KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-12776 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2015.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Kohtla-Järve Venemaa Kaasmaalaste L

§ 619mõttes.

Lepingu kohaselt on lepingu objektiks hagejale osutatav teenus, mis seisneb valveobjekti kaugjälgimises valvesignalisatsiooni ja/või tulekahjuseadmete abil eesmärgiga tuvastada 2 objekti vastu suunatud rünne või muud ohud ning häiretele reageerimises. Tulenevalt

§ 620

peab käsundisaaja tegutsema käsundi täitmisel käsundiandjale lojaalselt käsundi laadist tuleneva hoolsusega. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingule ja turvaseadusele oli kostja kohustus valvata hageja vara ja tagada selle kaitse, avastada võimalikud ründed hageja vara vastu, edastada häireteated, regeerida häireteatele. Kostja ründeohtu ei tuvastanud ning jättis kahju tekitamise tõkestamata. Eeltoodust tulenevalt rikkus kostja sellega oma lepingulisi kohustusi, mille tagajärjel põhjustati hageja varale kahju. 1.4 Kohustuse rikkumine annab hagejale õiguse kasutada

§ 101sätestatud õiguskaitsevahendeid.

Asjaolu, et töökorras häireseadmestik ei tuvastanud ründeohtu viitab sellele, et kostja ei ole seda nõuetekohaselt kontrollinud ja hooldanud kuigi hageja on seda lepingu p 3.10 tulenevalt võimaldanud. Hageja leiab, et kostja oli hooletu

§ 104mõttes.

Hageja leiab, et kostja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi, kostja on lepingu rikkumises süüdi ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hageja nõuab kostjalt

§ 127lg 1, § 132 lg 1 ja lepingu p 5.1 alusel kahju hüvitamist 626 euro ulatuses.

1.5 Kostja poolse kohustuse rikkumise tõttu oli hageja sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks OÜ Sidiv poole ning õigusbüroo on esitanud 03.08.2015 kostjale võlanõude. Õigusabi kasutamisega on hagejal tekkinud kulu 120 eurot. Hageja nõuab eeltoodust tulenevalt kostjalt

§ 115lg 1 alusel 120 euro kahju hüvitamist.

1.6 Pooled ei ole käsunduslepingus viivises kokku leppinud. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest kuni nõude tasumiseni vastavalt

§ 113lg 1 ja 2 ja Ts

MS § 367 alusel. 1.7 Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 746 eurot ning viivis 7, 05% põhinõudelt (746 eurot) aastas alates hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. KOSTJA VASTUS

1. Kostja ei tunnista haginõudeid ning vaidleb nendele vastu. Kostja väidab, et ei ole hagejaga sõlmitud turvateenuse lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ning seega ei saa hageja rikkumistele tuginedes nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Juhul, kui kohus leiab, et kostja on oma kohustusi rikkunud, ei vastuta kostja rikkumise eest, puudub põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel ning kahju suurus ei ole põhjendatud. 2.1 Kostja on seisukohal, et ta ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise üldised eeldused käesoleval juhul täidetud ei ole. Kahju hüvitamise nõude esitamisel peab kahjustatud isik (hageja) tõendama võlgnikupoolset kohustuse rikkumist, kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. 2.2 Antud juhul puudub kostjapoolne lepingurikkumine. Poolte vahel on sõlmitud turvateenuse osutamise lepping nr EVR-
2. TurvaS § 4 lg 1 p 2 lähtudes on kostja poolt hagejale osutatava teenuse näol tegemist turvateenusega. Turvaettevõtja ja teenuse tellija õigused ja kohustused nähakse ette turvateenuse lepingus (TurvaS § 5 lg 2). Poolte vahel sõlmitud lepingus on selgelt ja üheseltmõistetavalt välja toodud hageja ja kostja kohustused (lepingu p 2 ja 3). Lepingu p 2.1 kohaselt jälgib kostja hageja valveobjektihäireseadmestiku abil, mis on ühendatud kostja juhtimiskeskusega. P 2.2 3 järgi saadab kostja valevaobjektilt häireteate juhtimiskeskusesse saabumisel valveobjektile patrullekipaaži, kes teostab objekti oluliste osadele välise vaatluse eesmärgiga selgitada välja häire põhjus. Kostja teatab valveobjektilt saabunud häireteates hageja kontaktisikut (p 2.3) Tulenevalt p 2.4 teatab kostja valveobjektil tulekahju või objekti vastu suunatud ründe märkamise korral sellest tuletõrjele, päästeteenistusele ja/või politseile. Lepingu p 2.5 kohaselt võib kostja juhul, kui avastab objektil sissemurdmise jäljed või muud valveobjekti ohustavad asjaolud, tarvitusele abinõud valveobjekti sündmuskoha puutumatuse tagamiseks hageja kontaktisiku või politsei saabumiseni. 2.3 Kostja lähtub turvateenuse osutamisel turvateenuse lepingus sätestatust. Kostja on jälgnikud hageja valveobjekti sellel asuva häireseadmestiku abil. Häireseadmestik on ühendatud kostja juhtimiskeskusega. Eeltoodut tõendab objektilt saabunud tehniliste signaalide väljavõte. Kostja juhib kohtu tähelepanu lepingu p 2.2 -2.5 sõnastusele- neis p-des viidatud toiminguid kohustub kostja teostama üksnes juhul, kui objektilt saabub kostja juhtimiskeskusesse häireteade, so objektil asuva häireseadmestiku poolt registreeritud signaal, mis edastatakse juhtimiskeskusesse kostja poolt objektile paigaldatud ja häireseadmestikuga ühendatud raadiosaatja kaudu. Kui häireteadet kostja juhtimiskeskusesse ei saabu, puudub kostjal alus saata valveobjektile autopatrull, võtta ühendust hageja kontaktisikuga või teha muid toiminguid. Ajavahemikul 16.05.2015 -18.05.2015, mil väidetav vargus aset leidis, ei saabunud kostja juhtimiskeskusesse valveobjektilt ühtegi häireteadet, mistõttu puudus kostjal vastavalt lepingu tingimustele kohustus igasuguseid toiminguid teha sh tõkestada kahju tekitamist hagejale. 2.4 Kostja märgib, et valveobjektil asuv häireseadmestik oli objektile paigaldatud enne hageja ja kostja vahelise lepingu sõlmimist, häireseadmestiku paigaldust ega projekteerimist ei ole teostanud kostja. Valveobjektil asuv häireseadmestik kuulub vastavalt lepingu eritingimustele hagejale ning lepingu p 3.1 lg 3 järgi lasub selle töökorras hoidmise kohustus samuti hagejal. Hageja ei ole kostjaga sõlminud häireseadmestiku hoolduslepingut, samuti ei kohusta poolte vaheline leping kostjat kuidagi häireseadmestikku kontrollima, hooldama vm moel töökorras hoidma. Kostja märgib, et kostja on lepingu kehtivuse perioodil hageja seadusliku eesindajaga korduvalt kohtunud ning hagejale selgitanud, et objektil asuvad seadmed, mis olid objektile paigaldatud enne lepingu sõlmimist, on vananenud ning vajavad väljavahetamist selleks, et tagada objektile parem turvalisus. Hageja pole seadmestikku uuendanud tänaseni. Eeltoodust tulenevalt on kostja hinnagul täitmata kahju hüvitamise nõude rahuldamise esmane eeldus, kostja pole rikkunud oma lepingust tulenevaid kohustusi. 2.5 Kui kohus siiski peaks leidma, et kostjapoolne lepingu rikkumine siiski esineb, leiab kostja, et puudub kahju hüvitamise teine eeldus – kostja vastutus lepingu rikkumise eest. Tulenevalt pooltevahelise lepingu p 5.1 on kostja kohustuse rikkumise eest vastutuselevõtmise eelduseks kostja süüline vastutus rikkumise eest. Hageja leidis, et kostja oli hooletu (

§ 104

lg 3), kuna häireseadmestik ei tuvastanud ründeohtu, mis tähendab, et kostja ei ole seda nõuetekohaselt kontrollinud ja hooldanud. Kostjal puudus vastava lepingust tulenev kohustus. Lisaks kostjapoolsele süü puudumisele on kohustuse rikkumine antud juhul ka vabandatav

§ 103

lg 2 tähenduses, sest rikkumine esines vääramatu jõu tõttu (kostja ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata et lepingu sõlmimise ajal sellega arvestaks või seda väldiks. 2.6 Hagejale on väidetavalt tekkinud kahju valveobjektil aset leidnud varguse tagajärjel. Varguse näol on tegemist KarS § 199 kirjeldatud süüteoga. Poolte vahel sõlmitud lepingu eesmärk on tuvastada objekti vastu suunatud rünne või muud ohud, mis aga ei garanteeri, et rikkumisi sh varguseid enam aset ei leia, lepingu sõlmimine ei välista võimalikku kahju 4 tekkimist hagejale. Kui ka häiresüsteem oleks varguse korral toiminud nii ja häireteate juhtimiskeskusesse edastanud ning kostja oleks lepingutingimuste kohaselt patrullekipaaži kohale saatnud, ei oleks ka hagejale kahju tekkimise võimalus 100% välistatud. Kostja märgib, et juhul, kui kohus leiab, et kostja on kahju tekkimise eest vastutav, võib kahjunõue olla välistatud tulenevalt

§ 127

lg 2, mille kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju tekkis. 2.7 Kuivõrd kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud, ei ole otstarbekas tõusetada küsimust põhjslikust seosest. Kui kohus leiab, et kostja on lepingulisi kohustusi siiski rikkunud ning vastutab rikkumise eest, puudub põhjuslik seos rikkumise ja kahju tekkimise vahel. 2.8 Juhul kui kohus peaks leiadma, et kostja on lepingulisi kohustusi süüliselt rikkunud, nimetatud rikkumine ei ole

§ 103

lg 1 mõttes vabandatav ning esineb põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel, palub kostja kahjuhüvitise suurust vähendada. Kostja leiab, et varastatud esemete väärtud kahju tekkimise so väidetava varguse toimepanemise hetkel oli olulsielt väiksem kui nende soetamise hetkel. Kahjuhüvitise määramisel tuleb arvestada ka seda, kas hageja on enda poolte teinud kõik mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või seda vähendada.

§ 139

lg 1 tulenevalt saab olukorras, kus kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest vastutab, vähendada ulatuses milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Aluse kahjuhüvitise vähendamiseks annab ka

§ 140

lg 1, hageja ise on sisuliselt ignoreerinud oma lepingulisi kohustusi ega ole olnud orienteeritud heasoovlikule koostööle kostjaga. Sarnaseid vargusjuhtumeid on objektil aset leidnud ka varasemalt, kuid hageja pole suutnud objekti ja seal asuva häiresüsteemi olukorda kuidagi parandada. Lisaks on hagejal võimalus nõuda kahju hüvitamist ka valveobjektil süüteo toimepannud isikult. Kostja palub jätta hageja rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2. Vaidlust ei ole selles, et Kohtla-Järve Venemaa Kaasmaalaste Liit ja USS Security AS sõlmisid 05.07.2012a vallas- või kinnisvara tehnilise valve lepingu nr EVR-1142 (tl 28-29 ). Hagiavalduse kohaselt toimus ajavahemikus 16.05.2015.a kella 17.30 kuni 18.05.2015.a 09.20 kostja valvataval objektil vargus, millega tekitati hagejale varaline kahju (varastatud esmete hinnaguline väärtus) 626 eurot. Hageja heidab kostjale ette lepinguliste kohustuste täitmata jätmist (hooletut täitmist), mistõttu sai võimalikuks varalise kahju tekitamine hagejale.
3. Esmalt märgib kohus, et hageja nõude formuleering on ebatäpne. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista 746 eurot, millest 626 eurot on tagastamata rahasumma ja 120 eurot kahju hüvitamise nõue. Lisaks nõuab hageja viivist hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni (tl 3). Hagi sisust tulenevalt on rahaline nõue 626 eurot hageja kontoris väidatava varguse käigus tekitatud varaline kahju, hageja heidab kostjale ette poolte vahel sõlmitud tehnilise valve lepinguga nr EVR-1142 endale võetud kohustuste rikkumist. 5 Hagiavaldusest ja hageja kirjalikust seisukohast kostja vastusele järeldab kohus, et sisuliselt soovib hageja lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Sellise haginõude õiguslikuks aluseks on

§ 115lg 1.

Kohus peab vajalikus juhtiuda tähelepanu asjaolule, et

§ 115

sätestatud kahju hüvitamise õigus kehtib paralleelselt lepingust taganemise õigusega (

§ 116

), mistõttu võib ja saab lepingulise põhikohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmist vaadelda konkludentse taganemisena lepingust, kuna vastasel juhul tekiks kahju hüvitamise nõudmisel küsimus lepingu kui terviku edasisest saatusest.

1. Kahju hüvitamise nõude eelduseks kohustuse rikkumise tõttu on esmalt kehtiva võlasuhte olemasolu poolte vahel. Võlasuhe võib olla lepinguline või lepinguväline. Käesoleval juhul ei ole vaidlust pooltevahelise lepingulise võlasuhte olemasolus.
2. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud üldised eeldused. Riigikohus on seisukohal, et Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad võlaõigusseaduse (

) §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt nt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12 p 27): kostja on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (

§ 115

lg-d 2 ja 3);  hagejale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128);  kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2);  kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3);  rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

   8. Tulenevalt

§ 115

lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 127

lg-st 1 tulenevalt on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (

§ 127

lg 2) ning lepingulist kohustust rikkunud pool peab hüvitama üksnes kahju, mida nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletusega (

§ 127lg 3).

Vastavalt

§ 127

lg 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, mille tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, te tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, 02.03.2011 3-2-1-161-10). 6
3. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväiteid. Kahju hüvitamise nõude esitamisel peab kahjustatud isik (hageja) tõendama võlgnikupoolset kohustuse rikkumist, kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel.
4. Hageja leiab, et tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust ja turvaseadusest oli kostja kohustus valvata hageja vara ja tagada selle kaitse, avastada võimalikud ründed hageja vara vastu, edastada häireteated, reageerida häireteatele. Kostja ründeohtu ei tuvastanud ning jättis kahju tekitamise tõkestamata. Eeltoodust tulenevalt rikkus kostja sellega oma lepingulisi kohustusi, mille tagajärjel põhjustati hageja varale kahju. Kostja ei taganud lepingus kehtestatud kvaliteediga objekti valvet, mistõttu sai toimida valvatavasse objekti sissemurdmine.
5. Esmalt kontrollib kohus, kas kostja on poolte vahel sõlmitud lepingut rikkunud (

§ 115lg 1). Tulenevalt turvaseaduse (Turva

S) § 5 lg 2 nähakse turvaettevõtja ja teenuse tellija õigused ja kohustused nähakse ette turvateenuse lepingus. Kohtla-Järve Venemaa Kaasmaalste Liidu ja USS Security Eesti AS vahel sõlmitud vallasvõi kinnisvara tehnilise valve lepingus nr EVR-1142 on poolte (täitja ja tellija) kohustused sätestatud p 2 ja 3. § 7

§ 115lg 1 alusel esitatud kahju 120 euro nõuet ning viivisenõuet.

1. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus jätab hagi rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad seega hageja Kohtla-Järve Venemaa Kaasmaalaste Liidu kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 8