Obsah (4)

§ 100§ 101§ 102§ 108

2-15-11671 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtuotsuse tegemise aeg ja 29.10.2015, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-15-11671 Ts

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (

§ 100lg 1).

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (

§ 100lg 2).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100

lg 4).

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammärast ja 2015. a moodustab see summa 195 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on 3 2-15-11671 seisukohal, et kuivõrd hagejate nõue elatise saamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hagejad oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja vastuväide hagejate igakuiste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude põhjendamatuse kohta ei ole käesolevas asjas põhjendatud. 6.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

§ 102

lg 2 kolmanda lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on oma vastuses hagile välja toonud, et 25.12.2014 sündis kostjal tütar XXX, kellega kostja elab koos ja kellele ta annab ülalpidamist. Asjaolu, et kostjal on lisaks hagejatele veel üks ülalpeetav, tõendab ka kanne rahvastikuregistris. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et kostjal on kolm alaealist laps, lisaks hagejatele ka 25.12.2014 sündinud XXX. Kostja taotleb väljamõistetava elatise vähendamist arvestades kostja varalist seisundit ning asjaolu, et lisaks hagejatele on kostjal veel üks alaealine ülalpeetav. Hageja on seisukohal, et väljamõistetav elatis ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kostjal on kohustus teenida sissetulekut selliselt, et nii kostja enda kui ka tema laste vajaduste rahuldamiseks oleksid olemas vajalikud vahendid. Kostja on kohtule esitanud tõendi oma töötasu suuruse kohta (tl 64), samuti nähtub kostja töötasu suurus kostja poolt kohtule esitatud Swedbank AS pangakonto väljavõttest. Kostja poolt kohtule esitatud koondpalgateatise kohaselt on kostja keskmiseks igakuiseks netosissetulekuks 2015 aastal olnud 613,40 eurot (arvestuskäik: 610,13+1158,72+640,93+610,13+1573,78+313,48=4907,17 mis arvestatuna 8 kuu peale teeb keskmiseks netopalgaks 613,40 eurot). Kohtu poolt tehtud päringutest nähtub, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga Harjumaa, Anija vald, Soodla küla, Soodla elamu ning sõiduauto Seat Toledo (registreerimismärk XXX, esmase registreerimise kuupäev 07.06.1996). Kohus, võttes arvesse poolte seisukohti, kostja varalist seisundit ning asjaolu, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps, on jõudnud seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla

§ 102lõikes 2 sätestatud määra.

Kohtu hinnangul ei ole kostja võimeline andma hagejatele ülalpidamist miinimumsummas, kahjustamata enese ja XXX tavalist ülalpidamist. Kohus võtab arvesse kostja igakuist keskmist sissetulekut ning ülalpidamist vajavate isikute arvu ning leiab, et kostja on enda ja oma kolme alaealise lapse vajaduste rahuldamiseks võimeline andma ülalpidamist igaühele summas 153,35 eurot (arvutuskäik 613,40/4).

1. Kuigi kostjale kuulub vara (korteriomand ja sõiduk) ei saa kohtu hinnangul eeldada laste ülalpidamise kohustuse täitmist vara arvel. Kostjale kuuluva korteriomandi puhul võib tegemist olla kostja eluasemega, mistõttu ei saa eeldada täiendava sissetuleku saamist nt korteri võõrandamise või üürile andmise teel. Kostjale kuuluv sõiduk ei ole niivõrd väärtuslik (müügikuulutuste portaali www.auto24.ee ulatub kostjale kuuluva sõiduki keskmine hind 1500 euroni), mille võõrandamisest saadud vahendite arvel saaks pikema aja jooksul anda lastele ülalpidamist.
2. Kostja on oma vastuses välja toonud, et tasub hagejate elukohaks oleva ja hagejate seaduslikule esindajale kuuluva korteriomandi asukohaga XXX soetamiseks võetud laenumakseid. Kostja on kohtule eeltoodu tõendamiseks esitanud laenulepingu nr 07-0638374 2-15-11671 EL (tl 37-39), laenu tagastamise graafiku (tl 40-43), laenulepingu kindlustuslepped (tl 44-51) ning pangakonto väljavõtte. Hagejad on 18.09.2015 seisukohas avaldanud nõusolekut, et elatisest arvestatakse maha kostja poolt tasutav pangalaen ca 90 eurot kuus.

§ 100

lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kohus, arvestades poolte seisukohti ja esitatud tõendeid, on seisukohal, et hagejate vanemad on leppinud kokku, et kostja annab hagejatele osaliselt ülalpidamist tasudes hagejate elukohaks oleva korteri laenumakseid. Seega arvestab kohus kummagi hageja elatise summast 153,35 eurot maha kostja poolt hagejate elukohaks oleva korteri laenumaksed 90 eurot kuus. Lähtudes eeltoodust tuleb XXX´elt välja mõista kummagi hageja kasuks igakuine elatis summas 108,35 eurot (153,35-45) nende ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 05.08.2015 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 9. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist alates 01.06.2015. Kohtule on hagiavaldus esitatud 05.08.2015, seega hagejad paluvad kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt perioodi 01.06.2015 - 04.08.2015 eest.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et alates juunist 2015 elavad hagejad emaga. Kohus on eelnevalt leidnud, et arvestades kostja varalist seisundit ning asjaolu, et kostja ülalpidamisel on peale hagejate veel üks alaealine laps, on kostja võimeline enese tavalist ülalpidamist kahjustamata andma ülalpidamist igale ülalpeetavale summas 153,35 kuus. Samuti on kohus eelnevalt leidnud, et kostja on osaliselt oma ülalpidamiskohustust hagejate ees täitnud summas kokku 90 eurot kuus. Seega lähtub kohus elatise väljamõistmisel tagasiulatuvalt perioodi 01.06.2015 kuni 04.08.2015 eest eelnevalt väljatoodud summast 108,35 eurot. Kohus rahuldab hagejate nõude tagasiulatuva perioodi kohta osaliselt ning peab põhjendatuks välja mõista kummagi hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.06.2015.a kuni 04.08.2015.a eest summas 230,69 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 01.06.2015.a. kuni 31.07.2015.a. 108,35x2=216,7 eurot; ajavahemik 01.08.2015.a. kuni 04.08.2015.a. 108,35/31x4=13,99 eurot). Seega kokku peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt XXX´elt hagejate XXX ja XXX kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi eest 01.06.2015 – 04.08.2015 summas 461,38 eurot (nelisada kuuskümmend üks eurot ja 38 eurosenti). 10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 5