Jätta rahuldamata OÜ Alvera Consult (reg kood 11405639, juhatuse liige Maksim XXX) kaebus Tallinna Linnavalitsuse linnasekretäri Toomas Sepa 19.11.2015 määrusele nr 2755-
) § 191 p 12 kohaselt lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 25.10.2015 kl 11:30 fikseeris Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna inspektor A.Kazakov rikkumise LS § 21 lg 2 p 14 ja § 21 lg 4 p 1 järgi, mis seisnes selles, et mootorsõiduk BMW reg märk 814 MHB oli pargitud Tallinnas Koorti tn 19 hoone juures lõikuva sõidutee äärele lähemal kui 5 meetrit. 27.10.2015 koostas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti pileti- ja parkimismenetluse sektori vaneminspektor K.Toim mootorsõiduki reg märk XXX eest vastutavale isikule
lg 1 p 2, LS § 262 p 2 alusel hoiatustrahvi summas 20 eurot (trahviteade nr 130918). 29.10.2015 esitas OÜ Alvera Consult juhatuse liige Maksim XXX Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile kaebuse, milles taotles trahviteate nr 130918 märgitud 20 euro suuruse hoiatrahvi tühistamist. Kaebaja selgitas, et kogu elamukvartal, kuhu kuulub ka J.Koorti tänav on õueala. Mootorsõiduk reg märk XXX ei takistanud jalakäijaid ega teisi sõidukeid. Lisaks puudub Lindakivi Kultuurikeskuse juures tähistatud parkla, mis võimaldaks kõikide keskuse külastajate ja kvartali elumajade elanike autode korrapärast parkimist. 12.11.2015 määruse alusel jättis Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti pileti- ja parkimismenetluse sektori vaneminspektor R.Kivinukk OÜ Alvera Consult juhatuse liikme Maksim XXX´i kaebuse läbi vaatamata. Kohtuväline menetleja põhjendas kaebuse läbi vaatamata jätmist asjaoluga, et kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi saab vaidlustada üksnes
nimetatud alustel (so sõidukit juhtis teine isik; enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest; kaebaja esitab tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta). Kohtuvälise menetleja ametnik on kindlaks teinud, et kaebuse esitaja on rikkunud LS § 21 lg 4 p 1, § 21 lg 2 p 14 sätestatud nõudeid (parkida ei tohi kohas, kus ei tohi sõidukit peatada; sõidukit ei tohi peatada lõikuva sõidutee äärele lähemal kui 5 meetrit). Sõidutee äärt näitab sõidutee äärekivi. Ristuvate teede tipust arvestatav 5 meetrit tipust väljaspoole, on koht, kuhu ei tohi parkida. Fotodega on liiklusrikkumine tõendatud ja puudub alus hoiatustrahvi tühistamist. Arvestades seda, et kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamine lõpetab väärteomenetluse, siis ei saa seda muuta ega asendada hoiatusega. Kui rikkumine on selge ja tõendatud ei ole teisi alused trahvi tühistamiseks või menetluse muutmiseks kirjalikus hoiatamismenetluses. 13.11.2015 esitas OÜ Alvera Consult juhatuse liige Maksim XXX kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei 12.11.2015 kaebuse läbi vaatamata jätmise määrusele. Kaebaja on seisukohal, et viidatud fotodelt ei ole võimalik tuvastada, kui kaugel ristuvate teede tipust väljapoole on sõiduk pargitud. Fotodel ei ole märgitud ristuvate teede koht, ega kasutatud mõõtmisvahendeid, et tuvastada sõiduki kaugust meetrilises süsteemis ristuvate teede tipust. Rikkumise tõendamiseks peab kohtuväline menetleja kasutama objektiivseid tõendeid, mitte oma subjektiivseid hinnanguid. Kaebaja rõhutab, et kuna tegemist on õuealaga, siis tulenevalt LS § 2 p 68 ei loeta ristmikuks parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Õuealal parkimist reguleerib LS § 64 lg 5. Õuealal tohib parkida B-kategooria mootorsõidukit ainult tähistatud parklas, selle puudumisel aga teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. Tegemist on õuealal parkimist reguleeriva erisättega. Fotodega on tõendatud, et antud kohta ei ole liikluskorralduslikult rajatud sõidukite parkimiskohti. Sõiduk oli pargitud sõiduteele ning võimaldas teiste sõidukite ja jalakäijate vaba liikumist. Selline erisätte kehtib ainult õuealal ja ei ole vastuolus LS § 21 lg 4 p 1. Kaebaja märgib, et kui kogutud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada rikkumist ja kui ilmnevad õigusvastasust välistavad asjaolud, siis peab menetleja igas etapis analüüsima väärteomenetlust välistavat asjaolu. Kasvõi ühe asjaolu ilmnemisel tuleb menetlus lõpetada. Kaebaja taotleb väärteomenetluse lõpetamist. 19.11.2015 määrusega jättis Tallinna Linnavalitsuse Tallinna linnasekretär Toomas Sepp tuginedes
lg 2 p 1 OÜ Alvera Consult juhatuse liikme Maksim XXXi kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale rahuldamata. 24.11.2015 esitas OÜ Alvera Consult juhatuse liige Maksim XXX kohtule kaebuse, mille kohaselt taotleb kohtuvälise menetleja kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse tühistamist ning tema poolt esitatud seisukohaga arvestamist. 2 Kohus, tutvunud esitatud kaebuse, väärteoasja materjalide ja kohtuvälise menetleja juhi seisukohtadega ning juhindudes
§-st 79, asub seisukohale, et OÜ Alvera Consult juhatuse liikme Maksim XXXi poolt esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.
lg 1 kohaselt kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi poolt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.
lg 2 p 1 kohaselt menetlusosaline võib esitada kaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest. Kaebus on esitatud tähtaegselt.
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.
lg 1 p 2 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel võib kohtuväline menetleja mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale (edaspidi mootorsõiduki eest vastutav isik), kui teo avastanud järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti ning rikkumine jäädvustati fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hoiatustrahv määratakse isikule, kes oli mootorsõiduki registrijärgne omanik või vastutav kasutaja väärteo toimepanemise ajal. LS § 21 lg 4 p 2 kohaselt parkida ei tohi kohas, kus liikluskorraldusvahend seda keelab. LS § 21 lg 2 p 14 kohaselt ei tohi sõidukit peatada lõikuva sõidutee äärele lähemal kui viis meetrit, kuid mitte kohakuti lõikuva kõnniteega ning jalgrattaja jalgteega. LS § 84 sätestab, et eritalituse sõidukid võivad kõrvale kalduda liiklusreeglite täitmisest. Kaebuse esitaja sõiduk ei ole eritalituse sõiduk. Kohus leiab, et 25.10.2015 kl 11:30 toimepandud liiklusrikkumise puhul kohaldatud kirjaliku hoiatamismenetluse eeldused on täidetud. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Liiklusseadus kehtestab liikluskorra kõigil Eesti teedel ja juht peab parkimisel järgima kehtiva seaduse nõudeid. Samamoodi lähtub liiklusseadusest kohtuväline menetleja, kelle õiguspärast tegevust rikkumise fikseerimisel ning hoiatustrahvi määramisel ei saa mingil viisil pidada ebaproportsionaalseks ja vähetähtsaks. Riigikohtu 15.10.2013 määruse nr 3-1-181-13 kohaselt
lg 2 esimese alternatiivi kohaselt väärteomenetluses uurimiskaebe korras vaidlustada ka väärteomenetluse lõpetamist. Teine oluline erinevus grammatilise tõlgenduse pinnalt on selles, et kriminaalmenetluslikus uurimiskaebemenetluses on võimalik uurimisasutuse menetlustoimingut või määrust vaidlustada vaid koos selle ära näitamisega, kuidas vastav määrus või toiming on kaebaja õigusi rikkunud. Erinevalt eelmärgitust aga võimaldatakse
§-s 76 märgitu kohaselt esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus ilma enda konkreetsete õiguste rikkumisele viitamata. Samas, tulenevalt
lg- st 1 tuleb kohtuvälise menetleja juhi otsustust maakohtus vaidlustades näidata ära enda õiguste ja vabaduste rikkumine. Kooskõlas
§-s 2 sätestatu mõttega kolleegium leidis, et
MS § 228 lg 1 sisalduvat, tuleb
§-s 76 sätestatut mõista selliselt, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures viidatakse ka enda konkreetse õiguse 3 või vabaduse rikkumisele. Antud juhul OÜ Alvera Consult juhatuse liige Maksim XXX ei ole oma kaebuses viidanud, kuidas kohtuvälise menetleja oma määrusega rikkus tema õigusi.
mõte kohaselt hoiatustrahvi saab vastutav kasutaja vaidlustada ainult juhul, kui mootorsõidukit kasutas teine isik, pädevale ametiasutusele on teatatud mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest või isik esitab tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta. Mootorsõiduki eest vastutav isik saab aga hoiatustrahvi vaidlustada vaid juhul, kui ta tõendab, et teo on toime pannud teine isik, esitades selle kohta tõendid. Selliste tõendite esitamine aga annab aluse tema kui mootorsõiduki eest vastutava isiku suhtes koostatud trahviteate tühistamiseks. Kohus on seisukohal, et 12.11.2015 ja 19.11.2015 määrustes oli antud sisuline hinnang kaebaja poolt toodud asjaoludele ning piisavalt arusaadavalt põhjendanud vaidlustamiskord ja kaebuse esitamise võimalused. Kohus leiab, et kaebuse esitajale hoiatusmenetluses määratud trahvi alused on õiguspärased ja menetleja ei ole oma tegevusega menetlusnorme rikkunud.
korras määratud hoiatustrahvi puhul otsust ei koostata ja kohtul puudub seadusest tulenevalt õigus anda õiguslikku hinnangut isiku käitumises väärteo tunnuste puudumise või olemasolu kohta ning kohus ei saa
Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 1, 2, 3 p 1 ja lg 5 asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus kohtuvälise menetleja juhi määrusele tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud määrus tühistamata. Leo Kunman Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.