← Eesti

2-15-12681/6

Obsah (15)§ 153§ 164§ 158§ 146§ 171§ 172§ 65§ 23§ 29§ 162§ 165§ 170§ 173§ 150§ 3

2-15-12681 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-15-12681 Määruse tegemise aeg ja koht 09 detsember 2015, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtujurist Airika Pilv Kohtuasi J. A.´i (pankrotis

§ 153lg 1 p 1 – pandiga tagatud nõuded puuduvad.

4.

§ 153lg 1 p 2 nimetatud nõuded puuduvad.

5.

§ 153lg 1 p 3 nimetatud nõuded puuduvad.

  1. J. A.´i maksejõuetust ei põhjustanud kuriteo tunnustega tegu, maksejõuetuse tekkimise on põhjustanud muu asjaolu. 1 Hillar Villers oma ülesannete täitmisest alates
  2. Vabastada pankrotihaldur kohtumääruse jõustumisest.
  3. Algatada J. A.´i suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus vastavalt Pankrotiseaduse §-le
  4. Määrata J. A.´i usaldusisikuks tema kohustustest vabastamise menetluses J. A.´i (IK xxx, elukoht: xxx).
  5. Kohustada J. A.´i:  hoidma võlgniku vara lahus usaldusisiku varast ja avama usaldusisiku ülesannete täitmiseks pangas ainult selleks ettenähtud eraldi pangakonto;  tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;  mitte varjama oma vara, saadud tulusid ning andma kohtule 1 kord aastas kirjalikult teavet oma sissetulekute, vara ning oma tegevuse kohta;  teatama kohtule viivitamatult kirjalikult oma elukoha ja tegevuskoha vahetumisest;  kandma 25% oma kõikidest tuludest üle usaldusisiku tegevuseks ettenähtud pangakontole;  kandma võlgadest vabastamise menetluse kestel päritud varast 25% usaldusisiku kontole;  esitama hiljemalt
  6. detsembriks 2016 aruande oma tegevusest usaldusisikuna J. A.´i võlgade tasumisel.
  7. Rahuldada pankrotihalduri Hillar Villers`i taotlus menetlusabi saamiseks ja anda J. A.´ile menetlusabi kokku summas 708 EUR (seitsesada kaheksa eurot) (välja mõistetud 09.10.2015 kohtumäärusega) väljamaksmata ajutise halduri tasu ja kulude tasumisel.
  8. Menetlusabi anda kohustusega tasuda väljamõistetud menetluskulud kokku summas 708 EUR (seitsesada kaheksa eurot) 5 (viie) osamaksena 5 (viie) aasta jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates, so 141,60 EUR (ükssada nelikümmend üks eurot ja 60 senti) aastas. Esimene makse 141,60 EUR tuleb tasuda hiljemalt 01.12.2016, ülejäänud maksed tuleb tasuda igal järgneval aastal hiljemalt jooksva aasta 01.detsembriks.
  9. Maksed tuleb kanda Maksu- ja Tolliameti arvele vastavalt määrusele lisatud makseinfo lehele. Tasumist tõendav dokument või andmed, mis võimaldavad kontrollida makse tasumist, tuleb esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale.
  10. Hüvitada Hillar Villers`ile riigi vahenditest väljamaksmata pankrotihalduri tasu ja kulud kogusummas 708 EUR (seitsesada kaheksa eurot).
  11. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihalduri tasu ja kulud kogusummas 708 EUR (seitsesada kaheksa eurot) JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (RK xxx), arvelduskontole nr EE782200221056739476, Swedbank.
  12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamisest raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2
  13. Saata kohtumäärus menetlusosalistele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse punktis 15 märgitud makse teostamiseks. Edasikaebamise kord Võlgnik või võlausaldaja võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

§ 164

lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu 09.10.2015 määrusega kuulutati välja J. A.´i pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Hillar Villers. 09.10.2015 ilmus J. A.´i (pankrotis) pankrotiteade Ametlikes Teadaannetes. 04.11.2015 toimus J. A.´i (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osales võlausaldaja Swedbank AS. Koosolekul loeti kohtu poolt määratud pankrotihaldur kinnitatuks. 11.11.2015 esitas pankrotihaldur kohtule aruande, mille kohaselt palus lõpetada J. A.´i (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu

§ 158

alusel, anda menetlusabi ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks, summas 708 eurot, mitte määrata J. A. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikut ja kohustada J. A.´i (pankrotis) täitma ise usaldusisiku kohustusi ning vabastada pankrotihaldur pankrotihalduri ülesannetest antud menetluses. 11.november 2015 aruande kohaselt: 1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga oli pankrotivarasse kuuluvaid rahalisi vahendeid 0,00 eurot. Pankrotimenetluse käigus laekumisi pankrotivarasse ei olnud. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (

§ 146lg 1 p1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole.

Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid.

§ 146

lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole; Massikohustusi

§ 146

lg 1 p 3 alusel ei ole; Pankrotimenetluse kulud

§ 146

lg 1 p 4 alusel on kokku 708,00 eurot ning kulude katteks ei ole pankrotivara arvel võimalik väljamakseid teha.

  1. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa 3 Jaotise alusel väljamakseid teha ei saaks rahaliste vahendite puudumise tõttu. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid.
  2. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta Muud müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saada olevat vara ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ning kõigi võlausaldajate huvidest.
  3. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Nõudeid tunnustatud ei ole, pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad rahalised vahendid ning võlausaldajad ei ole nõus pankrotimenetluse kulusid kandma. Seega esitatakse käesolev taotlus enne nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimist.
  4. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada.
  5. Menetluskulud ning ajutise halduri ning halduri tehtud vajalikud kulutused Ajutise halduri tasu ja kulud summas 708 eurot (koos käibemaksuga), millised on välja mõistetud pankrotivara arvelt 09.10.2015.a. antud tsiviilasjas tehtud kohtumäärusega Kokku moodustavad väljamaksmata pankrotimenetluse kulud 708,00 eurot.
  6. Maksejõuetuse põhjus ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Pankrotihaldur on seisukohal, et J. A. (pankrotis) vara ja õigused ei kata olemasolevaid kohustusi, mistõttu on välja kujunenud pankrotisituatsioon. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on halduri arvates asjaolu, et Swedbank AS-ist võetud eluasemelaenu ei suudetud võlgniku ja Erik A.`i poolt tagasi maksta, mistõttu Swedbank AS ütles laenulepingu üles ja alustas võlgniku ja Erik A.`i ühisomandis oleva kinnistu sundmüüki läbi täitemenetluse. Võlgnikul puuduvad käesoleval ajal sellised sissetulekud ja vara, mis võimaldaksid tal täita oma kohustusi täies mahus.
  7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest Ajutine haldur oli oma arvamuses seisukohal, et aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud

§ 171

lg.2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Nimetatud seisukohal on ka pankrotihaldur.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 4 Võlausaldajad ei ole ei võlausaldajate I üldkoosolekul teinud ettepanekuid usaldusisiku osas.

  1. Menetlusabi taotlus Ajutise halduri tasu ja kulud on summas 708 eurot (koos käibemaksuga), millised on välja mõistetud pankrotivara arvelt 09.10.2015.a. antud tsiviilasjas tehtud kohtumäärusega. Arvestades käesoleva menetlusdokumendi punktis 3.
  2. sätestatut ei ole võimalik ajutise halduri tasu ja kulusid pankrotivara arvel välja maksta.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 171

lõige 11 sätestab, et kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Pankrotimenetluse raames ei ole tuvastatud, et esineks

§ 171

lõikes 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Menetlusabi andmisel palub pankrotihaldur ka arvestada seda, et võlgnik on esitanud pankrotiavalduse ja ta on ka taotlenud võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Juhul kui kohus rahuldab võlgniku avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks, siis on võlgnik saavutanud taotletava eesmärgi ja menetlusabi andmisel võiks võlgnik hüvitada (sh osaliselt, perioodiliste maksetena, vms.) pankrotimenetluses antud menetlusabi, kui kohus seda otstarbekaks peab. Kuna pankrotihaldur tegutseb büroo kaudu, siis on käesoleva taotluse koostamisel arvestatud kõik summad koos vastavate maksudega ja kuuluksid taotluse rahuldamisel reaalselt välja maksmisele JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (registrikood 12412334, asukoht Sompa 3, Jõhvi 41533), arvelduskontole nr EE782200221056739476, Swedbank. 10. Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus:      lõpetada J. A. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks. Anda menetlusabi ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks summas 708,00 eurot (koos maksudega). Menetlusabi taotluse rahuldamisel väljamakse teha JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (registrikood xxx, asukoht Sompa 3, Jõhvi 41533), arvelduskontole nr EE782200221056739476, Swedbank. Mitte määrata J. A. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikut ja kohustada J. A. (pankrotis) täitma ise usaldusisiku kohustusi. vabastada pankrotihaldur Hillar Villers pankrotihalduri ülesannetest J. A. (pankrotis) pankrotimenetluses. avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (

) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike 5 väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et J. A.´i pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused tulenevad piisava sissetuleku puudumisest, et teenindada tekkinud suuri võlakohustusi. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

§ 162

lg 3 tähenduses.

§ 165

lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Hillar Villers halduri ülesannete täitmisest.

§ 29

lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Kohus on seisukohal, et juhindudes

§-st 171 tuleb algatada ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 26.08.2015 esitatud pankrotiavalduses, seega enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ehk tähtaegselt, nagu sätestab

§ 170

lg 1.

§ 171

lg 2 märgib ammendavalt juhused, millal kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.

§ 171

lg 2 alusel saab kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 6

§ 171

lg 2 p 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist ei ole ilmnenud. Seega leiab kohus, et võlgniku J. A.´i võlgadest vabastamise menetlus kuulub algatamisele.

§ 172

sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb Pankrotiseaduse § 173 lg 3 sätestatud makseid.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisiku kandidaati võlgnik ei esitanud. Haldur tegi ettepaneku määrata usaldusisikuks võlgnik ise. Kohus algatab J. A.´i suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetluse, kuna puuduvad J. A.´i suhtes

§ 171lg 11, 21 võlgadest vabastamise menetlust välistavad asjaolud.

Kohus on seisukohal, et on põhjendatud määrata võlgniku J. A.´i usaldusisikuks J. A. ise, kuna kohus on veendunud, et J. A. suudab täita usaldusisiku kohustusi. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel

§ 173sätestatud kohustustest.

Halduri tasu ja kulude kinnitamine ja menetlusabi taotlus

§ 65

kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 150

lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 65

lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 150

lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist seoses väljamaksmata ajutise halduri tasu (708 eurot) ja pankrotimenetluse kulude hüvitisega.

§ 3lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Ts

MS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Pankrotihaldur taotleb võlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu hüvitisega. Kohus rahuldab pankrotihalduri taotluse menetlusabi andmiseks ajutise halduri tasu, ja kulude tasumisel, kokku summas 708 eurot hüvitamisel. Lähtuvalt TsMS § 180 lg 1 p 2 menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda kohtukulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. 7 Kohus leiab, et menetlusabi saaja suudab tasuda kohtukulud osamaksetena, kohus ei vabasta teda halduri tasu kohustusest. Kohus määrab J. A.´ile menetlusabi andmise kohustusega tasuda väljamõistetud menetluskulud kokku summas 708 eurot 5 osamaksena 5 aasta jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 158lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.