lg 3 p 1 kohus, määras: Jätta Risto Roste kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna linnasekretäri Toomas Seppa 14.10.2015.a määruse tühistamiseks ning Tallinna Linnavalitsuse Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektor Inga Piir 07.08.2015.a kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse tühistamiseks rahuldamata Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (
p 12) Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 14.05.2015.a kell 08:13 koostati Tallinna Linnavalitsuse poolt Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu kirjalik hoiatamismentlus nr 117419, mille kohaselt mootorsõiduk Mercedes Benz registrimärgiga XXX parkis LS märgi 361 (peatumise keeld) alas. Antud teo eest mõisteti hoiatustrahv 20 eurot (kakskümmend eurot). 1 Antud hoiatustrahvi peale esitas Risto Roste kaebuse, milles leidis, et sõiduk XXXparkis õigesti ja trahv on seega õigustühine. 15.06.2015.a määrusega jäeti Risto Roste kaebus käiguta ning määrati, et Risto Rostel on kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 15.07.2015.a Määrusest nähtub, et kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmisel jäetakse kaebus
Antud määrus tehti Risto Rostele teatavaks e-maili teel.
oktoobri 2015 kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale rahuldamata. Määruses on selgitatud, et kohtuvälise menetleja juht on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ametnikud on kirjaliku hoiatamismenetluse nr 117419 fikseerimisel ja menetlemisel toiminud õiguspäraselt. Kirjalik hoiatamismenetlus on lihtsustatud menetlus, mis on parkimiskorra rikkumiste eripära ja massilisust arvestades mõistlik ja proportsionaalne.
lg 3 kohaselt ei ole mootorsõiduki eest vastutavale isikule määratav hoiatustrahv süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. Kohtuvälise menetleja ametnik on märkinud õigesti, et kirjalikus hoiatamismenetluses saab hoiatustrahvi vaidlustada üksnes
lõigetes 3 kuni 6 toodud alustel ehk juhul, kui mootorsõidukit kasutas teine isik või enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud pädevale ametiasutusele mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest, või esitatakse tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta. Seega kirjaliku hoiatamismenetluse põhimõttest ja eripärast lähtudes lasub tõendamiskoormus just nimelt kaebajal. Trahviteate nr 117419 vaidlustamisel ei tuginenud kaebaja aga ühelegi
lõigetes 3 kuni 6 nimetatud alusele, sh ei esitanud tõendeid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta. Kohtuvälise menetleja poolt kirjalikus hoiatamismenetluses kogutud materjalidelt (fotod) on selgelt näha, et Jaan Koorti tn 8 hoone juurde, kortermajade sisehoovi viiva sissesõidutee vasakule teepoolele on paigaldatud liiklusmärk 361 „Peatumiskeeld" lisateatetahvlitega 822 ja 856, mis näitab, et alates märgist 20 m ulatuses ei tohi seal tööpäevadel kella 6.00-18.00 vahel peatuda ega parkida. Liiklusmärk on paigaldatud nõuetekohaselt, vastavad standarditele ning on juhile nähtav. Liiklusmärkide paigaldamisel on alati eesmärk. Antud asukohas on ilmselge, et sellise liikluskorralduse kehtestamise vajadus on tingitud jäätmeveo auto ligipääsu tagamiseks jäätmemaja juurde, mis peatumiskeelu alas paikneb. Kohtuväline menetleja on õigesti märkinud, et kõnealusesse sisehoovi ei ole võimalik ühtegi teist teed pidi sõita, seega kaebaja väide, mille kohaselt märk oli tema sõidusuuna suhtes „seljaga", on põhjendamatu. Märkimisväärne on lisaks asjaolu, et kaebaja on märkinud oma elukohana J. Koorti 8-56, mistõttu on kaheldav kaebaja väide, nagu liikluskorraldus antud asukohas oleks tema jaoks mittemärgatav või ebaselge. 15.11.2015.a esitas Risto Roste Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise meneteleja juhi (Toomas Sepp) määruse 14.10.2015 nr /2404-2 peale Tallinna Munitsipaalpolitseiameti (edaspidi nimetatud Mupo), isiku õigusi ja vabadusi rikkuva tegevuse osas. Kaebuse esitaja taotlused: 1) kirjaliku hoiatamismenetluse, protokoll nr. 117419 (edaspidi nimetatud Trahv), ja kohtuvälise menetleja Inga Piir määruse ja kohtuvälise menetleja juhi Toomas Sepp määruse 14.10.2015 nr /2404-2 tühistamiseks; 2) ametliku vabanduse esitamiseks; 3) õiguskaitsele tehtud kulutuste hüvitamiseks, hetke seisuga 600.- eurot sõltuvalt kohtu seisukohast selle kohta, kas ja millistel tingimustel kehtivad liiklusmärgid liiklusseadusele või liikluseeskirjale või ükskõik millisele muule seadusandlikule allikale tuginedes «seljaga". Kaebuse esitaja on seisukohal, et nimetatud trahviteade on väljastatud alusetult, sest liiklusmärk, mille mõjule trahviteate vormistamisel ja kohtuvälise menetleja nagu ka kohtuvälise menetleja juhi määruses toetutakse, seisab antud sõidusuunast saabunud sõidukile „seljaga" ega ole antud sõidusuunast saabuvale juhile nähtav ega nähtavaks tehtud. Põhiseadusega sätestatud süütuse presumptsioonile tuginedes on tõendusmaterjalide esitamisekohustus protokolli väljastanud ametkonnal, ja kodanikul ei tule tõestada et rikkumine ei ole toime pandud. Kaebaja nõuab ametliku vabanduse esitamist, sest seoses trahviteate esitamisega Ametlikes Teadaannetes tekitati kahju kannatanu heale nimele ja mainele. Kaebaja soovib asja arutamist kohtuistungil. 3 Kohtumääruse põhjendused
78 lg 1 kohaselt, kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.
lg 2 kohaselt võib menetlusosaline esitada kaebuse kohtule 10 päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest.
lg 3 kohaselt adresseeritakse kaebus maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas.
lg 4 näeb ette, et kohtuväline menetleja edastab kaebuse koos materjalidega viivitamata maakohtule. Kohtuvälise menetleja vaidlusalune määrus tehti 14.10.
lg 1 kohaselt saadetakse füüsilisele isikule trahviteade posti teel tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil või muul menetlejale teada oleval aadressil käesoleva seaduse § 41 lõike 3 kohaselt või elektrooniliselt käesoleva seaduse § 41 lõike 4 kohaselt. Lg 2 kohaselt kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning trahviteadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib kohtuväline menetleja trahviteate avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lg 3 kohaselt trahviteate avaldamisel Ametlikes Teadaannetes avaldatakse mootorsõiduki eest vastutava isiku andmetest tema ees- ja perekonnanimi ning isikukood, või kui see ei ole võimalik, siis isikukoodi asemel sünniaeg. Trahviteade loetakse avalikult kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast või kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamise. Kohtule esitatud kaebusele ei ole lisatud dokumente, mis kinnitaks, et Ametlikes Teadannetes oleks avaldatud Risto Roste nimele trahviteade, samuti ei nähtu kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtule esitatud materjalidest, et trahviteade oleks avaldatud Ametlikes Teadaannetes. Kohus kontrollis webi leheküljelt https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik ja tuvastas, et ajavahemikul 24.05.2015-24.07.2015 oli avaldatud teave, et Risto Rostele toimetatakse avalikult kätte trahviteade nr 117419. Kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud väärteoasja materjalidest nähtub, et 18.05.2015 on pandud posti trahviteade Risto Roste rahvastikuregistri järgsel aadressil, kuid teade on juba 20.05 tagastatud märkega, et ei ela antud aadressil. Kuidas, mil viisil ja kelle poolt selline järeldus tehti, ümbrikult ei nähtu. 18.05-20.05 olid tööpäevad (esmaspäev-kolmapäev), kui Omniva töötaja käib tööpäeval päevasel ajal isikuid otsimas (nagu nad kohtule teadaolevalt teevad), siis ei ole tõenäoline, et tööl käivale isikule oleks sel viisil võimalik trahviteadet kätte toimetada. Kohtuväline menetleja peaks enne Ametlikes Teadaannetes trahviteate edastamist 4 veenduma, et on tehtud tõepoolest kõik võimalik isikule trahviteate kättetoimetamiseks rahvastikujärgsel aadressil või muul menetlejale teada oleval aadressil. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks enne Ametlikes Teadaannetes teate avaldamist teinud kõik võimalik isikule trahviteate kättetoimetamiseks rahvastikujärgsel aadressil või muul menetlejale teada oleval aadressil nagu nõuab
lg 1 või, et isikul puudus rahvastikuregistris elukoht ning trahviteadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. Trahviteade oli koostatud 14.05.2015 ja juba 24.05.2015 avaldati Ametlikes Teadaannetes teade trahviteate avalikult kättetoimetamiseks. 10 päevane ajavahemik trahviteate koostamise ja teate avaldamise vahel on ilmselgelt registrijärgsel aadressil kättetoimetamiseks ebapiisav ja viitab sellele (puuduvad ka vastupidised tõendid), et kohtuväline menetleja ei püüdnudki täita seadusest tulenevat kohustust toimetada trahviteade kätte isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil või muul menetlejale teada oleval aadressil
lõike 3 kohaselt või elektrooniliselt
E-kirja vahetuses kaebuse esitanud isikuga on kohtuväline menetleja 03.06.2015 märkinud, et trahviteade on saadetud Risto Roste registrijärgsele aadressile tähitud kirjaga. Toimikus puuduvad aga tõendid, et kohtuväline menetleja oleks peale 20.05.2015 üritanud Risto Rostele uuesti trahviteadet kätte toimetada. Kui kohtuväline menetleja väidetavalt edastas kaebuse esitanud isikule trahviteate registrijärgsele aadressile tähitud kirjaga nii, et isik ka selle kirja kätte sai, siis on arusaamatu, miks oli veel vaja kõnealust trahviteadet avaldada Ametlikes Teadaannetes.
lg 2 näeb ette et Ametlikes Teadaannetes avaldatakse trahviteade üksnes siis kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning trahviteadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. Risto Roste ei ole täpsustanud oma kaebuses, milles täpselt seisnes kannatanu heale nimele ja mainele kahju tekitamine ja milliseid põhiseadusest tulenvaid õigusi ja vabadusi sellega rikuti. Kuigi kohtuväline menetleja on rikkunud
-s ettenähtud trahviteate kättetoimetamise korda, puuduvad tõendid selle kohta, et sellega rikuti Risto Roste põhiseadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Kuna avalikkusel oli võimalik tutvuda avaldatud trahviteatega Ametlike Teadaannete web-i lehel üksnes kuni 24.07.2015, ei ole käesoleval ajal enam võimalik teistel isikutel, peale eriõigustega ametnike, seda teadaannet näha. Kaebuse esitanud isik väidab, et nii hoiatusmenetlus 117419, Inga Piiri määrus ja kohtuvälise menetleja juhi T.Seppa määrus kahjustavad oluliselt isiku õigusi ja vabadusi ning on represseerivad ning tekitavad korvamatut kahju ametkonna ja riigi mainele. Kaebuse esitanud isiku kaebusest ei selgu kuidas ametkonnale ja riigi mainele korvamatu kahju tekitamine kahjustab tema isiklikke põhiseadusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi.
lg 4 kohaselt vabaneb mootorsõiduki eest vastutav isik sama paragrahvi lg 3 toodud kohustusest, kui ta esitab tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta. Risto Roste ei ole esitanud oma kaebusele ühtegi tõendit selle kohta, mis kinnitaks õigusvastasust välistava asjaolu esinemist. R.Roste väidab oma kaebustes, et ta ei sõitnud hoovi sealt poolt, kus oli parkimist keelav liiklusmärk, mistõttu ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et vaildusalusele kohale parkida ei tohi. Kohtuväline menetleja on vastuseks kogu aeg väitnud, et teiselt poolt ei olnud võimalik hoovi sõita, kuna oli tupiktee. Kuigi tõendite kogumise kohustus lasub kohtuvälisel menetlejal, kes oleks võinud kaebust lahendades lahendada vaidluse kiiresti tehes vajalikud fotod ja edastades need kaebuse esitanud isikule, on seadusandja kohustatud ka isikut ennast esitama
Seega oleks pidanud kaebuse esitanud isik trahviteadet vaidlustades ise esitama tõendid, mis kinnitaksid, et tegemist ei olnud tupikteega ja millist marsruuti mööda ta 5 vaidlusalusele kohale ja märgile lähenes. Kohus kontrollis www.google.ee/maps aadressilt ja veendus ise, et J.Koorti 8 maja asub tupiktänava lõpus ja maja juurde ei ole võimalik sõita kahelt poolt vaid üksnes sealt poolt, kus suunas on nähtav vaidlusalune parkimist keelav liiklusmärk.
lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu
lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Selle sätte alusel on kaebeõigus kohtusse piiratum kui kaebeõigus kohtuvälise menetleja juhile
alusel, mis ei sätesta kaebeõiguse piiranguna, et oleks rikutud kaebaja põhiõigusi ja vabadusi. Kohtusse pöördumine eeldab mitte üksnes põhjendatud huvi olemasolu, vaid täidetud peab olema ka tingimus, et kohtuvälise menetleja tegevusega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Eelnevast tulenevalt ei oma mitte kõik menetlusvälised isikud, kellel on vastavalt
kaebeõigus kohtuvälise menetleja tegevuse peale (nt väärteoteate esitaja) kaebeõigust
Kohtule esitatud kaebuses peab kaebuse esitaja näitama milliseid kaebaja põhiõigusi ja vabadust kohtuvälise menetleja ametnik oma vaidlustatava tegevusega rikkus. Risto Roste põhjendas kaebust sellega, et nii hoiatusmenetlus 117419, Inga Piiri määrus ja kohtuvälise menetleja juhi T.Seppa määrus kahjustavad oluliselt isiku õigusi ja vabadusi ning on represseerivad ning tekitavad korvamatut kahju ametkonna ja riigi mainele. Kaebuse esitanud isik ei ole täpsustanud kuidas ja milliseid tema põhiseadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi on trahviteate koostamisel ja selle peale esitatud kaebuste lahendamisel rikutud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-81-13 punktides 12-13 märkinud, et
lg 2 esimese alternatiivi kohaselt väärteomenetluses uurimiskaebe korras vaidlustada ka väärteomenetluse lõpetamist. Seega on seadusandja väärteomenetluslikku uurimiskaebemenetlusse lülitanud ka kriminaalmenetlusele omase nn süüdistuskohustusmenetluse (KrMS §-d 207-208) elemente. Kriminaalmenetlusele omase süüdistuskohustusmenetluse raames on eranditult vaid kannatanul ja tema esindajal õigus vaidlustada nii kriminaalmenetluse alustamata jätmist kui ka selle lõpetamist.
lg-s 2 otsesõnu märgitu kohaselt aga ühelt poolt ei võimaldata vaidlustada väärteomenetluse alustamata jätmist, kuid teiselt poolt võimaldatakse väärteomenetluse lõpetamist vaidlustada nii kõigil menetlusosalistel kui ka kõigil menetlusvälistel isikutel. Teine oluline erinevus grammatilise tõlgenduse pinnalt on selles, et kriminaalmenetluslikus uurimiskabemenetluses on võimalik uurimisasutuse menetlustoimingut või määrust vaidlustada vaid koos selle ära näitamisega, kuidas vastav määrus või toiming on kaebaja õigusi rikkunud. Kooskõlas
§-s 2 sätestatu mõttega leiab kolleegium, et
MS § 228 lg-s 1 sisalduvat, tuleb
§-s 76 sätestatut mõista selliselt, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures 6 viidatakse ka enda konkreetse õiguse või vabaduse rikkumisele. Vaid selliselt on võimalik vältida väärteomenetlusliku uurimiskaebemenetluse muutumist populaarkaebemenetluseks. Kuivõrd kaebusest ei selgu, millist Risto Roste isiklikku põhiõigust või vabadust kohtuvälise menetleja ametnik oma vaidlustatava tegevusega - s.o trahviteate tühistamata jätmisega– rikkus, tuleb jätta Risto Roste kaebus Tallinna Linnavalitsuse 14.10.2015.a koostatud määruse tühistamiseks ning 07.08.2015.a Tallinna Linnavalitsuse Munitsipaalpolitsei Ameti koostatud kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse tühistamiseks rahuldamata.
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Eeltoodust tulenevalt ei rahulda kohus kaebuse esitanud isiku taotlust kaebuse arutamiseks kohtuistungil. R.Roste taotles õiguskaitsele tehtud kulutuste hüvitamist summas 600 eurot. Kaebuse esitanud isik ei ole kaebusele lisanud mitte ühtegi dokumenti, mis kinnitaks tema poolt seoses kaebusega tekkinud õigusabikulusid ja nende tasumist. Samuti ei ole R.Roste täpsustanud, milles need õigusabikulud koosnevad. Eeltoodust tulenevalt tuleb R.Roste taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata.
lg 3 kohaselt on kohtul võimalik teha üks järgmistest lahenditest: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Kohtul puudub
Kõigest eelnevast johtuvalt tuleb
lg 3 p 1 alusel jätta Risto Roste kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna linnasekretäri Toomas Seppa 14.10.2015.a määrus peale rahuldamata. Liina Pohlak Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.