebaja Iglu OÜ kasuks välja kantud menetluskulud summas 830 eurot. 21.

§ 108

lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kolmas isik AS Finestmedia on kohtule esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kaebajatelt Iglu OÜ-lt ja OÜ-lt ASA Quality Service solidaarselt summas 720 eurot (tl 64-65). Kulude kandmine kolmanda isiku poolt on kohtule esitatud dokumentidega tõendatud. Et kaebajate kõik nõuded seonduvalt AS-ga Finestmedia jäävad rahuldamata, tuleb kolmanda isiku menetluskulud kaebajatelt solidaarselt välja mõista taotletud summas. Kohus leiab, et kolmanda isiku menetluskulud on põhjendatud ja vähendamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada AS CGI Eesti apellatsioonkaebus.
  2. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus haldusasjas nr 3-152234 osas, milles halduskohus rahuldas osaliselt Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services kaebuse ning tühistas Maanteeameti
  5. juuli
  6. a käskkirja nr 0127 osas, millega hankija tunnistas riigihankes nr 160084 AS CGI Eesti pakkumuse hanke I ja II osas vastavaks. Teha selles osas uus otsus, millega jätta Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services kaebus rahuldamata. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
  7. Mõista Iglu OÜ-lt ja OÜ-lt ASA Quality Services solidaarselt AS CGI Eesti kasuks välja menetluskulud esimese ja teise astme kohtus kokku 3040,17 eurot (kolm tuhat nelikümmend eurot 17 senti).
  8. Mõista Iglu OÜ-lt ja OÜ-lt ASA Quality Services solidaarselt AS Finestmedia kasuks välja menetluskulud esimese ja teise astme kohtus kokku 1080 (üks tuhat kaheksakümmend) eurot.
  9. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud esimese ja teise astme kohtus nende endi kanda. 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.