← Eesti

2-15-112109/6

Obsah (7)§ 187§ 429§ 173§ 174§ 176§ 168§ 150

2-15-112109 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2015, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-112109 Tsiviilasi Osaü

§ 187lg 6 peab menet1

(3)2-15-112109 lusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on Osaühingu Aktiva Finants hagi A K vastu võlgnevuse nõudes. Hageja esitas 12.10.2015 avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivust tagastamist. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 173

lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 176

lg 2 kohaselt, kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Seoses esitatud hagist loobumise taotlusega menetluskulud tuleb jätta hageja kanda

§ 168lg 2 alusel.

Kostja kohtule menetluskulude nimekirja tähtaegselt ei esitanud. Seega ei ole kohtul andmeid kostjale hüvitatavate menetluskulude kohta. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 2

(3)2-15-112109 Hageja taotleb menetluses tasutud riigilõivu poole tagastamist enda pangakontole. Kuna kohus lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse hagist loobumise tõttu, tuleb hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldada. Hageja tasus kokku 225 eurot riigilõivu, seega tuleb hagejale tagastada pool - 112,50 eurot - menetluses tasutud riigilõivust. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.