) § 153 lg 1 esimesest lausest on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Tulenevalt
lg 4 esimesest lausest võtab kohus kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 esimese lause kohaselt tühistab kõrgema astme kohus kaebusest loobumise vastuvõtmise korral ning menetluse lõpetamisel ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kaebaja on kinnitanud, et on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest ning vastustaja ja kolmas isik on väljendanud kohtule enda nõusolekut menetluse lõpetamisega. Seega esinevad käesolevas asjas alused kaebusest loobumise vastuvõtmiseks,
lg 2 2 4 alusel koosmõjus § 185 lg-ga 1 haldusasjas menetluse lõpetamiseks ning Tartu Halduskohtu 18.07.2014. a otsuse tühistamiseks
8. Kohus selgitab, et tulenevalt
lg-st 6 ja § 43 lg 1 pst 2 ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 9.
Kolmas isik on palunud kaebajalt välja mõista halduskohtus kantud menetluskulud summas 1008 eurot ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 4195 eurot, kokku 5203 eurot. Vastavalt
Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kahelda selles, et esimese astmes kolmanda isiku poolt kantud menetluskulud summas 1008 eurot (õigusabiteenuse ajakulu 6 tundi) on olnud vajalikud ja põhjendatud, mistõttu tuleb need kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. Riigikohus on rõhutanud, et apellatsiooniastmes välja mõistetavad menetluskulud ei saa olla suuremad kui esimeses astmes välja mõistetavad kulud, välja arvatud juhul, kui seda tingivad erilised asjaolud (vt nt RKHKo 28.04.2015, nr 331515, p 32). Kohtupraktika, mille kohaselt ei tohiks menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui madalamas astmes, põhineb eeldusel, et kõrgemas astmes lahendatavaid probleeme on enamasti mõnevõrra vähem kui madalamas astmes ning põhiosa asja lahendamisel olulisi asjaolusid on alama astme menetluses juba välja selgitatud (vt RKHKo 03.03.2015, nr 3-3-1-82-14, p 28). Kohtule esitatud kuludokumentidest nähtuvalt ületavad kolmanda isiku poolt apellatsioonimenetluses kantud õigusabiteenuse kulud halduskohtus kantud menetluskulusid enam kui neljakordselt. Kui esimese astme menetluses on kolmanda isiku esindajatel kulunud õigusabiteenuse osutamisele 6 tundi, siis apellatsiooniastmes on aega kulunud 31,25 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid apellatsiooniastmes suuremate menetluskulude kandmist. Seetõttu nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et tulenevalt eelviidatud Riigikohtu praktikast tuleb kolmanda isiku poolt apellatsiooniastmes kantud õigusabikulusid pidada vajalikuks ja põhjendatuks üksnes osas, mis ei ületa esimese astme kohtu menetluses kantud õigusabikulu määra, so 1008 eurot. Põhjendatud kuluks saab pidada ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 15 eurot. Seega tuleb kaebajal kolmandale isikule hüvitada viimase poolt käesolevas asjas kantud menetluskulud kokku summas 2031 eurot (1008+1008+15). 10. Kuigi vastustaja ei ole apellatsiooniastmes kantud menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ega 20.11.2015 ringkonnakohtule esitatud täiendavas seisukohas menetluskulude väljamõistmist taotlenud, nähtub haldusasja toimikust, et vastustaja on esimeses kohtuastmes kandnud menetluskulusid summas 3450 eurot (tl III-89-93). Vastavalt
lg-le 2 määrab kohus pärast kaebusest loobumise avalduse saamist väljaspool kohtuistungit vastustajale ja kolmandatele isikutele tähtaja avaldusele vastamiseks, ning kui vastustaja või kolmas isik soovib menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, peab ta seda vastuses taotlema ja esitama kuludokumendid. Seda regulatsiooni on ringkonnakohus oma 17.11.
lg 5 kohaselt võib halduskohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kaebus jäetakse läbi vaatamata, millega menetlus lõpetatakse või millega keeldutakse kaebusest loobumise vastuvõtmisest või kompromissi kinnitamisest, esitada määruskaebuse. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.