) §-dest 96, 99, 101, 102 ja 108. Perekonnaseaduse (
) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Tulenevalt
lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
kohaselt arvestab kohus ülalpidamiskohustuse hindamisel ka kohustatud isiku varalist seisundit.
lg 2 järgi ei vabane vanemad küll varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid olukorras, milles vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Rahvastikuregistri andmetel (tl 5) on A. P. vanemad D. B. ja J. P. . Hageja A. P. elab käesoleval ajal ema D. B. juures. Kostja J. P. ei täida alates xxxxxxxxxx.a.alaealise lapse ülalpidamiskohustust, seetõttu on hageja seaduslikul esindajal – D. B. õigus nõuda A. P. nimel kostjalt elatise maksmist. Kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist lähtudes
lg 1 sätestatud elatise minimaalsest määrast, millest väiksem ei või igakuine elatis olla, puudub kohtul vajadus analüüsida elatise suuruse põhjendatust. Vastavalt
võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Eeltoodu alusel mõistab kohus J. P. välja elatise A. P. kasuks tagasiulatuvalt alates xxxxxxxxxx.a. Hagiavaldus on kohtusse esitatud 05.01.2015.a. Kohus arvestab ühekordse maksena tasumisele kuuluva elatise summa –2660 eurot ajavahemiku xxxxxxxxxx kuni 31.10.2015 eest, võttes aluseks ühe kuu elatisena 2014.a 177,50 eurot ja 2015.a 195 eurot (4x177,50+ 10x195). Edasiselt tuleb välja mõista elatisena 195 eurot kuus. Igakuine elatis tuleb ümber arvestada, kui muutub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, osundatud paragrahvi 3.lõike alusel hüvitatakse poole seadusliku esindaja menetluskulud samas korras kui poole menetluskulud. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.