Hageja teavitas kostjat 20.10.2014 üürilepingu lõpetamisest alates 27.01.2015. Kostja seisukohad Kostja palub jätta hagi rahuldamata. 2
) § 101 lg 1 p 4 sätestab võlgnikupoolse lepingu rikkumise puhul võlausaldaja õiguskaitsevahendina lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise õiguse.
sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltel puudub vaidlus, et kostja ei sõlminud hagejaga vaidlusaluse korteriomandi ostumüügilepingut ega kandnud notarikontole kokkulepitud summat. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja on jätnud täitmata 06.05.2013 sõlmitud eellepingust tulenevad kohustused. Seega oli hagejal
Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja taganes eellepingust 07.10.2014. Seega kooskõlas eellepingu p 2.7.4 ja
lg-ga 1, muutus leppetrahvi nõue sissenõutavaks alates 14.10.2014 ning hageja nõue viivise väljamõistmiseks 0,024% päevas kuulub rahuldamisele alates 14.10.2014. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks eellepingu rikkumise vabandatavus või õigus lepingu täitmisest keeldumiseks. Kostja esitatud väited korteriomandi võimalike puuduste ja süüdistused hageja käitumise osas ei ole asjakohased ja need tuleb jätta tähelepanuta, sest kostja ei ole vaidlustanud eellepingu kehtivust ega esitanud õigeaegselt täitmise vastuväidet
Kostja nimetatud väited on ka tõendamata. Praeguse ja ka endise
Kuna kostja on poolte vahelises õigussuhtes tarbija (
lg 5), siis ei kuulu hageja nõue 40 euro kui sissenõudmiskulu väljamõistmiseks rahuldamisele. Järgmisena annab kohus hinnangu hageja nõude osas valduse tagastamiseks, millega seoses kohus tuvastas, et: • hageja on korteriomandi asukohaga Sõpruse pst 247, korter 34, Tallinn (kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registrisse numbriga 17802301) omanik; • hageja ja kostja sõlmisid 06.05.2013 notariaalselt tõestatud eluruumi üürilepingu, millega hageja kohustus andma kostjale kasutusse korteriomandi asukohaga Sõpruse pst 247, korter 34, Tallinn (tl 17 p1.1-1.2); • kostja kohustus tasuma hagejale üüri 130 eurot kuus ja eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud (tl 18 p 1.10.1 ja p 1.10.3); • Hageja teavitas kostjat 20.10.2014 üürilepingu lõpetamisest alates 27.01.2015 (tl 44); Pooltel puudub vaidlus, et peale 07.07.2014 saabunud üürilepingu lõppemise tähtaega, jätkas kostja asja kasutamist, mistõttu juhindudes
lg-st 1 tuleb lugeda, et üürileping on muutunud tähtajatuks.
lg 2 p 4 kohaselt peab üürileandja ülesütlemisavalduses sisalduma m.h eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg ja sama paragrahvi lg 5 kohaselt on nimetatud vorminõudele mitte vastav ülesütlemine tühine.
lg 1 p 1 sätestab, et üürileandja võib üürilepingu erakorraliselt üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kohtu hinnangul ei vasta hageja 20.10.2014 eluruumi ülesütlemisavaldus
lg 2 p 4 sätestatud vorminõudele, sest avalduses puudub ülesütlemise vaidlustamise kord. Kohus tuvastab
Menetluse kestel 11.09.2015 esitas kostja kohtule vormikohase tahteavalduse üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alates 11.09.2015 põhjusel, et kostja on jätnud tasumata 4 kuu üüritasu. Nimetatud avaldus on avaliku e-toimiku kaudu kostja esindajale kätte toimetatud 14.09.2015. 4
lg 1 p 1 sätestatud tingimus üürilepingu üürileandjapoolseks erakorraliseks lõpetamiseks. Eelnevast tulenevalt loeb kohus 06.05.2013 poolte sõlmitud üürilepingu erakorraliselt üles öelduks alates 14.09.2015. Kuivõrd kostja valdab hagejale kuuluvat korteriomandit seadusliku aluseta pärast üürilepingu lõppemist, siis kuulub hageja nõue eluruumi valduse tagastamiseks
MS § 445 lg 1 alusel, määrab kohus, et üleandmise mitte täitmisel tuleb XXXtõsta välja eluruumist Tallinnas asukohaga Tallinn, Sõpruse pst 247, korter 34. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kuna hagi jääb rahuldamata väga väikeses ulatuses, siis juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud täielikult kostja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Pooled ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (TsMS § 176 lg 1). Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 300 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Käesoleva tsiviilasja hind on hageja nõudeid arvestades 6877,68 eurot (3500+3000+40+74,88+262,80). RLS lisa 1 kohaselt tuleb selliselt nõudelt tasuda riigilõivu 450 eurot. Hageja on toimikust nähtuvalt tasunud riigilõivu 300 ehk 150 eurot nõutust vähem. Nimetatud summa kuulub TsMS § 179 lg 1 alusel kostjalt kui menetluskulude jaotuse põhjal kohustatud isikult riigi kasuks välja mõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.