KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1185 Haldusasi HM kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks vahetada välja inspektor-kontaktisik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
- mai
- a määrus Menetlusosalised Kaebaja – HM Vastustaja – Tallinna Vangla Menetluse alus ringkonnakohtus HM määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta HM määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
- mai
- a määrus haldusasjas nr 3-15-1185 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- HM esitas 03.03.2015 Tallinna Vanglale kaks pöördumist, milles soovis enda inspektorkontaktisiku väljavahetamist, kuna nendevaheline läbisaamine on halb. Tallinna Vangla vastas HM-le 27.03.2015 vastuskirjadega nr 5-8/15/7017-3 ja nr 5-8/15/7017-
- Tallinna Vangla jättis 30.04.2015 vaideotsusega nr 5-15/15/10825-2 HM 07.04.2015 vaide rahuldamata.
- HM esitas 07.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks vahetada välja inspektor-kontaktisik.
- Tallinna Halduskohus tagastas 08.05.2015 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Vangistusseadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei 3-15-1185 tulene kinnipeetavale õigust valida, milline vanglaametnik temaga tegeleb ega nõuda endale meelepäraste isikuomaduste või suhtlemisoskustega vanglaametniku määramist. Seda on kaebajale õigesti selgitatud ka Tallinna Vangla 30.04.2015 vaideotsuses. Juhul kui inspektorkontaktisik rikub oma tegevusega kaebaja mõnd konkreetset subjektiivset õigust, on kaebajal võimalik vaidlustada konkreetsed tema suhtes tehtud toimingud või tema õigusi rikkuvad haldusaktid. Üksnes kaebaja enda või psühholoogi hinnang sellele, et vangistuse eesmärkide saavutamise seisukohast ei ole kinnipeetava ja inspektor-kontaktisiku läbisaamine selline nagu peaks, ei anna kaebajale subjektiivset õigust nõuda inspektor-kontaktisiku vahetamist.
- HM esitas 25.05.2015 Tallinna Halduskohtule määruskaebuse, mille halduskohus jättis 08.06.2015 rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- HM palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja võtta tema kaebus menetlusse. Seadusest ei tulene keeldu, et kinnipeetav ei võiks nõuda endale meelepärase vanglaametniku määramist. Praktikas on inspektor-kontaktisikuid vahetatud. Mõned inimesed ei sobi omavahel. Ka kinnipeetavate ühte kambrisse paigutamisel tuleb kaaluda nende omavahelist sobivust. Senise inspektor-kontaktisikuga jätkamise korral ei saavutata kaebaja puhul vangistuse eesmärke. Vaja on psühholoogi hinnangut, et tõendada, et kinnipeetav ja inspektor-kontaktisik ei sobi omavahel. Vangla keeldumine tekitab kaebajale tervise- ja psühholoogilisi probleeme. Kontaktisiku olemasolu on vajalik, kuna kinnipeetav pöördub tööpäeviti oma olmeprobleemidega tema poole.
- Tallinna Vangla palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kehtivast õigusest ei tulene kinnipeetavale õigust valida, millised vanglaametnikud temaga tegelevad, seega ei saa kaebaja valida endale meelepärast inspektor-kontaktisikut ning vanglal pole kohustust vahetada kaebaja soovil välja temale määratud inspektor-kontaktisik. Vanglas määratakse kinnipeetavale inspektor-kontaktisik vastavalt töökorraldusele. Kinnipeetavale määratud kontaktisik vahetub, kui kinnipeetav paigutatakse ümber teise üksusesse või vahetab üksus kontaktisiku välja seoses töökorralduse muutustega. Inspektor-kontaktisiku määramine kindla kinnipeetava juhtumiga töötamiseks on vajalik üldise karistuse planeerimise paremaks sujumiseks. Olukorras, kus Tallinna Vanglasse on paigutatud enam kui 900 kinnipeetavat, ei ole mõeldav ega ka teostatav, et kinnipeetavad saaksid valida inspektor-kontaktisikuid vastavalt oma subjektiivsetele eelistustele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.
- Ringkonnakohus jääb 29.04.2015 määruses asjas nr 3-15-831 võetud seisukohtadele kaebaja nõude ilmselge perspektiivituse kohta. Selles määruses leiti järgmist: „ /---/ VangS-st ega ka muudest õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust nõuda inspektor-kontaktisiku vahetamist põhjusel, et kinnipeetava väitel tal koostöö inspektor-kontaktisikuga ei suju. Inspektor-kontaktisiku määramine on asutusesisene töökorralduslik otsus. Asjaolu, et kinnipeetavale on määratud ravi, sest ta muutub inspektor-kontaktisikuga suhtlemisel närviliseks, viitab üksnes kinnipeetava tervislikule seisundile. Seetõttu ka HM esitatud 2
(3)3-15-1185 haigusloo väljavõte ei tõenda koostöö puudumist kinnipeetava ja inspektor-kontaktisiku vahel ega viimase tegevuse õigusvastasust või sellest lähtuvat negatiivset mõju HM tervisele või heaolule. Sellest tulenevalt ei ole halduskohus tõendeid ebaõigesti hinnanud. Samuti puudus halduskohtul esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel vajadus küsida HM viidatud psühholoogilt arvamust. Nimetatud arvamus saanuks üksnes kirjeldada HM tervislikku seisundit, küll aga mitte tõendada inspektor-kontaktisiku poolt kaebaja õiguste rikkumist tööülesannete täitmisel, mis võiks olla aluseks vanglale inspektor-kontaktisiku vahetamiseks taotluse esitamisel. Halduskohus on õigesti märkinud, et taotluses ei ole HM esitanud ühtegi sisulist põhjendust, millest nähtuks, et koostöö HM ja talle määratud inspektor-kontaktisiku vahel oleks mittetoimiv või mis välistaks koostöö. Taotluse kohaselt keeldub HM koostööst inspektorkontaktisikuga, sest on veendunud, et inspektor-kontaktisikul on tema vastu isiklik viha. Taotlejal on tekkinud depressioon, ärevushäired ja hirmutunne, mille osas on talle määratud ka ravi. Ükski asjaolu taotluses ei viita HM väite, et inspektor-kontaktisikul on kinnipeetava vastu isiklik viha, põhjendatusele. Halduskohus on kohaselt selgitanud, et kui inspektorkontaktisiku antud korraldused on õigusvastased, siis on kinnipeetaval õigus neid vaidlustada. Halduskohtule esitatud tõend (haigusloo väljavõte) ei ole selgituseks, miks koostöö puudub. Tegemist on dokumendiga, mis tõendab isiku tervislikku seisundit ning talle määratud ravi. Ringkonnakohus nõustub HM-iga, et koostöö puudumise tõttu inspektor-kontaktisikuga võivad jääda vangistuse täitmise eesmärgid saavutamata. Küll aga nähtub HM taotlusest pigem see, et koostöö puudumine ei ole tingitud vanglateenistujast, vaid taotlejast, kes on keeldunud ametnikuga vestlemast. Vangistuse täitmise eesmärgi saavutamine sõltub kinnipeetava individuaalse täitmiskava täitmisest. Inspektor-kontaktisiku ülesanne on motiveerida kinnipeetavat täitmiskava täitma, jälgida kinnipeetava arengut ja nõustada teda täitmiskava täitmisel (justiitsministri 14.05.2008 määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi“ § 7 lg 1). Täitmiskavas märgitud sekkumiste elluviimisel vestleb inspektor-kontaktisik kinnipeetavaga vahetu juhi määratud sagedusega, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis (sama määruse § 7 lg 2). Juhul, kui kinnipeetav ei näita üles koostöövalmidust, ei sõltu vangistuse täitmise eesmärkide saavutamine inspektorkontaktisiku tegevusest, vaid kinnipeetavast.“ 10. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et iseenesest on õige HM väide, et seadus ei keela inspektor-kontaktisiku väljavahetamist, kuid sellise töökorraldusliku otsustuse langetamiseks on ainupädev vanglateenistus. Välistada ei saa ka kinnipeetava õigust nõuda inspektor-kontaktisiku sobivuse kaalumist, kuid sobimatuse alused saavad seisneda konkreetsetes tegudes, mis on rikkunud kinnipeetava subjektiivseid õigusi. Väiteid ega tõendeid seda laadi rikkumiste kohta pole kaebaja vanglale kaalumiseks esitanud. Ühte kambrisse paigutatavate kinnipeetavate omavahelised suhted ei ole võrreldavad kinnipeetava ja vanglateenistuse ametniku suhtega. Kaebaja psühholoogilist ja psüühilist laadi probleemid tuleb tal lahendada endal, vajadusel koostöös psühholoogi ja tervishoiutöötajaga. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 3
(3)