← Eesti

3-07-427/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-427 Haldusasi ACB Group OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 16. novembri 2006. a maksuotsuse nr 12-5/784 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 5. oktoobri 2007. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus ACB Group OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – ACB Group OÜ Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON 1. Jätta ACB Group OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 5. oktoobri 2007. a otsus muutmata. 2. Jätta ACB Group OÜ menetluskulude väljamõistmise taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 16.11.2006 maksuotsusega nr 125/784 kohustati ACB Group OÜ-d tasuma perioodi 2005. aasta veebruar kuni november eest käibemaksu summas 161 672 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 248 556 krooni. Maksuotsus tehti muutva tingimusega, millega võimaldati esitada täiendavaid tõendeid 45 päeva jooksul. Maksu- ja Tolliameti 25.01.2007 vaideotsusega jäeti ACB Group OÜ vaie rahuldamata. Maksu- ja vaideotsustes tuvastati, et ACB Group OÜ pangakontolt on ajavahemikul 2005. aasta veebruarist novembrini võetud välja sularahas 589 475 krooni, kasiinodele on tasutud 91 000 krooni ning juhatuse liikme BE abikaasa AE laenulepingu eest on tasutud Sampo Pangale 106 618 krooni. Kuna maksuhaldurile ei esitatud sularaha kohta kassakonto väljavõtet ning ei tõendatud summade seotust ettevõtlusega ning kasiinodele maksete 3-07-427 tegemine ja eraisiku laenu tagasimaksmine ei saanud olla seotud maksukohustuslase äritegevusega, loeti nimetatud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kuludeks, millelt määrati TuMS § 51 alusel tasumisele tulumaks. Maksumenetluse käigus kaebaja poolt esitatud krediidilepingu (väidetavalt sõlmitud ACB Group OÜ ja AE vahel 25.02.2005 1 miljoni krooni suuruse krediidi andmiseks intressiga 4% aastas ja tagasimaksetähtajaga 10.01.2010) osas leidis maksuhaldur, et see on koostatud tagantjärele, BE allkiri sellel lepingul on võltsitud ning väidetavat krediidisuhet tegelikkuses ei eksisteerinud. Ekspertiisiaktiga on tõendatud lepingu fiktiivsus, mistõttu puudub vajadus analüüsida selle sisu. Käibemaks määrati seetõttu, et ACB Group OÜ ei esitanud raamatupidamise käibemaksuarvestust ja täiendavaid tõendeid kaupade soetamise kohta, mistõttu ei ole tõendatud 2005. aasta veebruari kuni detsembri käibemaksudeklaratsioonides kajastatud andmed sisendkäibemaksu kohta summas 161 672 krooni. ACB Group OÜ esindajad BE ja AE ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust, jättes esitamata maksuhalduri poolt korduvalt nõutud teabe ja tõendid. 2. ACB Group OÜ kaebuses halduskohtule paluti tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 16.11.2006 maksuotsus nr 12-5/784. Kaebuse põhjendused olid järgmised:

  1. a)Maksuhaldur ei ole arvestanud kaebaja seisukohta, et pangakontolt väljavõetud summad on oma majandusliku sisu poolest krediit AE-le. Vaidlustatud maksuotsuses on meelevaldselt järeldatud, et kaebaja ei olnud võimeline krediteerima AE-d. Krediidi andmist tõendab muuhulgas 25.02.2005 sõlmitud krediidileping. Selle tõendi asjakohatuks lugemisel pidanuks küsima täiendavaid tõendeid või andma võimaluse tõendite esitamiseks. Krediidisuhte puudumist põhjendatakse meelevaldselt asjaoluga, et allkiri on võltsitud. Krediidisuhe on olemas, pooled tunnustavad lepingust tulenevaid kohustusi. Maksuhaldur ei ole hinnanud lepingu majanduslikku sisu. Vormistuslikud aspektid ei oma määravat tähtsust. Isegi kui maksuhaldur krediidilepingut ei tunnista, on poolte vahel vaieldamatult võlasuhe ning äriühingust krediidina välja läinud summad tagastab AE tähtajaks.
  2. b)Sisendkäibemaksu tõendamiseks on kaebaja andmetel kõik dokumendid olemas, samuti omandatud vara. Isegi kui selle kohta tõendid puuduvad, peaks maksuhaldur näitama, millised konkreetsed tõendid tuleks esitada. 3. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata ning jäi maksu- ja vaideotsuses väljendatud seisukohtade juurde. 4. Tallinna Halduskohtu 05.10.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised:
  3. a)Vaidlustatud maksuotsus tugineb ettevõtlusega mitteseotud kuludelt määratud tulumaksu osas asjakohasele õiguslikule alusele (TuMS § 51 lg 1 ning lg 2 p 3 ja 5) ning on faktiliselt ja õiguslikult nõuetekohaselt motiveeritud (MKS § 95 lg 1 ja 2). Olukorras, kus äriühingu kontolt on võetud dokumenteerimatult sularaha ning tehtud on väljamakseid kasiinos ja juhatuse liikme abikaasa eluasemelaenukulude katteks ning kus juhatuse liikme seletuste kohaselt on äriühingu pangakaart olnud „usalduse põhimõttel“ abikaasa kasutuses ning juhatuse liikmel puudub täielik ülevaade pangakaardiga tehtud tehingutest, on põhjendatud alus arvata, et tehtud väljamaksed olid äriühingu ettevõtluse asemel tehtud äriühingu arvel oma isiklike kulutuste katmiseks. Maksuotsuses tuvastatud asjaoludest ei nähtunud, et kulud olid tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või olid vajalikud või kohased sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning et kulu seos ettevõtlusega oleks olnud selgelt põhjendatud (TuMS § 32 lg 2).
  4. b)ACB Group OÜ on maksu- ja kohtumenetluse käigus küll väitnud, et AE-le tehti väljamakseid krediidilepingu alusel, kuid need väited on jäänud paljasõnaliseks vaatamata sellele, et maksuhaldur ja kohus on andnud piisavalt võimalusi asjakohaste tõendite esitamiseks. 2

(6)3-07-427
  1. c)Vaidemenetluse käigus esitatud lepingudokumendil, mis väidetavalt kinnitab ACB Group OÜ ja AE vahelist krediidisuhet, on Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna eksperdi vande all antud eksperdiarvamuse kohaselt BE allkiri võltsitud. Selles eksperdiarvamuses tuvastatu kummutamiseks ei ole ACB Group OÜ esitanud ühtegi omapoolset tõendit. Alles kohtuistungil, pärast lõplike taotluste ja seisukohtade esitamiseks antud tähtaja möödumist, asus kaebaja esindaja väitma, et eksperdil ei olnud piisavalt uurimismaterjali ning lisaks on ekspert ise leidnud, et uuritav allkiri ja võrdluseks esitatud allkiri on ühesuguse ülesehitusega. Jääb selgusetuks, mis põhjustel peab kaebaja ebapiisavaks võrdlusmaterjaliks 18.01.2006 koostatud maksukohustuslase suuliste selgituste protokolli kolmel leheküljel olevat nelja BE allkirjanäidist ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 18.01.2006 korraldusel nr 12-2.1/1272 olevat ühte BE allkirjanäidist. Keskendudes ekspertiisiaktis sisalduvale lausele, mille kohaselt uuritav allkiri järgib BE allkirja üldist ülesehitust (mis on arusaadav ka mitteasjatundjale), jätab kaebaja tähelepanuta, et uuritava allkirja võrdlemisel BE allkirjaproovidega ilmnesid lahkuminekud allkirja siirdes, suuruses, hajutatuses ning eritunnustes B, E, r ja l kirjutamise vormis, mis oli aluseks eksperdi arvamusele, et uuritav allkiri ei ole kirjutatud BE poolt. ACB Group OÜ pole ettenähtud korras taotlenud kordusega täiendekspertiisi läbiviimist ning tema hilinenud ja paljasõnalised väited ei anna alust kahelda erialateadmistele tugineva käekirjaeksperdi arvamuse õigsuses.
  2. d)Asjaolu, et maksuvaidluses ilmselt keskset tähendust omav leping esitatakse maksuhaldurile alles vaidemenetluses, kusjuures varasema menetluse käigus pole sellele kordagi viidatud (ka mitte juhatuse liikme poolt antud suulistes selgitustes) ning lepingudokumendil on ühe lepingupoole allkiri võltsitud, tekitab põhjendatud kahtluse selle kohta, et dokument on koostatud tagantjärele jätmaks muljet krediidisuhte olemasolust ja selle väidetavatest tingimustest. Maksumaksjal on temaga seotud isikuga väidetavalt sõlmitud krediidilepingu olemasolu ja tingimuste tõendamisel kõrgendatud tõendamiskoormus. Kaebuse esitaja väidete kohta, et „krediidisuhe on olemas, pooled tunnustavad lepingust tulenevaid kohustusi ja äriühingust krediidina välja läinud summad tagastab AE tähtajaks“ pole esitatud ühtegi seaduses ettenähtud ja lubatud tõendit. Tõendite esitamiseta ei saa maksuhaldur ega kohus olla veendunud, et tehtud väljamaksed, mille kohta puuduvad mistahes alusdokumendid, olid seotud ACB Group OÜ ettevõtlusega. Laenu (krediit on laenu üks alaliik) seotuseks ettevõtlusega tuleb tõendada mitmeid eeldusi (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-22-07), mida pole võimalik teha krediidisuhte tingimusi teadmata. Lõppkokkuvõttes ei oma tähtsust, kas ACB Group OÜ oli põhimõtteliselt suuteline krediteerima teist isikut 1 miljoni krooni ulatuses või mitte, sest krediidilepingu olemasolu ja tehtud väljamaksete seotus äriühingu ettevõtlusega pole tõendatud, mistõttu puudub vajadus vastavasisuliste väidete käsitlemiseks.
  3. e)Puudub alus maksuotsuse tühistamiseks ka käibemaksu puudutavas osas. Väide, et maksuhaldur ei ole näidanud, milliseid tõendeid peaks esitama sisendkäibemaksu tõendamiseks, on ebaõige. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on korduvalt teinud korraldusi teabe ja dokumentide esitamiseks ning viidanud, et esitada tuleb kaupade/teenuste ostu- ja müügiarved, pangakonto väljavõtted, lepingud, käibemaksukonto väljavõtted. ACB Group OÜ ei ole esitanud raamatupidamise käibemaksuarvestust. Maksuhaldur on põhjendanud oma kahtlusi OÜ-lt Eesti Tõstetehnika masinate soetamise kohta, viidates, et sularahaarvetest ja BE suulistest selgitustest ei piisa. Vastuolus MKS § 150 lõikega 1 pole kaebaja esitanud täiendavaid tõendeid masinate soetamise kohta. Pelgalt väitest, et OÜ ACB Group andmetel on kõik dokumendid olemas ja omandatud tehnika samuti, ei piisa tõendamiskohustuse täitmiseks ja seda on kaebajale korduvalt selgitatud. Ebaõige on väide, et maksuhaldur on põhjendanud oma seisukohta ainult sellega, et väidetavalt OÜ-lt Eesti Tõstetehnika soetatud masinaid pole kantud ARK andmebaasi. ARK andmebaasis registreeringute puudumisele viitas maksuhaldur selleks, et tõendada enda poolt uurimisprintsiibist tulenenud kohustuste täitmist. ASJAOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3
(6)3-07-427 5. ACB Group OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:
  1. a)Meelevaldne on halduskohtu seisukoht, et krediidisuhte olemasolu on tõendamata. Halduskohus ei märkinud, millega asjaosalised lisaks krediidilepingule ja mõlema lepingupoole kinnitusele peaksid veel krediidilepingu olemasolu tõendama. Halduskohus ei põhjendanud, et kui krediidileping olekski olnud tagantjärele sõlmitud, siis miks kohus ei arvestanud võlaõiguses tunnustamist leidnud põhimõtet, et pooled võivad seadusest tulenevalt laenuna või krediidina vormistada rahalise kohustuse ka tagantjärele. Krediidisuhte olemasolu on tõendatud ning ACB Group OÜ arvelt väljamakstud summad laekuvad ACB Group OÜ-le tagasi.
  2. b)Kohus ja maksuhaldur on arvestades VÕS § 396 lõiget 2 ning § 401 lõikeid 1 ja 2 meelevaldselt leidnud, et ACB Group OÜ ja AE vahel krediidisuhe puudus või et selle tõendamiseks on vaja esitada täiendavaid tõendeid. Krediidisuhe on olemas, pooled tunnustavad krediidilepingut ja sellest tulenevaid kohustusi. Maksuhaldur ei ole välja selgitanud lepingu majanduslikku sisu. Majandusliku sisu määramisel ei oma otsustavat tähtsust, kuidas leping on vormistatud. Kuna isik on kinnitanud, et maksab summad ettevõttele tagasi, siis on selgelt tegemist laenusuhtega, mida tsiviilõigusest tulenevalt ei pea vormistama kirjalikult.
  3. c)Maksuotsus käibemaksu osas põhineb seisukohal, et ACB Group OÜ-l tegelikult puuduvad tõstemasinad, mille kohta on esitatud OÜ Eesti Tõstetehnika ostu-müügiarved, kuna ARK andmebaas seda ei näita. ARK kanne ei ole omandiõiguse tekkimise alus ning sellist tõstetehnikat ei ole vaja registrisse kanda, kuna need ei osale liikluses ja neid veetakse ühelt objektilt teisele treileriga. Pealegi on need masinad ostetud edasimüümiseks, mistõttu on ebaotstarbekas neid registrisse kanda. Kaebaja avaldas maksuhaldurile masinate asukoha. 01.10.2007 kohtuistungil avaldas maksuhaldur, et ei ole otstarbekas ja efektiivne sõita vaatlust tegema kohta, kus vaadeldavat objekti ei pruugigi enam olla. Selle asemel, et kontrollida kaebaja väidet masinate olemasolu kohta, nõudis maksuhaldur nende müügilepinguid ja vastuvõtmise akte, mille järele tavalises tsiviilkäibes tehingu pooltel puudub otsene vajadus. 6. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel:
  4. a)Krediidileping ei ole usaldusväärne tõend väidetava krediidisuhte olemasolu kinnitamiseks, kuna ekspertarvamuse kohaselt krediidilepingul olev allkiri ei ole kirjutatud ACB Group OÜ tolleaegse esindaja BE poolt. Kaebaja ei kasutanud ka võimalust nõuda kordus- või täiendekspertiisi läbiviimist. Väide, et mõlemad lepingupooled kinnitavad krediidisuhte olemasolu, on väär, kuna kumbki lepingupool ei ole täitnud maksuhalduri korduvaid korraldusi anda tehingute kohta selgitusi ega ole esitanud vastavaid kinnitusi kohtule.
  5. b)Vastavalt lepingute vormivabaduse põhimõttele on pooltel õigus valida, millises vormis nad lepingu sõlmivad. Käesoleval juhul on esitatud kirjalik krediidileping. Kirjaliku lepingu kehtivuse eelduseks on, et mõlemad pooled on teadlikud lepingu sisust ja tagajärgedest ning kinnitavad seda oma allkirjaga. Olukorras, kus ühe lepingupoole allkiri on võltsitud, ei saa rääkida kahepoolse lepingu sõlmimisest, selles sätestatu täitmise eeldusest ega tagajärgede teadmisest ning seetõttu ei ole vajalik hinnata ka esitatud krediidilepingu majanduslikku sisu. Lepingu majandusliku sisu hindamine võiks olla otstarbekas, kui lepingu pool, kelle allkirja võltsiti, tagantjärele sellise lepingu siiski heaks kiidab. Kuna käesoleval juhul sellist heakskiitu esitatud ei ole, siis ei ole krediidilepingu majandusliku sisu analüüsimine vajalik. Antud juhul oleks kaebaja väidete kinnitamiseks kohane võltsimata allkirjadega krediidilepingu esitamine või BE kinnitus krediidisuhte aktsepteerimisest.
  6. c)Kaebaja on vastustaja esindaja poolt kohtuistungil esitatud lause kontekstist välja rebinud. Vastustaja märkis istungil järgmist: „Kaebajalt paluti korduvalt selgitusi, kuid neid ei saadud, näiteks mismoodi toimus transport sinna maamajja, kus tõstukid väidetakse olevat ja kas nad on seniajani seal. Ei ole otstarbekas ja efektiivne sõita vaatlust tegema koh- 4
(6)3-07-427 ta, kus vaadeldavat objekti ei pruugigi enam olla“. Arvestades, et masinad soetati väidetavalt edasimüügi eesmärgil, oli mõistlik eelnevalt kindlaks teha, kas nad ka kontrolli läbiviimise ajal veel seal asuvad. Pealegi selleks, et maksuhalduril oleks võimalik BE maamajas läbi viia vaatlust masinate olemaolu tuvastamiseks, oleks formaalselt isik pidanud andma selleks eelnevalt loa. Sellist luba ei olnud võimalik saada, sest BE ei täitnud maksuhalduri korraldusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
  1. Apellant peab maksuotsust esiteks õigusvastaseks tulumaksu määramise osas. Apellandi seisukoht põhineb asjaolul, et väidetava krediidilepingu pooled tunnistavad lepingu olemasolu ja täidavad seda ning seetõttu ei saa asjaolu, et kohtu arvates ei ole kirjalik krediidileping usaldusväärne, pidada piisavaks maksuotsuse põhjendamiseks. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus ei omistanud allkirja võltsimisele kirjalikul krediidilepingul määravat tähtsust. Kohtuotsuse punktis 8 selgitas halduskohus järgmist: „Allkirja võltsimise põhjus ja eesmärk ei oma maksukohustuse tuvastamise aspektist otsustavat tähtsust. Samuti ei oma määravat tähendust see, et ACB Group OÜ, BE ja AE kui omavahel väga tihedasti seotud isikud võiksid krediiditingimused fikseerida teoreetiliselt mis tahes hetkel. Maksumaksjal on temaga seotud isikuga väidetavalt sõlmitud krediidilepingu olemasolu ja tingimuste tõendamisel kõrgendatud tõendamiskoormus. Samas pole ACB Group OÜ esitanud ühtegi tõendit ACB Group OÜ ja AE vahelise krediidisuhte olemasolu ja tegelike tingimuste kohta.“ Ringkonnakohus nõustub halduskohtu selle seisukoha ja tõdemusega. Kuigi pole alust väita, et AE ei ole krediidilepingule alla kirjutanud, ja seega saab asuda seisukohale, et AE tunnistab krediidisuhte olemasolu, nagu seda teeb ka apellant oma esindaja selgituste kaudu, annab alust lepingu tegelikus olemasolus kahtlemiseks see, et lepingu olemasolu ei väidetud enne maksuotsuse tegemist, kirjalik krediidileping ei kanna mõlema lepingu poole allkirju, maksuhaldurile väitis BE, et AE-le on teine krediitkaart antud usalduse põhimõttel (maksukohustuslase suuliste selgituste protokoll 18.01.2006, tl 77-79), krediidi andmist majandustegevusena ei ole apellant selgitanud ka 16.02.2005 küsimustikule (tl 76) vastamisel. Apellandi pangakonto väljavõttest (tl 80-99) nähtuvalt ei ole apellandil olnud ajavahemikul 21.02.2005 kuni 21.11.2005 kontol korraga rohkem kui 324 701,25 kr, kuid väidetava krediidilepinguga on antud AE-le krediiti summas 1 000 000 kr tagasimaksetähtajaga 10.10.2010, kusjuures varasemal ajal AE-le lepingust raha tasumise kohustust apellandile ei nähtu. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades nõustub kolleegium maksuhalduri seisukohaga, et kirjaliku krediidilepingu sisust, apellandi majandustegevusest ja maksuhaldurile antud selgitustest ning krediidilepingu esitamise asjaoludest kogumis nähtub, et apellandi väited krediidilepingu olemasolu kohta ei ole usaldusväärsed. Maksu määramise ebaõigsust peab tõendama MKS § 150 lg 1 kohaselt maksukohustuslane, selliseid usutavaid tõendeid, mis kinnitaks krediidisuhte olemasolu, apellant aga esitanud ei ole.
  2. Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et halduskohus ei ole maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel tulumaksu määramist puudutavas osas kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti või rikkunud protsessiõiguse norme. II 5
(6)3-07-427
  1. Apellant peab halduskohtu otsust ja maksuotsust ebaõigeks ka seetõttu, et käibemaksu määramisel on tuginetud väitele, et apellant ei ole kaupa tegelikkuses soetanud, kuid kontrollitud ei ole kauba olemasolu, kuigi apellant on selle asukoha nimetanud ja kauba olemasolu kinnitanud. Ringkonnakohus apellandi selle väitega ei nõustu. Maksuotsusega käibemaksu määramise tingisid asjaolu, et kauba võõrandanud isik käibemaksu ei deklareerinud, apellant esitas maksuhaldurile üksnes sularahaarved (tl 100-102) ning kauba võõrandanud isiku dokumentide hoidjaga ei ole õnnestunud kontakti saada ja apellant ei ole esitanud ka ise ühtegi muud dokumenti, mis kinnitaks kauba soetamist selle väidetavalt müüjalt OÜ-lt Eesti Tõstetehnika. Maksuhaldur on seejuures maksumenetluse käigus selgitanud, nagu halduskohus õigesti märkis, et sellisteks tõenditeks võivad olla kauba ostu-müügileping, kontoväljavõtted, käibemaksukonto väljavõtted ja kassadokumendid. Apellant ei ole esitanud raamatupidamise käibemaksuarvestust. Olukorras, kus tehingu teine pool ei ole kinnitanud tehingu toimumist, jättes sisendkäibemaksu riigile tasumata, ning puuduvad muud tõendid peale sularahaarvete, mis kinnitaks kauba soetamist ja selle eest tasumist, võis maksuhaldur käibemaksu määrata. Asjaoluga, et kauba registreerimiseks ARK-s puudus vajadus, ei saa tõendada tehingu tegelikku toimumist ja kauba eest tasumist. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Selliseid tõendeid ei ole apellant esitanud. Seega ei ole ka käibemaksu osas apellatsioonkaebus põhjendatud. III
  2. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 alusel tuleb jätta apellandi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt rahuldamata. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.