KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ande Tänav, Tiit Kollom Tsiviilasja number 2-15-106073 Määruse tegemise aeg ja koht 11.12.2015, Tallinn Vaidlustatud kohtulahend
§ 101
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (
§ 100lg 4).
Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2015 aasta moodustab see summa 195 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus
§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse 2
(4)vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-12014, p 14). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis oma alaealise lapse ülalpidamiseks summas 195 eurot kuus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o 19.03.2015. 5. Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 27.10.2015 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant leiab, et maakohus rikkus oluliselt
§ 123lg 1, Ts
MS § 4 lg 4 ja § 5 lg 2 sätteid, lisaks rikub otsus oluliselt ühiskonna huvisid. Lapse huvisid on ignoreeritud, kohus on arvestanud ainult vastustaja esindaja huvidega. Kohus ei ole arvestanud apellandi vastuväidetega ja on ignoreerinud apellandi taotlusi kaasata menetlusse lastekaitsespetsialist ning selgitada välja vastustaja esindaja tegelik sissetulek. Apellandil ei olnud kohtuistungi lõpuni teada, kas tegemist on eel- või põhiistungiga, millel põhinevad vastustaja esindaja väited ega võimalust õigeaegselt esitada asjakohaseid vastuväiteid ning kujundada kompromissettepanekut. Vastustaja esindaja poolt istungil esitatud nõude põhjendused olid üllatuslikud. Vastustaja esindajal polnud võimalust istungil osaleda, kuna ta ei valda eesti keelt. Kohtunik täitis ise tõlkija kohustusi, rääkides vastustaja esindajaga vene keeles. Apellandi ja kohtu eestikeelseid ütlusi vastustaja esindajale ei tõlgitud. Kohtuotsus rikub oluliselt ühiskonna huvisid, kuna kiidab heaks vägivalla lapse suhtes ning näitab, kuidas lapse abil saab kergelt parandada oma sissetulekut. Kohtu poolt istungil pakutud kompromiss on näilik, sest õigustaks lapse elamistingimuste halvenemise. Määruse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda.
- TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis elatise tasumist. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot ning kõrvalnõudeid hageja ei esitanud, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
- Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud alustel.
- Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v. a. juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Asja 3
(4)materjalidest nähtub, et maakohus ei ole lahendanud kostja poolt 29.07.2015 esitatud taotlusi. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-t
- Siiski leiab ringkonnakohus, et see ei toonud kaasa ebaõiget kohutulahendit. Taotlused tõendite kogumiseks selle kohta, kumb vanematest hooldas last ja pidas last ülal 2014.a ja varem ei ole asjakohased, sest elatist nõutakse alates 19.03.
- Kostja taotlused, mis seonduvad tõendite kogumisega kohalikult omavalitsuselt lapse elukoha ja elamistingimuste kohta ei ole põhjendatud, sest asja materjalide juures on vastavad tõendid olemas (tlk 27, 33). Põhjendamatud on ka kostja taotlused tõendite kogumiseks hageja (ilmselt on mõeldud hageja seaduslikku esindajat) vaimse tervise ja sissetulekute kohta. Kuna kostja ei väida asjas, et hageja seadusliku esindaja sissetulek on tunduvalt suurem kui kostjal, mille tõttu tuleks vanemate võrdsusest elatise maksmisel kõrvale kalduda, siis pole sissetulekute kohta dokumentide nõudmine põhjendatud. Tõendi kogumine vanema(te) vaimse seisundi hindamiseks ehk ekspertiisi tegemise taotluse saaks kohus rahuldada juhul, kui on olemas põhjendatud kahtlus isikul vaimse tervise häiretes. Seda käesolevast asjast ei nähtu. Elatise hagis on sellise tõendi esitamise põhjendatus üldse küsitav. Kostja taotlus hagiavalduse menetlusse võtmata jätmiseks ei ole põhjendatud, sest taotluse esitamise ajaks oli hagi võetud menetlusse. Vaheotsuse tegemise taotlus oli põhjendamatu, sest esiteks ei saa vaheotsusega lahendada lapse ja vanema vahelist suhtluskorda ja teiseks pole sellist nõuet menetluses esitatud. Samuti puudub võimalus hagiavalduses hagi aluse muutmiseks kostja taotlusel.
- Maakohus tuvastas, et kostja on hageja vanem. Hageja kostjaga koos ei ela. Asjas ei leidnud tõendamist, et kostja tasub hageja ülalpidamiseks elatist.
§ 100
lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega, lg 4 järgi elatist makstakse iga kalendrikuu ette. Seega ei oma tähtsust kostja esitatud tõendid, et ta andis hagejale ülalpidamist 2012, 2013 ja 2014 aastal. Kostja esitas asja materjalide juurde tõendid, et ta on menetluse jooksul tasunud 3x17 eurot Tallinna Linnakantseleile, kuid asjas ei nähtunud mille eest need summad tasutud olid. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kinnitas hageja seaduslik esindaja istungil, et kostja oli saanud kooli majandusjuhi poolt arveldusarve numbri ja seejärel kandis kostja 2015 aprillis summa linnakantselei arveldusarvele. Kostja vastas istungil seepeale, et tema ei tea millest käib jutt. Seega ei saanud maakohus kostja poolt Tallinna Linnakantseleile aprillis, mais ja juunis tasutud summasid (3x17 eurot) elatise maksmisena käsitleda, kuna ei ole teada mille eest kostja tasus. 11. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine seega TsMS § 637 lõikes 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. 12. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik 4
(4)