← Eesti

2-11-61291/62

Obsah (6)§ 174§ 175§ 177§ 144§ 218§ 178

2-11-61291 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Määruse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2015 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-61291 Tsiviilasi Italpak OÜ hagi AS Barrus vastu

§ 174

lg 1 võib Italpak OÜ nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. Tartu Ringkonnakohtu 29.05.2015 otsusega jäeti Tartu Maakohtu 14.04.2014 otsus muutmata ja AS-i Barrus apellatsioonkaebus rahuldamata. AS-i Barrus kanda jäeti nii maakohtus kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud. Riigikohtu 30.09.2015 määrusega jäeti AS Barrus kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Kassatsiooniastme menetluskulud jäeti AS Barrus kanda. Seega jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-11-61291 Riigikohtu 30.09.2015 määrusega.

  1. Hageja esindaja esitas kohtule 23.10.2015 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-11-61291, milles taotleb välja mõista AS-lt Barrus Italpak OÜ kasuks menetluskulud kokku 11 573, 63 eurot. Italpak OÜ menetluskulud koosnevad: hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 2 556,46 eurot; advokaaditasu (lepingulise esindaja tasu) ajatasuna summas 6 400 eurot (ilma käibemaksuta); advokaaditasu (lepingulise esindaja tasu) tulemustasuna summas 2 617,17 eurot (ilma käibemaksuta) arvestatuna 7% kliendi poolt saadud hüvest (so 37 388,24 eurot). Hageja kinnitab, et kõik nimetatud menetluskulud on kantud seoses kohtumenetlusega selles tsiviilasjas. Hageja taotleb kohtul määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  2. Kostja vastuväite kohaselt on OÜ-l Italpak õigus nõuda AS-lt Barrus menetluskulude väljamõistmist ainult põhjendatud ning vajalike menetluskulude osas, maksimaalselt summas 7 539,79 eurot. Kostja hinnangul ei ole alljärgnevad menetluskulud mõistlikud ega vajalikud ja kostja ei nõustu nende väljamõistmisega: hagiavalduse koostamisele on kulunud 4 h, kostja peab põhjendatuks maksimaalselt 3 h arvestades dokumendi mahtu ja keerukust. Kohtu 20.11.2013 kirjaga tutvumisele ning asjaolude täpsustamisele võis maksimaalselt kuluda 15 min, põhjendatuks ei pea märgitud 30 min. Kostja ekspertiisitaotlusega tutvumisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele 05.
  3. 2013 peab põhjendatuks 30 min, mitte ajakulu 1 h 15 min. Kostja ei nõustu hagejal kirjaliku formuleerimisele ekspertiisitaotlusele kulunud ajaga 1 h 45 min, põhjendatud oleks maksimaalselt 1 h. Samuti ei ole põhjendatud sõidukulude hüvitamine sõiduaja eest: Tallinn-Võru-Tallinn 4.
  4. 2012 (7 h) ning Tallinn-Tartu-Tallinn 12.
  5. 2015 (4 h 30 min), mis ei ole põhjendatud ja vajalik kulu

§ 175lg 1 mõttes.

Riigikohus on selgitanud, et menetlusosaliselt ei saa välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (3-2-1-64-13 p 13). Kostja leiab ka, et hageja esindaja tulemustasu ei kuulu hüvitamisele

§ 175lg 1 mõttes.

Riigikohus on öelnud, et tulemustasu puhul peab samuti hindama vajalikkust ning põhjendatust (3-2-1-115-13 p 24). Käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on hageja ajatasuga juba kaetud vajalikud ning põhjendatud kulud ning rohkemgi veel nähtuvalt käesoleva vastuse vastuväidetest. Seega puudub alus täiendava tasu (tulemustasu) vajalikuks ja põhjendatuks lugemiseks. 2

(4)KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED 4. Kohus tutvunud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega, läbi vaadanud käesoleva tsiviilasja materjalid, hinnanud toimikus olevaid dokumente, leiab, et avaldus hageja menetluskulude kindlaksmääramiseks on esitatud tähtaegselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele.

§ 177

lg 1 p 2; lg 2 tulenevalt määrab kohus kogu asja menetluskulud kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. 4.1.

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 2 556, 46 eurot. Maksekorraldusest nähtuvalt on hageja tasunud 16.12.2011 hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale riigilõivu 2556, 46 eurot (I kd tl 17), mille kohus loeb isiku põhjendatuks ja vajalikuks kohtukuluks. 4. 2. Hageja taotleb kostjalt välja mõista lepingulise esindaja tasu ajatasuna summas 6 400 eurot (ilma käibemaksuta) ja lepingulise esindaja tasu tulemustasuna 2617,17 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtuväline kulu on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtupraktika kohaselt (riigikohtu määrused nr 3-2-1-143-11 p 14; 3-2-1-65-13 p 17; 3-2-1-115-13 p 25) on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks eelkõige õigusteenuse osutamise tasu, lisaks tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Samuti tuleb esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175lg 1 järgi hinnata ka tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust.

Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Käesolevas tsiviilasjas esindas Italpak OÜ Advokaadibüroo Parts& Co v.adv Veiko Parts, olles hageja lepinguliseks esindajaks

§ 218lg 1 p 1 mõttes.

  1. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele on lisatud aruanded perioodide kohta alates 30.09.2011 kuni 31.05.2015, milledes on näidatud advokaaditasu detailne koosseis ajatasu osas, kus on kirjeldatud detailselt osutatud õigusabi toiminguid ja näidatud toimingutele kulunud aeg. Õigusteenust on käesolevas tsiviilasjas osutatud tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Esitatud aruannetest nähtuvalt on esindaja osutanud õigusabi ajamahuga kokku 64 h, sealhulgas tasu sõidule kulutatud aja eest Tallinnast Võru kohtumajja ja Tartu Ringkonnakohtusse kokku 11 h 30 min. 5.
  2. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-65-13 p 17; 3-2-1-64-13 p 13 asunud seisukohale, et lisaks lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise tasule, võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, so transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Menetlusosaliselt ei saa välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Kuna esitatud taotlusest nähtuvalt taotleb hageja hüvitada tasu esindaja sõidule kulunud aja eest, siis ei pea kohus põhjendatuks välja mõista hagejale viimase 3

(4)lepingulise esindaja kohtuistungitele sõitmisele kulunud aja, so 11 h 30 min eest lähtuvalt õigusteenuse tunnihinnast 100 eurot, kokku summas 1150 eurot. 5.
  1. Tsiviilasja toimiku materjalidest nähutvalt on hageja esindaja koostanud ja esitanud kohtule hagiavalduse (I kd tl 3-6), seisukoha kaja kohta (I kd tl 72-73), vastuse kostja määruskaebusele (tl 96-98), arvamuse kostja vastuse kohta (I kd tl 123-125), vastuse kohtunõudele koos lisadega (I kd tl I kd tl 140-147), seisukohad (I kd tl 194-195), vastuväited kostja tasaarvestuse avaldusele (I kd tl 201-203), seisukoha protokolli parandamise kohta (II kd tl lk 30) seisukoha lisadega (II kd tl 33-40), vastuse kohtunõudele (II kd 74-77), arvamuse kosta ekspertiisitaotluse kohta (II kd 85-86), hageja põhiseisukohad ( II kd tl 93-94), apellatsioonkaebuse vastuse ( II kd tl 134-135), osalenud 04.09.2012 toimunud kohtuistungil Võrus (I kd tl 205-207) ja 12.05.2015 toiminud kohtuistungil Tartu Ringkonnakohtus ( II kd tl 145-147). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse asjaoludega ja nõude olemusega olukorras, kus hagi sisuks on keskmise keerukuse nõue ning arvestades esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu, esindamist kohtuistungitel, käesolev tsiviilasi on läbinud kaks kohtuastet, on hageja esindaja poolt selleks kulutatud aeg 52 tunni ja 30 min ulatuses (64 h-11 h 30 min) vajalik ja põhjendatud ajakulu. Hageja esindaja on kõik nimekirjas nimetatud toimingud teinud ning need toimingud on olnud kostja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole kõrgem keskmisest advokaadi tunnihinnast ning tuleb lugeda mõistlikuks tunnihinnaks. Kostja ei ole vastuväiteid tunnihinna suurusele esitanud. 5.
  2. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulude hüvitamist ka advokaaditasu tulemustasuna eest summas 2 617,17 eurot. Ka tulemustasu korral tuleb hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust

§ 175lg 1 tähenduses.

Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas kajastatud tulemustasu väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud ning tegemist ei ole vajaliku kuluga käesolevas tsiviilasjas. Hageja on juba nõudnud õigusabikulude hüvitamist tsiviilasjas osutatud õigusabi toimingute eest, millistele kohus on käesolevas määruses hinnangu andnud. Täiendavate kulude hüvitamist ei pea kohus põhjendatuks. Samuti tuleb silmas pidada asjaolu, et teisel poolel peab olema võimalus menetluskulusid ette näha. Esitades lisaks tunnipõhisele esindaja kuludele nõude ka tulemuspõhiselt, on alust eeldada, et teine pool selliseid kulutusi ette näha ei saa. Kohus märgib, et õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus

§ 175lg 1 mõistes ei sõltu menetluse tulemuslikkusest menetlusosalisele.

6. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludel on kohus lugenud seega hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks

§ 175lg 1 tähenduses kokku 5 250 eurot (52 h 30 min x100).

Neil asjaoludel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kokku menetluskulud summas 7 806, 46 eurot, millest riigilõiv 2 556, 46 eurot ja 5 250 eurot lepingulise esindaja kulu. 7. Hageja taotlusel tuleb

§ 177

lg 4 alusel välja mõista hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 7 806, 46 eurot. 8.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Tulenevalt

§ 178lg 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.