KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-1817 Haldusasi Tallinna Tehnikaülikoo

-is loetletuga, vaid kohtul on võimalik kaaluda tühisuse tuvastamist ka TsÜS § 87 alusel.

1. Vastustaja tingimused piiravad konkurentsi ja kohtlevad isikuid ebavõrdselt. Hankemenetluse esemeks on nii magistri- kui ka doktoriõppe koolitusteenus, millele saab pakkumuse esitada üksnes mõlema teenuse osutamiseks ühiselt. Tingimused piiravad kaebaja õigusi, kuna kaebaja ei saa osaleda üksnes magistritaseme koolitusteenuse osutamise hankes. Hankija on põhjendamatult tellinud kaht erinevat teenust koos ning nelja doktorandi koolitamise ettekäändel seatakse barjäär 100 magistritaseme üliõpilase koolitusteenuse pakkumisele. Seega tegelikku konkurentsi ei esine ja pakkumuse sai esitada vaid üks isik, Tartu Ülikool. Ei ole mõeldav, et teenuse osutamisest oleks Eestis huvitatud mõne teise riigi ülikool. Doktorantide koolitus moodustab teenusest vaid 3,8%. Hankija õigus määratleda hankelepingu ese ei ole piiramatu. Konkurentsi meelevaldne kõrvaldamine on sedavõrd oluline rikkumine, et toob kaasa alusdokumentide õigusvastasuse. Teenused ei ole funktsionaalselt seotud, kuna teenused on teineteisest sõltumatud. Teenustel ei ole sama tehnilist või majanduslikku funktsiooni ega sama eesmärki. Oma funktsiooni täidavad näiteks omavahel seotud osad, mis toimivad koos, näiteks hoone projekteerimis- ja ehitustööd. Vastustaja pidas ise varasemas riigihankes võimalikuks ja lubatavaks tellida üksnes magistritaseme koolitusteenust. Teenuste koos tellimist ei õigusta ka hüpoteetiline halduskulude kokkuhoid. Ei ole võimalik, et teenuseid eraldi tellides oleks magistriõppe kvaliteet halvem.
2. Nõue varasema doktoriõppe tasemeõppe läbiviimise kogemuse kohta ei ole vastav ega proportsionaalne magistriõppe koolitusteenuse olemuse, koguse ja otstarbega. Seadus sellist kohustust ei sätesta. Doktoriõpet on võimalik läbida ka muudes asutustes. Hankija eesmärk on vältida varasema VAKO otsuse täitmist hankeasjas nr
3. 2

sätete alusel ei ole täidetud.

1. Hanke alusdokumentide tühistamise taotlus on kohustamisnõudega hõlmatud. Tänaseks on hankemenetlus lepingu sõlmimisega juba lõppenud, samuti on möödunud pakkumuste esitamise tähtaeg. Kaebaja ei ole vaidlustanud pakkumuste esitamise tähtaega ega esitanud tähtaegselt kaebust.
2. Magistri- ja doktoriõppe tellimine ühe hankemenetluse raames on otstarbekas ning kooskõlas hanke eesmärgiga tagada IT-õigusele spetsialiseerunud juristid. Tellitavad õppevormid on omavahel seotud. Õpete tellimine eraldi tähendaks suuremat halduskoormust ja võib tõsta teenuse hinda. Magistri- ja täiendõppe puhul juhendavad seminare sama ülikooli doktorandid, mis tagab suurema teemade valiku ja vähendab põhiõppejõudude töökoormust. Kuna doktoriõpet annavad kõrgema tasemega õppejõud, on eelduslikult kõrgema akadeemilise tasemega ka magistriõpe. Magistrantidele on paremini arusaadav võimalus jätkata doktorantuuris.
3. Hanke alusdokumendid on õiguspärased, nagu ka VAKO sedastas. Hankijal ei ole ka piiratud turu tingimuses kohustust tekitada konkurentsi, alandades selleks kvalifitseerimistingimusi. Hankijal on õigus ise määratleda oma vajadused. Hankijal puudub kohustus määratleda hanke ese nii, et hankemenetluses oleks võimalik osaleda kõigil soovijatel. Hankija määratletud tingimused kohtlevad võrdselt pakkujaid, kes vastavad hanketingimustele. Võimalik on esitada ühispakkumine ja viia õpet läbi nii eesti kui ka inglise keeles. Hankija on kaebaja viidatud välisülikooliga varem hankelepingu sõlminud, mistõttu ei ole välisülikoolide huvi välistatud (viitenumber 159821). Viited eelmisele hankemenetlusele ei ole asjakohased, kuna hankelepingu ese oli erinev. Hankija on seda ka eelmise hankemenetluse lõppedes selgitanud. Kuna tellitakse ka doktoriõpet, on doktoriõppe kogemuse nõudmine proportsionaalne tingimus. Doktoriõppe tellimise eesmärgiks on tõsta Eesti õigushariduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tagada kõrge kvaliteediga IT-õiguse alase teadustöö tegemist.
4. Kaebaja ei ole esitanud VAKO-le vaidlustust lubamatu riigiabi osas ja seega on selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Leping sõlmiti hankelepingu tulemusel ja tegemist on tasumisega teenuse eest. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus käsitleb esitatud nõudeid nende järjekorras, kuna nõuete omavahelist hierarhiat arvestades ei ole varasemate nõuete rahuldamata jätmisel tõenäoliselt võimalik rahuldada ka hilisemaid nõudeid.
6. Kaebaja on esitanud taotluse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks, tuginedes

§-le 3 ja TsÜS §-le 87. Tegemist on alustega, mille ilmnemisel puudub VAKO-l tühisuse tuvastamise volitus (vt

§ 126lg 12 p 1). Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-14-50168 leidnud, et n-ö üldalusel (s.o Ts

ÜS § 87 koosmõjus

§-ga 3) hankelepingu tühisuse tuvastamiseks saab HKMS § 268 lg-s 1 sätestatule vaatamata esitada kaebuse otse halduskohtule (vt ka Riigikohtu 05.03.2014 otsus nr 3-3-12-14, p 34; 12.12.2011 määrus nr 3-3-1-52-11, p-d 17-18). Seetõttu ei pidanud kaebaja selle nõude osas läbima kohustuslikku kohtueelset menetlust. 3

§ 33

lg-le 8, mis sätestab, et tehniline kirjeldus peab tagama kõigile pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Tehniline kirjeldus on samuti osa hanke alusdokumentidest (

§ 31lg 2 p 2).

Seega soovib kaebaja konkurentsi välistamise osas tugineda hanke alusdokumentide õigusvastasusele. Kaebaja leiab samuti, et hankeleping on tühine, kuna hankelepingu alusel makstav raha on ebaseaduslik riigiabi. Hankelepingu rahastamise tingimused on sätestatud hankedokumentides, eelkõige punktis 8.2. Seega pidi vastav asjaolu olema kaebajale selge juba hankedokumentide vaidlustamisel. Kaebaja ei ole seda argumenti VAKO-le esitatud vaidlustuses esitanud, vaid see on esmakordselt esitatud kohtumenetluses (vt 20.07.2015 kaebuse p 2.6, tl 9). Seega soovib kaebaja tugineda hankedokumendi õigusvastasusele tühisuse nõude lahendamisel, kuigi ta ei ole eelnevalt selles osas hankedokumenti vaidlustanud. HKMS § 268 lg 4 sätestab, et isik ei saa hankeasjas tugineda haldusakti õigusvastasusele, kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et hankemenetlus on liigendatud ja mitmeetapiline menetlus. Pakkujal ja huvitatud isikul peab olema selge arusaam sellest, millises etapis ja millise hankija tegevusega tema õigusi rikutakse. Kui esimeses etapis rikutakse pakkuja õigusi, tuleb tal seda selles etapis vaidlustada. Teise etapi raames hankija tegevuse vaidlustamisel esimese etapi õigusvastasusele tugineda ei saa, kui seda ei ole iseseisvalt vaidlustatud. Tegemist on Riigikohtu kujundatud kohtupraktikaga haldusasjades nr 3-3-1-87-10 (p-d 17 ja 19), 3-3-1-99-09 (p 21) ja 3-3-1-49-09 (p 19). Kohus leiab, et nimetatud normi eesmärk on tagada riigihankemenetluste läbiviimise lihtsus ja kiirus ning õigusselgus juba otsustatud küsimustes, mille osas on vaidlustamine lõppenud. Nende põhimõtetega ei oleks kooskõlas pakkuja või huvitatud isiku õigus igas hankemenetluse etapis, sh pärast hankelepingu sõlmimist vaidlustada uuesti varasemaid hankemenetluse dokumente või otsuseid, mille vaidlustamise võimaluse on isik menetluslikult minetanud. Sealjuures leiab kohus, et samu põhimõtteid saab kohaldada ka hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudele olukorras, kus poole poolt väidetavad tühisuse alused tulenevad varasematest hankija otsustest või hankedokumentidest, mille vaidlustamiseks on isikul võimalus olnud. Kohus märgib, et käesolev vaidlus erineb Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-39-12 ja 3-3-1-66-10 kirjeldatud olukordadest, kus ei viidud läbi hankemenetlust ning hankelepingu sõlmimiseks huvitatud isikul oligi võimalus oma õigusi kaitsta üksnes hankelepingut vaidlustades. Samuti erineb käesolev vaidlus

§ 69

lg-tes 1 ja 11, § 711 lg-s 1, § 108 lg-s 6, § 123 lg-s 4 ja § 127 lg-s 5 käsitletud situatsioonides, kuna need tühisuse alused on seotud hankija toimingutega, mida ei ole võimalik hankija otsuse või hankedokumendi vaidlustamise teel vaidlustada. Seega kui pakkuja või huvitatud isik leiab, et hankedokument või hankija otsus on õigusvastane muu hulgas põhjusel, et sellega rikutakse

§ 3

põhimõtteid ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikleid 49 ja 56, tuleb tal vastav otsus või hankedokument vaidlustada. Hilisemas hankemenetluse etapis uuesti hankemenetluse aluseks olevate dokumentide juurde tagasi pöördumine ei oleks kooskõlas tõhusa hankemenetlusega. Sealjuures ei ole asjakohane kaebaja väide, et riigiabi osas ei ole ettenähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja on sisuliselt siiski vaidlustanud hankedokumendi punkti 8.2, millega kaebaja käsitluse kohaselt antakse riigiabi. Selles osas ei ole kaebaja hankedokumente enne kohtumenetlust korrakohaselt vaidlustanud. Kohustuslik kohtueelne menetlus on ette nähtud enamike hankeasjades esitatavate nõuete osas, sh hanke alusdokumentide vaidlustamisel. Hanke alusdokumente VAKO-s vaidlustades määratleb kaebaja ka vaidlustuse ja hilisema võimaliku kaebuse ulatuse. Kaebajal ei ole võimalik hiljem kohtumenetluses täiendada hanke alusdokumentide vaidlustamise nõuet alusdokumentide punktidega, mille osas ei ole kohustuslikku kohtumenetlust läbitud. Seetõttu ei ole kaebajal 4

§ 128lg 3), kuid vaidlustaja pöördub kohtusse alles 10päevase kaebetähtaja lõpus.

Seetõttu ei ole kaebajal ka HKMS § 268 lg 4 rakendumisel põhiseadusvastaselt kaebeõigust takistatud. 8. Kohus peab samuti sisuliselt vajalikuks käsitleda kaebaja väiteid

§ 3rikkumise kohta.

Sisuliselt vaidlustab kaebaja seda, et hankija on otsustanud sama hankemenetluse raames korraga tellida nii magistri- kui ka doktoritasemele vastavat koolitust, sh täiendõpet, seades sellega seotult ka vastavad nõuded, nt nõue, et pakkujale peab olema varasem doktoriõppetaseme läbiviimise kogemus (alusdokumentide tingimused p 3.1 ja 3.1.1). Kohus nõustub selles osas täielikult VAKO otsusega ega korda neid põhjendusi HKMS § 165 lg 2 alusel. Kohus möönab, et hanketingimused piiravad kaebaja õigusi hankemenetluses osaleda. Olukorras, kus hankija tellib korraga sama kaupa või teenust suures mahus või mitut teenust või kaupa korraga, võib hankemenetluses olla välistatud osalemine neil huvitatud isikutel, kes suudaksid pakkuda hankijale üksnes mõnda hangitavast teenusest või seda hankija poolt soovitust väiksemas mahus. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et hankija peaks oma vajadused kohandama sellisena, et hankemenetluses oleks võimalik osaleda kõikidel isikutel, kes hankija poolt soovitud teenust vähemalt osaliselt mingiski mahus pakuvad.

§ 32

lg 1 p 2 sätestab, et tehniline kirjeldus on hankija poolt hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu. Eeltoodust tuleneb, et hankija määrab selle, millist asja või teenust hankijal vaja on ja mida ta soovib hankida. Hankelepingu eseme otsustab hankija otstarbekuse alusel, mida kohus ei hinda (HKMS § 158 lg 3). Kohus saab sekkuda üksnes siis, kui hankija otsustus konkreetse teenuse hankimisel on ilmselgelt meelevaldne, põhjendamatu ja rajab suvaõigusel. Sama kontrolli võimaldab ka

§ 33

lg 8, mis sätestab, et tehniline kirjeldus peab tagama kõigile pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Kohus nõustub kaebajaga osas, et analoogia korras on kohaldatav ka

§ 23

lg 1 sättes sätestatust vastupidisel eesmärgil ehk ühte riigihankesse ei või koondada esemeid või teenuseid, mis ei ole funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud. Kohus ei nõustu kaebajaga aga osas, et hankija on samas hankemenetluses tellinud teenuseid, mis ei ole funktsionaalselt koostoimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud. Kaebaja on näitena toonud projekteerimis- ja ehitustööd, mida võib kaebaja hinnangul samas hankes koos tellida. Kohus leiab, et neil töödel on sarnane omavaheline funktsionaalne seos nagu erineva taseme koolitustelli5

§-ga 3 ega Euroopa liidu õigusega. 9. Kohus leiab samuti, et tegemist ei ole keelatud riigiabiga. Euroopa Kohtu 24.07.2003 otsuse nr C280/00 (Altmark GmbH) punktis 75 on sätestatud järgmised riigiabi tunnused: Esiteks peab tegemist olema sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest. Teiseks peab sekkumine kahjustama liikmesriikidevahelist kaubandust. Kolmandaks peab see sekkumine andma abisaajale mingi soodustuse. Neljandaks peab sekkumine kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi. Sama lahendi punktides 87-94 selgitas Euroopa Kohus, millal ei ole riigiabiks riigi poolt tasutav hüvitis, mis on tasu abi saanud ettevõtjate poolt avaliku teenindamise kohustuse täitmisel osutatud teenuse eest, mistõttu ei saa need ettevõtjad tegelikult rahalist soodustust ja see sekkumine ei anna nendele ettevõtjatele paremat konkurentsipositsiooni võrreldes nendega konkureerivate ettevõtjatega. Punktis 93 on kohus leidnud, et kui avaliku teenindamise kohustust täitvat ettevõtjat ei valitud konkreetsel juhul avalikus hankemenetluses, mis võimaldab välja valida kandidaadi, kes suudab üldsusele 6

§-ga 3 ega muude sätetega. Õiguspäraselt läbiviidud hankemenetluse tulemusel teenuse eest makstav hüvitis ei saa muutuda ebaseaduslikuks riigiabiks ka siis, kui pakkumuse otsustab esitada ainult üks pakkuja. Vastupidine tõlgendus võimaldaks pakkumiseks võimelisi konkurente pakkumise esitamata jätmisega survestada hankijat muutma hanketingimusi pakkujatele meelepäraseks, mis ei ole ilmselgelt tingimuse eesmärk. 10. Kuna kohus leiab, et sõlmitud hankeleping on kehtiv, puudub kohtul volitus hankelepingu aluseks olevate haldusaktide, sh hanke alusdokumentide tühistamiseks (

§ 267lg 4).

Kohus peab aga vajalikuks osadele kaebaja väidetele sisuliselt vastata ja selgitada hankemenetluse kulgu ja vaidlustamise eesmärke. Nagu Tallinna Ringkonnakohus selgitas 28.07.2015 ja 18.08.2015 määrustes, on hanke alusdokumentide tühistamise nõue hõlmatud hanke alusdokumentide õigusaktidega kooskõlla viimiseks kohustamise nõudega. Lisaks ei ole hankedokumentide tühistamise nõue lubatav nõue, sest selles osas ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Nagu nähtub

§ 126

lg 1 punktist 5, on VAKOs võimalik läbida kohustuslik kohtueelne menetlus üksnes kas hankija otsuse tühistamise või siis alusdokumentide õigusaktidega kooskõlla viimise nõudes. Eraldiseisvalt hanke alusdokumentide tühistamise nõuet ei ole ette nähtud ja selles osas ei ole võimalik läbida ka kohustuslikku kohtueelset menetlust. Seega on kaebaja eesmärki õiguslikult lubatav saavutada ainult läbi kohustamisnõude, millega on ka tühistamisnõue hõlmatud. Kohus märgib täiendavalt, et tühistamisnõue ei võimalda kaebajal saavutada ka kaebuse eesmärki. Hankeasjas on reeglina ainsaks kaebuse lubatavaks eesmärgiks soov sõlmida ise hankijaga hankeleping. Hanke alusdokumentide tühistamise nõue sellele eesmärgile kaasa ei aita, vaid eesmärgile võiks kaasa aidata üksnes hankedokumentide muutmise nõue viisil, et kaebajal oleks võimalik hankes osaleda. Lubatavaks eesmärgiks ei ole konkurentide tõkestamine või see, et hankija üldse hankemenetlust välja ei kuulutakski. Samuti ei ole kaebajal käesolevas asjas nõudeõigust, et hankija hankemenetluse konkreetse teenuse osutamiseks välja kuulutaks. Hanke väljakuulutamise kohustus võib tuleneda teenuse mahust ja hinnast, kuid vaidlusaluse koolitusteenuse tellimisele iseenesest ei ole seaduses hankemenetluse korraldamist kohustuslikuna ette nähtud. 11. Ka kohustamisnõude osas, milles sisaldub ka tühistamisnõue, ei ole kaebuse eesmärk enam saavutatav. Kohus avaldas selle seisukoha juba 21.07.2015 määruses ning sellega nõustus sisuliselt Tallinna Ringkonnakohus nii 28.07.2015 kui ka 18.08.2015 määruses. Riigihangete registri kohaselt tuli käesolevas asjas pakkumused esitada 15.07.2015 kell 12.00. Vastav tähtaeg saabus enne käesolevas asjas kaebuse esitamist ja kohtu 21.07.2015 määruse tegemise ajaks olid pakkumused hindamisel ehk pakkumused olid esitatud ja avatud.

§ 36

lg 1 kohaselt võib hankija muuta hankedokumente enne hanketeates määratud pakkumuste esitamise tähtaega. Hankija võib pärast hanketeates määratud pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtpäeva muuta hanketeates või hankedokumentides määratud pakkumuste või hankemenetluses 7

§ 123lõikes 3 nimetatud korras peatatud.

Riigihangete registri kohaselt ei ole hankemenetlust peatatud. Seega oleks kaebaja eesmärki olnud võimalik saavutada üksnes siis, kui kaebuse esitamise ajaks ei oleks pakkumuste esitamise tähtaeg möödunud ning kohtul oleks olnud võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset ja keelata hankijal pakkumuste vastuvõtmine ja avamine ning teha kohtuotsus enne pakkumuste tähtaja saabumist. Kuna pakkumuste esitamise tähtaeg oli saabunud juba enne kaebuse esitamist, ei ole kaebuse eesmärk saavutatav. Sealjuures ei oleks kaebuse eesmärk saavutatav ka juhul, kui kohus tuvastaks hankelepingu tühisuse.

§ 36

lg 1 lubab hankedokumente muuta kuni pakkumuste esitamise tähtajani, mitte kuni kehtiva hankelepingu sõlmimiseni. Seega on pakkumuste esitamise tähtaeg sõltumata hankelepingu kehtivusest möödunud ja kaebajal ei ole võimalik enam oma eesmärki saavutada. Samuti ei ole oluline see, kas hankija võib ise hanke või selle alusdokumendi kehtetuks tunnistada, kuna tegemist on hankija kaalutlusotsusega, mille nõudmiseks puudub kaebajal kaebeõigus. Isik saab esitada kohustamisnõude üksnes juhul, kui vastustajal on kohustus vastav toiming teha või haldusakt anda (RVastS § 6 lg 1). Riigihanke kehtetuks tunnistamine

§ 29lg 3 p 6 alusel toimub hankija omal algatusel põhjendatud vajaduse korral.

Põhjendatud vajadust saab hankija üksnes ise sisustada ning kaebajal puudub nõudeõigus hanke kehtetuks tunnistamist nõuda. Arvestades käesolevas kohtuotsuses võetud seisukohti hankelepingu kehtivuse osas, on hankemenetlus juba lõppenud

§ 29lg 3 p 1 alusel ehk hankelepingu sõlmimisega.

Kuna kohus ei tühista hanke alusdokumente ega kohusta hankijat neid muutma, jääb ka VAKO otsuse tühistamise taotlus rahuldamata. 12. Kaebaja alternatiivne nõue hanke alusdokumentide õigusvastasuse tuvastamiseks kahju hüvitamise eesmärgil jääb samuti rahuldamata. Nagu kohus eelnevalt sedastas, on hanke alusdokumendid vaidlustusmenetluse läbinud ulatuses õiguspärased. Seega on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine välistatud. Kahju hüvitamine on välistatud ka seetõttu, et kaebaja ei ole kasutanud kahju vältimiseks esmaseid õiguskaitse vahendeid (RVastS § 7 lg 1). Kohus juhtis kaebaja tähelepanu juba 08.09.2015 määruses asjaolule, et kaebus võib olla sel põhjusel perspektiivitu. Kaebaja küll vaidlustas osaliselt hanke alusdokumendid VAKO-s, kuid ei pöördunud VAKO negatiivse otsuse korral õigeaegselt kohtusse, taotledes ka esialgset õiguskaitset. Kohtule ei nähtu asjas ühtegi mõjuvat põhjust, miks ei oleks kaebaja saanud õigeaegselt õiguskaitsevahendeid kasutada ja kohtusse pöörduda. Sealjuures ei ole kaebaja kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid ka riigiabi argumendi osas, vaidlustades selleks HD p 8.2 (vt algse kaebuse punkti 2.6). Vastav argument on esitatud alles kohtumenetluses. Kohus ei nõustu kaebajaga ka osas, et riigihankemenetluses kahju hüvitamise nõuet esitades ei pea olema esmased õiguskaitsevahendid ammendatud ja nende ammendamata jätmine ei mõjuta kahju väljamõistmist.

§ 129

lg 1 sätestab, et riigihanke korraldamisel, samuti hankelepingu sõlmimisega või muutmisega hankija poolt tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse hankijale riigivastutuse seaduses sätestatud korras, taotluse vaidlustuskomisjonile käesolevas seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule. Nimetatud norm ei välista RVastS teiste põhimõtete kohaldamist, vaid kahju hüvitamise taotluse lahendamisel tulebki tervikuna lähtuda riigivastutuse seadusest. Riigivastutuse seaduse üheks peamiseks põhimõtteks ongi isiku kohustus vältida endale kahju tekkimist sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil. Ka juhul, kui eriseaduses on tühistamis- või kohustamisnõude esitamiseks ette nähtud erikord, tuleb kannatanul kasutada primaarnõudeid endale kahju tekkimise vältimiseks. Kaebaja on aga käesolevas asjas sisuliselt poolel teel oma õiguste kaitsest loobunud, hilinedes kohtusse kaebuse esitamisega. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse esitamiseks puudub õigus, kui hilisemalt esitatav hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kuna 8