3-13-1360/50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Agu Timmi 19.11.2015, Tartu 3-13-1360 Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla 24.05.

1. a käskkirja nr 6-2/756 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 30.01.
2. a otsus Martin Villemsi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Martin Villems Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
3. Jätta Martin Villemsi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.01.
4. a otsus muutmata.
5. Tagastada Fränck Vilipere
6. mai
7. a selgitus.
8. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt
9. detsembril
10. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Tartu Vangla 24.05.
12. a käskkirjaga nr 6-2/756 karistati kinnipeetavat Martin Villemsit distsiplinaarkorras noomitusega vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 64 1 p 17 nõuete süülise rikkumise eest. M. Villemsi rikkumine seisnes selles, et 01.05.2013 kella 10.05 ajal mängis ta elukambris nr 106 kambrikaaslasega isevalmistatud mängukaarte.
13. M. Villems esitas vaide, taotledes Tartu Vangla 24.05.
14. a käskkirja nr 6-2/756 tühistamist. Tartu Vangla 20.06.
15. a vaideotsusega nr 1-11/277-1 jäeti M. Villemsi vaie rahuldamata.
16. M. Villems esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 24.05.
17. a käskkirja nr 62/756 tühistamiseks. Kaebaja leidis, et vangivalvuri ettekande kohaselt pandi kaebajale süüks isetehtud mängukaartidega mängimist, kuid vaideotsuses väidab vastustaja, et kaebaja valduses olid mängukaardid. Samas asjas on koostatud distsiplinaarkäskkiri ka kaebaja kambrikaaslasele Fränck Viliperele, kes pole seda vaidlustanud. Kaebaja möönab, et kaardid kuulusid tema kambrikaaslasele. Tartu Vangla rikkus uurimispõhimõtet, kuna ei selgitanud välja, kellele mängukaardid kuulusid ja sellises olukorras on kaebaja karistamine põhjendamatu. HALDUSKOHTU LAHEND
18. Tartu Halduskohtu 30.01.
19. a otsusega ei rahuldatud M. Villemsi kaebust. Kohtuotsuse kohaselt on hasartmänguseaduse § 2 lg 1 põhjal tuvastatud, et mängukaartide puhul on tegemist hasartmänguvahenditega ning VSkE § 64 1 p 17 sätte alusel on kinnipeetaval keelatud hasartmänguvahendid. M. Villems on distsiplinaarmenetluse kestel selgitanud, et leidis mängukaardid kapi tagant ajalehe sisse pakituna ja mängukaarte omaks ei tunnistanud. Usaldusväärseks saab pidada ning puudub alus kahelda distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks olevas vanglavalvur A. Alliku ettekandes ja selgituses vanglale. Asjaolu, et mängukaardid peideti valvurite kambrisse sisenemisel teki alla, näitab mängukaartide varjamise, mitte vabatahtlikult vanglavalvurile üle andmise soovi. Samuti ei olnud kaebajal teada, et enne ruumi sisenemist jälgis vanglavalvur kinnipeetavate tegevust. Seega on vangla õigesti süüdlased kindlaks teinud ning distsiplinaarkorras karistanud. Asjaolu, et F. Vilipere ei ole distsiplinaarkaristust vaidlustanud, ei tähenda, et äravõetud mängukaardid oleks F. Vilipere omaks tunnistanud. Kaebaja väited ei too kaasa distsiplinaarkäskkirja tühistamist. Kaebaja suhtes on tuvastatud VSkE § 641 p 17 sätte rikkumine, kuna kaebajal olid keelatud hasartmänguvahendid ning ta kasutas neid mängides. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi nõuetekohaselt, kogutud on vajalik hulk tõendeid ning asja menetlemisel ei ole rikutud menetlusnõudeid. Kinnipeetavaid on informeeritud distsiplinaarmenetluse alustamisest ja antud võimalus omapoolsete selgituste andmiseks. Kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot jääb kaebaja kanda. Tartu Vangla ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
20. M. Villems esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu 30.01.
21. a otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on valvuri ettekanded pinnapealsed. Kaardimängu puudutavas ettekandes puuduvad detailid, kus viibisid kinnipeetavad kui nad väidetavalt kaarte mängisid. Ettekande põhjal pole võimalik tõsikindlalt järeldada, kas toimus ka tegelik kaardimäng või valvurile tundus, et mängiti kaarte. Isegi olenemata asjaolust, kas kaardimäng toimus või mitte, tuleb ära märkida, et kaardimäng pole VsKE § 64 1 p 17 järgi keelatud tegevus. Keelatud tegevuseks on kaartide omamine. Selles küsimuses on kohus põhjendamatult arvestamata jätnud asjaolu, et distsiplinaarkaristuse vaidlustamata jätmisega on F. Vilipere kaudselt möönnud, et kaardid kuulusid talle. Arvestamata on jäetud, et voodi, mille teki alt kaardid leiti, kuulus F. Viliperele. Komplekt mängukaarte ei saa korraga kuuluda kahele inimesele ja kollektiivne karistamine on seadusevastane.
22. Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastuse kohaselt on hasartmänguvahendite keelamise eesmärgiks hoida ära hasartmängude mängimist, millega kaasnev hasart ja põnevus võib viia olukorrani, kus inimene ei suuda oma käitumist kontrollida. Valvur A. Allik on selgitanud, et tema jälgis kinnipeetavaid umbes 2 minuti jooksul ning seetõttu ei ole alust arvata, et A. Allik ei oleks aru saanud sellest, mida ta nägi või oleks seda kuidagi valesti mõistnud. Kaebaja ei ole varasema menetluse käigus eitanud mängukaartide 2 2 enda käes hoidmist. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole tõendatud, et kaebaja valduses olnud mängukaardid ei kuulunud temale, vaid kellelegi teisele. Asjaolu, et F. Vilipere ei ole vaidlustanud temale määratud distsiplinaarkaristust, ei tähenda, et F. Viliperet saaks pidada mängukaartide omanikuks. Kuivõrd kinnipeetavad soovisid varjata keelatud esemeid ja valvurite sisenemine kambrisse oli nende jaoks ootamatu, ei saa esemete leidmise kohast lähtuvalt järeldada, et esemed kuulusid just F. Viliperele. 36 üksikut mängukaarti on võimalik jagada kahe kinnipeetava vahel ja see ei välista, et osa kaardipakist kuulub ühele kinnipeetavale ning osa teisele. Kuna mõlemad kinnipeetavad hoidsid enda valduses mängukaarte, siis panid mõlemad kinnipeetavad iseseisvalt samal ajal toime samalaadse rikkumise, mistõttu ei ole tegemist kollektiivse karistamisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30.01.
24. a otsus tuleb jätta muutmata ja M. Villemsi apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
25. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, et halduskohus jättis põhjendamatult arvestamata asjaolu, et distsiplinaarkaristuse vaidlustamata jätmisega möönis F. Vilipere kaudselt kaartide temale kuulumist. VsKE § 64 1 p 17 sätestab, et kinnipeetavatele on vanglas keelatud hasartmänguvahendid. Vaidlust ei ole küsimuses, et mängukaardid on hasartmänguvahendid. Seega ei oma kohtuvaidluse lahendamisel olulist tähendust, kellele kuulusid kaebaja ja tema kambrikaaslase kambris 01.05.2013 olnud mängukaardid. Kuna mängukaardid peideti valvurite sisenemist kuuldes teki alla, saab järeldada, et kaebaja ja tema kambrikaaslane teadsid, et mängukaardid on vanglas keelatud. Seega ei jätnud halduskohus põhjendamatult arvestamata F. Vilipere poolt distsiplinaarkaristuse vaidlustamata jätmist, kuna see asjaolu ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust. Eeltoodu tõttu ei saa nõustuda ka kaebaja väidetega, et keelatud tegevuseks on kaartide omamine, mitte kaardimäng ning, et valvuri ettekanne oli pinnapealne. Kui kinnipeetavatele on vanglas mängukaardid keelatud, ei saa tekkida küsimust, kas kaardimäng on keelatud või mitte, sest kinnipeetavatele ei lubata kaarte, millega saaks mängida. Teatud asjaolude ebaolulisuse tõttu ei olnud vaja valvuril ka ettekandes täpsustada, kus kinnipeetavad kaarte mängides viibisid või kas kaardimäng toimus või ainult tundus valvurile, et mängitakse.
26. Kuna mängukaardid on vanglas keelatud, ei ole asjakohased ka kaebaja viited mängukaartide kuuluvuse võimatusele kahele inimesele korraga ja kollektiivsele karistamisele. Ringkonnakohus märgib, et kui kambrist, kus viibisid kaebaja ja F. Vilipere, leiti mängukaardid ja kumbki kinnipeetavatest neid omaks ei tunnistanud, oli vanglal õiguslik alus mõlema kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamiseks.
27. Tulenevalt antud vaidluse iseloomust ja asjaoludest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta asja materjalide juurde F. Vilipere 20.05.
28. a selgitust ringkonnakohtule, kus ta märkis, et leidis isevalmistatud mängukaardid (36 tk) kambrist kapi tagant ja ei vaidlustanud seetõttu määratud distsiplinaarkaristust ning mängukaardid ei kuulunud M. Villemsile. Kuna kohus juba varasemalt märkis, et asjas ei oma tähtsust, kellele mängukaardid kuulusid või kas nendega mängiti, tagastab kohus F. Vilipere selgituse, kuna see ei asjakohane.
29. Kaebaja vabastati apellatsioonimenetluses riigilõivu tasumise kohustusest summas 15 eurot ja seetõttu apellatsiooniastmes menetluskulud puuduvad. Halduskohtumenetluses kaebaja tasutud riigilõiv 15 eurot jääb kaebuse rahuldamata jäämise tõttu kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. 3 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi