Obsah (4)

§ 637§ 162§ 173§ 174

2-15-106626 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-106626 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2015, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi Kiviõli Kinnisvarahooldu

§ 637lg 21).

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt oli Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ ja D. R. vahel sõlmitud üürileping eluruumide asukohaga xxx kasutamiseks. Kostja (üürnik) kohustus tasuma lepingu kohaselt kommunaalteenuste eest vastavalt teenuse osutaja poolt esitatud arvetele hooldustasu arves näidatud arveldusarvele üks kord kuus jooksva kuu
2. kuupäevaks. Hageja on edastanud kostjale tasumiseks arved perioodil 30.09.1999 kuni 31.07.2010 kokku summas 1330, 60 eurot. Nimetatud perioodil on kostja tasunud võlgnevuse katteks 24, 91 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 1794, 28 eurot sh. põhivõlgnevus 1305, 69 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivis 488, 59 eurot perioodi 26.08.2010 kuni 09.10.2015 eest. Menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja riigilõiv 225 eurot ja õigusabi kulud 180 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. II KOSTJA VASTUS
3. Kostja hagi ei tunnista ning esitas aegumise vastuväite. Kostja leiab, et kuna viimane nõue muutus sisse nõutavaks 31.07.2010, on nõue aegunud nii põhiosa kui ka viiviste osas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatud aegumise regulatsiooni eesmärk on käibekindluse ja õigusrahu tagamine, mis väljendub mh ka võlausaldaja sundimises oma nõudeõigust mõistliku aja jooksul maksma panna. Samuti märgib kostja, et tõendamata on asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping. Kostja palub jätta hagiavalduses esitatud nõuded rahuldamata aegumistähtaja tõttu kõikide esitatud nõuete suhtes. III KOHTU PÕHJENDUSED
4. Arvestades hagi hinda 1889, 60 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Vaidlust ei ole selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud eluruumi üürileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõistes ja kostjal (üürnik) oli lepingu järgi kohustus tasuda tarbitud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Praeguses vaidluses taotles kostja hagi aegumise kohaldamist. Kostja leiab, et hageja nõue, mis tuleneb arvetest 30.09.1999 kuni 31.07.2010 kokku summas 1305, 69 eurot on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Hageja väitel on kostja eelviidatud perioodil tasunud hagejale 24,91 eurot. Toimiku materjalide kohaselt toimus tasumine 31.07.2003 (tl. 24).

1. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt nõude sissenõutavaks muutumisega. Kohus tuvastas, et hageja esitas kostjale 31.07.2010 tasumiseks arve summas 1305, 72 eurot maksetähtajaga 25.08.2010 (tl 26). Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada (TsÜS § 147 lg 2 ja 3).
2. Kuna aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sisse nõutavaks, so. 01.01.2011 kell 00.00, leiab kohus, et 31.07.2010 esitatud arvest 2 2-15-106626 nr 381689 tulenev nõue summas 1305, 72 eurot aegus hiljemalt 31.12.2013 kell 24.
3. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 25.03.2015, st. rohkem kui aasta peale aegumistähtaja lõppu. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrval kohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. TsÜS § 144 mõtte kohaselt kui põhinõue on aegunud, on aegunud ka kõrval nõuded (RKTKo 3-2-141-07 p 25). Järelikult on aegunud ka hageja viivise nõue summas 488, 59 eurot perioodi 26.08.2010 kuni 09.10.2015 eest. Eelneva põhjal on hageja nõue kostja vastu tervikuna aegunud ja hagi tuleb sel põhjusel jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (

§ 162lg 1 ja 2).

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1 ja 2).

Kostja esindaja palub jätta vastuse koostamise kulud 1 tund x 120 eurot hageja kanda. Kostja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud tsiviilasja 2-15-106626 menetlemisega. Kohus leiab, et kostja esindaja õigusabikulud on põhjendatud. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot käibemaksuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja esindaja õigusabikulud hageja kanda. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus välja hagejalt kostja kasuks menetluskulu, milleks on õigusabi kulu 120 eurot. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3