4.
5.
lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu 09.10.2015 määrusega kuulutati välja J. A.´i pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Hillar Villers. 09.10.2015 ilmus J. A.´i (pankrotis) pankrotiteade Ametlikes Teadaannetes. 04.11.2015 toimus J. A.´i (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osales võlausaldaja Swedbank AS. Koosolekul loeti kohtu poolt määratud pankrotihaldur kinnitatuks. 11.11.2015 esitas pankrotihaldur kohtule aruande, mille kohaselt palus lõpetada J. A.´i (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu
alusel, anda menetlusabi ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks, summas 708 eurot, mitte määrata J. A. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikut ja kohustada J. A.´i (pankrotis) täitma ise usaldusisiku kohustusi ning vabastada pankrotihaldur pankrotihalduri ülesannetest antud menetluses. 11.november 2015 aruande kohaselt: 1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga oli pankrotivarasse kuuluvaid rahalisi vahendeid 0,00 eurot. Pankrotimenetluse käigus laekumisi pankrotivarasse ei olnud. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (
Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid.
lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole; Massikohustusi
lg 1 p 3 alusel ei ole; Pankrotimenetluse kulud
lg 1 p 4 alusel on kokku 708,00 eurot ning kulude katteks ei ole pankrotivara arvel võimalik väljamakseid teha.
lg.2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Nimetatud seisukohal on ka pankrotihaldur.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 4 Võlausaldajad ei ole ei võlausaldajate I üldkoosolekul teinud ettepanekuid usaldusisiku osas.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lõige 11 sätestab, et kui esineb
lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Pankrotimenetluse raames ei ole tuvastatud, et esineks
lõikes 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Menetlusabi andmisel palub pankrotihaldur ka arvestada seda, et võlgnik on esitanud pankrotiavalduse ja ta on ka taotlenud võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Juhul kui kohus rahuldab võlgniku avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks, siis on võlgnik saavutanud taotletava eesmärgi ja menetlusabi andmisel võiks võlgnik hüvitada (sh osaliselt, perioodiliste maksetena, vms.) pankrotimenetluses antud menetlusabi, kui kohus seda otstarbekaks peab. Kuna pankrotihaldur tegutseb büroo kaudu, siis on käesoleva taotluse koostamisel arvestatud kõik summad koos vastavate maksudega ja kuuluksid taotluse rahuldamisel reaalselt välja maksmisele JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (registrikood 12412334, asukoht Sompa 3, Jõhvi 41533), arvelduskontole nr EE782200221056739476, Swedbank. 10. Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus: lõpetada J. A. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks. Anda menetlusabi ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks summas 708,00 eurot (koos maksudega). Menetlusabi taotluse rahuldamisel väljamakse teha JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (registrikood xxx, asukoht Sompa 3, Jõhvi 41533), arvelduskontole nr EE782200221056739476, Swedbank. Mitte määrata J. A. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikut ja kohustada J. A. (pankrotis) täitma ise usaldusisiku kohustusi. vabastada pankrotihaldur Hillar Villers pankrotihalduri ülesannetest J. A. (pankrotis) pankrotimenetluses. avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (
) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega
lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike 5 väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et J. A.´i pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused tulenevad piisava sissetuleku puudumisest, et teenindada tekkinud suuri võlakohustusi. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu
lg 3 tähenduses.
lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Hillar Villers halduri ülesannete täitmisest.
lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Kohus on seisukohal, et juhindudes
§-st 171 tuleb algatada ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 26.08.2015 esitatud pankrotiavalduses, seega enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ehk tähtaegselt, nagu sätestab
lg 1.
lg 2 märgib ammendavalt juhused, millal kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
lg 2 alusel saab kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 6
lg 2 p 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist ei ole ilmnenud. Seega leiab kohus, et võlgniku J. A.´i võlgadest vabastamise menetlus kuulub algatamisele.
sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb Pankrotiseaduse § 173 lg 3 sätestatud makseid.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisiku kandidaati võlgnik ei esitanud. Haldur tegi ettepaneku määrata usaldusisikuks võlgnik ise. Kohus algatab J. A.´i suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetluse, kuna puuduvad J. A.´i suhtes
Kohus on seisukohal, et on põhjendatud määrata võlgniku J. A.´i usaldusisikuks J. A. ise, kuna kohus on veendunud, et J. A. suudab täita usaldusisiku kohustusi. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel
Halduri tasu ja kulude kinnitamine ja menetlusabi taotlus
kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist seoses väljamaksmata ajutise halduri tasu (708 eurot) ja pankrotimenetluse kulude hüvitisega.
MS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Pankrotihaldur taotleb võlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu hüvitisega. Kohus rahuldab pankrotihalduri taotluse menetlusabi andmiseks ajutise halduri tasu, ja kulude tasumisel, kokku summas 708 eurot hüvitamisel. Lähtuvalt TsMS § 180 lg 1 p 2 menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda kohtukulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. 7 Kohus leiab, et menetlusabi saaja suudab tasuda kohtukulud osamaksetena, kohus ei vabasta teda halduri tasu kohustusest. Kohus määrab J. A.´ile menetlusabi andmise kohustusega tasuda väljamõistetud menetluskulud kokku summas 708 eurot 5 osamaksena 5 aasta jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.