lg 2 p 1 järgi mõistetud ja tasumata rahaline karistus – 798,90 eurot (12 500 krooni) - vangistusega 2 (kaks) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva. 2.
lg 2 alusel suurendada mõistetud asenduskaristust (2 kuud 23 päeva vangistust) Tartu Maakohtu 10.03.2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandamata osa - 3 aastat vangistust) – võrra ning mõista Ahti Hainile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 23 päeva vangistust. 3.
lõike 3 alusel mõista Ahti Hainile lõplikuks liitkaristuseks, suurendades Tartu Maakohtu 14.11.
lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse (3 aastat 2 kuud 23 päeva vangistust) arvelt, 4 (neli) aastat 1 (üks) kuu 9 päeva vangistust ning arvestada selle kandmise aja algust alates 14.11.
lõike 2 punkti 1 ja
lõike 2 punkti 1 järgi ning tema liitkaristuseks mõisteti rahaline karistus 250kordses miinimumpäevamääras, s.o 12 500 krooni. Nimetatud otsus jõustus 02.11.2010. a (tl-d 103-105). Kuna süüdimõistetu pole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud, rahalise karistuse tasumise tähtaega pole pikendatud ning tal ei ole ka vara, millele sissenõuet pöörata, sellepärast taotleb sissenõudja süüdimõistetule mõistetud rahalise karistuse asendamist vangistusega. Ahti Hain kinnitab, et tal on rahaline karistus tasumata, mistõttu asenduskaristuse kohaldamise ja vangistuse suurendamisega peab ta nõustuma. Kaitsja leiab, et asenduskaristuse kohaldamisel tuleks see lugeda
a otsusega mõistetud liitkaristustusega. Maakohtu põhjendused Täitemenetluse seadustiku § 206 lõike 2 teine lause sätestab, et kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. KrMS § 417 lõige 3 sätestab, et kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit.
lõike 1 kohaselt asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat.
lõige 2 sätestab, et rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust.
lõike 2 punkti 1 ja
lõike 2 punkti 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude eest.
§-de 63 lõike 2 ja 64 lõike 1 alusel loeti kergem karistus, s.o
lõike 2 punkti 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest mõistetud rahaline karistus kaetuks raskema karistusega, s.o
lõike 2 punkti 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest mõistetud rahalise karistusega (250 miinimumpäevamäära, s.o 12 500 krooni). Tegu, mille eest süüdimõistetut karistati
a käsitatav väärteona, sest kõrvalhoone, kuhu süüdimõistetu tungis, pole elamiseks kasutatav ruum, süüdimõistetu ei tunginud kõrvalhoonesse kõrvalhoone hõivamise või korrapärase tegevuse takistamise eesmärgil ning ei esine muid asjaolusid, mis võimaldaksid kvalifitseerida teo kuriteona praegu kehtiva
Tegu, mille eest süüdimõistetut karistati
lõike 2 punkti 1 järgi, on karistatav ka praegu kehtiva
Asja (rolleri) väärtus, mida süüdimõistetu kasutas omavoliliselt, ületab ka praegu kahtekümmend miinimumpäevamäära, arvestades
lõikes 2 neljandas lauses sätestatud miinimumpäevamäära suurust, milleks on 10 eurot. Kuna
lõike 2 punkti 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest mõistetud kergem karistus on Tartu Maakohtu 12.04.2010. a otsusega loetud kaetuks
lõike 2 punkti 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest mõistetud raskema karistusega, ei anna asjaolu, et
lõike 2 punkti 1 järgi kvalifitseeritud tegu on praegu kehtiva
a otsusega mõistetud karistuse vähendamiseks, sest
lõike 2 punkti 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistus ei suurendanud faktiliselt süüdimõistetu karistust. Seega on võimalik asendada süüdimõistetule Tartu Maakohtu 12.04.2010. a otsusega
lõike 2 punkti 1 järgi mõistetud ja tasumata rahaline karistus (250 miinimumpäevamäära, s.o 12 500 krooni ehk 798,90 eurot) vangistusega. Kuna süüdimõistetu pole rahalist karistust tasunud viie aasta jooksul, rahalise karistuse tasumise tähtaega pole pikendatud ning tal ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, seetõttu on vaja talle kohaldatud ja tasumata rahaline karistus asendada vangistusega arvestusega, et kolmele rahalise karistuse päevamäärale vastab üks päev vangistust. Süüdimõistetul on tasumata
lõike 2 punkti 1 järgi mõistetud rahaline karistus 12 500 krooni (798,90 euro), s.o 250 (798,90 : 3,20) päevamäära. Seega vastab tasumata rahalisele karistusele 83 (250 : 3) päeva vangistust. Järelikult tuleb süüdimõistetule mõista asenduskaristuseks 2 kuud 23 päeva vangistust. Eelmärgitud asenduskaristuse kohaldamine tingib süüdimõistetule uue liitkaristuse mõistmise
MS §-st 413 ja § 432 lõikest 1, kuna Tartu Maakohtu 12.04.
Seega suurendab maakohus
lg 2 alusel mõistetud asenduskaristust (2 kuud 23 päeva vangistust) Tartu Maakohtu 10.03.2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandamata osa - 3 aastat vangistust) – võrra ning mõistab Ahti Hainile liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud 23 päeva vangistust. Lisaks eelnevale on maakohtul vaja mõista Ahti Hainile liitkaristus
sest ta kannab praegu Tartu Maakohtu 14.11.
lg 1 järgi 4-kuulise vangistusega.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (3 aastat 6 kuud 16 päeva vangistust) võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 10 kuud 16 päeva vangistust alates 14.11.2014. a (tl 140).
lg 3 sätestab, et kui mõni käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kogumit moodustav karistus on asendatud või süüdlane sellest tingimisi vabastatud, määrab kohus pärast liitkaristuse moodustamist uuesti selle täideviimise korra kas seda asendades, süüdlast sellest tingimisi vabastades või liitkaristust täitmisele pöörates, järgides käesoleva seadustiku §-s 56 sätestatut. Kui üks kogumit moodustavatest karistustest on ärakandmata reaalne vangistus, mõistetakse liitkaristuseks reaalne vangistus. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu kannab praegu Tartu Maakohtu 14.11.2014. a otsusega liitkaristuseks mõistetud vangistust, siis leiab kohus, et Ahti Hainile tuleb mõista uus liitkaristus vangistuse näol
Uue liitkaristuse moodustamiseks tuleb suurendada Ahti Hainile Tartu Maakohtu 14.11.2014. a otsusega mõistetut liitkaristust osaliselt käesoleva määrusega
lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse arvelt, s.o vähemalt asenduskaristuse (2 kuud 23 päeva vangistust) võrra. Eelneva alusel tuleb mõista Ahti Hainile
lg 3 alusel lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu 9 päeva vangistust ning selle kandmise aega tuleb arvestada viimase kohtuotsuse järgi, s.o alates 14.11.2014. a. Riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu – 72 eurot - tuleb välja mõista süüdimõistetult riigi kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.