MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel 02.12.2015 Haldusasi Reiko Madi kaebus Tartu Vangla 26.10.2015. a

) § 112 lg 1 p-le 1 kuulub maha arvamisele 79,08 eurot, s.o mahaarvamised vabanemisfondi ja nõuete fondi.

§ 112

lg 1 p 1 alusel arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 17,05 eurot ((113,18-79,08):4x2). Halduskohus selgitas, et riigilõivuseaduse § 60 lg 1 kohaselt tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Antud asja menetluskulud kaebaja jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga, mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega ei olnud menetlusabi andmine

§ 112lg 1 p 1 alusel lubatud.

Lisaks palus halduskohus R. Madil täpsustada, millise elektriseadme osas soovib kaebaja vangla tegevust vaidlustada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. R. Madi esitas 25.11.2015 määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 24.11.
2. a määruse ning vabastada teda riigilõivu tasumisest täies ulatuses. Määruskaebusele lisatud avalduses märkis R. Madi, et soovib vangla tegevust vaidlustada üksnes televiisori osas. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on R. Madi kuupalk Tartu Vangla toiduosakonnas töötades 3-5 eurot ja mõnikord on teda 10 euroga toetanud ka õde. Käesoleval ajal ei ole õel võimalik teda toetada ning R. Madil ei ole võimalik 15 eurot endal leida.
3. Tartu Halduskohus võttis 26.11.
4. a määrusega R. Madi määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Halduskohus märkis täiendavalt, et vastavalt R. Madi avaldusele jätkub menetlus osalise tühistamise ning kohustamise nõudes üksnes televiisori osas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
6. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 24.11.
7. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks. 7. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud

§-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Lisaks on Riigikohtu hinnangul analoogia korras

§ 112

lg 1 ps 1 nimetatud mahaarvamistega võrdsustatavad kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (vangistusseadus § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinnipeetavad summad ning kinnipeetavate poolt tehtavad kulutused elektriseadmete kasutamisele, mis on võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad (12.03.

1. a määrus nr 371361-12, p 10).
2. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on 24.11.
3. a määruses jõudnud õigele tulemusele R. Madi kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku osas. Halduskohus on võtnud 2 arvesse R. Madile laekunud sissetulekuid ning korrektselt maha arvanud rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinnipeetavad summad. Seega on õige halduskohtu seisukoht, et käesoleval juhul esineb

§ 112lg 1 p-st 1 tulenev menetlusabi andmise piirang.

1. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et menetlusabi andmise üle otsustamisel ei oma tähtsust asjaolu, et taotluse esitamise hetkel on R. Madi käsutuses vähem vaba raha kui on tema keskmine ühe kuu sissetulek taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul. Isik ei saa eeldada, et kohtumenetluses osalemine on talle riigilõivuvaba ning peab sellest tulenevalt planeerima tema käsutuses olevate vabade rahaliste vahendite kasutamist otstarbekalt. Seetõttu ei ole asjakohane R. Madi väide, et tal ei ole võimalik 15 eurot leida.
2. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.11.
3. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel