KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 31.12.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-3197 Haldusasi AE taotlus peatada vaidemenetluse ajaks esialgs
§ 252lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Vangla direktor kehtestas 22.12.2015 käskkirjaga nr 1-3/42 ajutise erisuse Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ päevakavades. Käskkirja p-ga 1 keelati Tallinna Vangla Magasini tn territooriumil ajavahemikel 23.12.2015 kl 08.00-st kuni 28.12.2015 kl 08.00-ni ning 31.12.2015 kl 08.00-st kuni 04.01.2016 kl 08.00-ni vahistatute ja kinnipeetavate saatmised huviringidesse, kirikusse, spordisaali, sotsiaalprogrammidesse ja tööle, v.a jõulujumalateenistustele 24.12.2015 ja 25.12.2015 ning vangla vajadustest lähtuvalt sööklasse majandustöödele ja erakorralistele majandustöödele. Kodukorras sätestatud päevakavadest ajutise kõrvalekaldumise tingis vajadus tagada pühadeperioodil vangla julgeolek ja efektiivse järelevalve teostamine. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks oli vajalik viia vahistatute ja kinnipeetavate liikumine territooriumil miinimumini. Piirang ei laienenud pesema ja jalutuskäikudele saatmistele. 3-15-3197
- Tallinna Vanglas kinni peetav AE esitas 23.12.2015 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Tallinna Vangla direktori 22.12.2015 käskkirja nr 1-3/42 p 1 kehtivus spordisaali kasutamise piirangu osas. Põhjendused: 1) Käskkirjast ei nähtu, mis põhjusel oli tarvis keelata spordisaali saatmist, kui spordisaali saatmine toimub pesemispäeval, millele piirang ei laiene. 10 kinnipeetava saatmine eluosakonna väravast ca 15 m kaugusel asuvasse spordisaali ja seejärel 1,5 tunni pärast duširuumi, kuhu sama eluosakonna kinnipeetavaid iga poole tunni tagant saadetakse, ei saa eriliselt ohustada vangla julgeolekut ega raskendada järelevalve teostamist, sest tegemist on juba aastaid kestva saatmisprotseduuriga. Käskkirjast ei nähtu, et pühadeperiood vanglas oleks tavapärasest kuidagi erilisem, mis tingiks spordisaali kasutamise keelamise. Sektsioonis 4-2, kus taotleja viibib, toimub spordisaali saatmine laupäeviti 08.30-st kuni 10.00-ni, mil ka tavapäraselt (väljaspool pühi) toimub vangla territooriumil liikumist minimaalselt. Piirang välistab taotleja jaoks spordisaali kasutamise kahel järjestikusel korral, samas kui sektsioon 32 kasutab saali esmaspäeviti ja seal paiknevaid kinnipeetavaid koheldakse sellest tulenevalt erinevalt. Seejuures ei ole 02.01.2016 enam püha. Piirang on ebaproportsionaalne, mittevajalik, kaalutlemata ja põhjendamata. Käskkirjas välja toodud põhjendus ei ole piisav. Samuti on hea halduse tavaga vastuolus olukord, kus isiku õigusi ja vabadusi piirav haldusakt antakse välja päev enne piirangute kehtima hakkamist, mis välistab selle vaidlustamise. 2) Käskkirja ei ole märgitud selle kehtima hakkamise aega. Käskkirja ei tutvustatud kinnipeetavatele allkirja vastu, vaid pandi eluosakonna infostendile 22.12.
- Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 järgi hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima
- päeval pärast avaldamist, seega on käskkiri 23.–28.12.2015 ja 31.12.2015 kehtestatud piirangute osas kehtetu. 3) Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest pärast piirangu lõppemist ja 31.03.2016 toimuva vabanemise tõttu ei ole taotlejal otstarbekas enam käskkirja vaidlustada. Avalik huvi käskkirja kehtima jäämiseks on tühine, sest käskkirjast ei nähtu eriliste tingimuste olemasolu pühadeperioodil.
- Tallinna Halduskohus vabastas 28.12.2015 määrusega AEu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest (p 1) ning jättis tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (p 2). Kohus nõustus taotlejaga, et vaidlusalust käskkirja on vähe põhjendatud. Ainuüksi abstraktne viide julgeoleku kaalutlustele ei õigusta igasuguste piirangute seadmist. Kohtule ei ole teada vangla töökorraldus, sh see, kui paljud kinnipeetavate saatmise ja järelevalvega tegelevad töötajad töötavad vanglas ka puhkepäeviti ja sh pühade ajal. Piirangute kehtimise aega arvestades võib järeldada, et vähemalt osa kinnipeetavaid saatvatest töötajatest ei ole pühade ajal tööl ning need vähesed, kes töötavad, ei suuda kõiki päevakavas ettenähtud saatmisi korraldada. Sellekohased põhjendused pidanuks aga sisalduda käskkirjas, mitte ei pea kohus hakkama neid ise oletama. Menetlus- ja vorminõuete rikkumine ei too igal juhul kaasa haldusakti tühistamist, kui need rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Kuna esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada viivitamata ja antud juhul puudub võimalus küsida Tallinna Vanglalt seisukohta, siis ei saa kohus küsida Tallinna Vanglalt täpsemaid selgitusi vaidlusaluste piirangute kehtestamise põhjuste kohta. Samas on usutav, et vanglalt täpsemate põhjenduste saamisel jääks käskkiri tühistamata. Riigikohus on 29.11.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-29-12 tunnustanud haldusorgani võimalust kohtumenetluses täiendada vaidlustatud haldusakti põhjendusi. Sel põhjusel ei saa pidada nõuet selgelt perspektiivikaks ja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Eeldades, et vaidlusaluste täiendavate piirangute kehtestamist ajendas vanglaametnike puhkuse- või puhkeaeg käskkirjas toodud perioodidel, ei ole täiendavate liikumispiirangute, sh spordisaali kasutamise võimaluse 2
(4)3-15-3197 piiramine, julgeoleku kaalutlustel ilmselgelt õigusvastane. Julgeoleku tagamine vanglas on väga oluline avalikes huvides. Olukorras, kus vanglal tuleb hakkama saada vähendatud koosseisuga, tuleb esmajärjekorras tagada kinnipeetavate ja vahistatute olulisemad õigused, st jalutuskäikudele ja pesema saatmine. Vaidlusaluse käskkirjaga kehtestatud piirangud on lühiajalised. See, et taotleja ei saa kahel korral spordisaali kasutada, ei kaalu üles ohtu vangla julgeolekule, mis kaasneks kinnipeetavate ja vahistatute saatmisel vähendatud koosseisus või kinnipeetavate ja vahistatute lubamisel spordisaali ilma vanglaametnikest saatjateta. Taotlejal on küll esialgse õiguskaitse vajadus, st ta ei saa tagantjärele enam spordisaali kasutada, kuid talle jääb võimalus nõuda vaidlusaluse käskkirja peale esitatud kaebuse rahuldamisel vanglalt kahju hüvitamist või spordisaali ära jäänud kasutamise võimaluse asendamist täiendava kasutamise võimalusega. Vangla julgeolekule tekkiv oht võib aga olla korvamatu. Ehkki 22.12.2015 käskkiri on antud ebamõistlikult hilja, ei anna see iseseisvat alust käskkirja tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- AE palub määruskaebuses halduskohtu 28.12.2015 määruse p 2 tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Määruse põhjendused on vastuolulised ja raskesti jälgitavad. Ühelt poolt pidas halduskohus käskkirja motivatsiooni puudulikuks, teisalt ei pidanud vajalikuks küsida vanglalt täiendavaid põhjendusi. Samas asus kohus oletuslikule seisukohale, et kui need esitatakse, siis tõenäoliselt nendest piisab käskkirja tagantjärgi põhjendamiseks, olles ise märkinud, et ei pea ise käskkirja põhjendusi oletama. Pühade aeg ei erine mingil moel tavapärasest laupäevast. Kuna pesema ja spordisaali saadavad samad valvurid, ei pea vangla kedagi spordisaali saatmiseks täiendavalt tööle rakendama. Kinnipeetavale ei ette heita seda, et vangla on pühade ajaks vähendanud valvurite arvu, kui seda on üldse tehtud. Raske on mõista, miks pole spordisaali kasutamise õigus sama oluline kui õigus pesemisele ja jalutuskäigule. Käskkirja tagantjärgi põhjendamist ei saa lubada kergekäeliselt. Kahju hüvitamise võimalikkus, mis saab ilmselt seisneda vabandamises, ei välista esialgse õiguskaitse kohaldamist. Spordisaali kasutamise asenduskorda ei saa määruskaebuse esitajale pakkuda, kuna vaidlus ei lõppe enne tema vanglast vabanemist.
- Tallinna Vangla palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Spordisaali kasutamise ajutise erisuse kehtestamine on vajalik seoses vangla töökorraldusega pühadeperioodil. Kuivõrd kaebaja ei ole ise pädev hindama enda ja teiste isikute käitumist ning sellest tulenevaid ohte, ei saa ta ka väita, et spordisaali saatmise keelamine pühade perioodil ei ole vajalik piirang vangla üldise julgeoleku tagamiseks. Tallinna Vangla tagab pühadeperioodil kinnipeetavate ja vahistatute olulisemad õigused. Arvestades, et vanglal on kohustus tagada kinnipeetavale võimalus tegeleda spordiga üldiselt, seejuures võib vangla ise otsustada, millised võimalused kehakultuuriga tegelemiseks luuakse, siis ei ole spordisaali kasutamise piiramine lühiajaliselt kaebaja õigusi intensiivselt rikkuv. Kaebajale jääb siiski võimalus tegeleda spordiga igal päeval näiteks terve tunni jooksul värskes õhus jalutuskäigu ajal jalutusboksis viibides või kambris temale sobival ajal. Spordisaali mittevõimaldamine kahel korral ei too kaebajale kaasa pöördumatuid tagajärgi. Tegemist on lühiajalise piiranguga ning vangla julgeolek kaalub üles kaebaja spordisaali kasutamise õiguse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. 3
(4)3-15-3197 7.
§ 249
lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. AE-l oli halduskohtusse pöördumisel esialgse õiguskaitse vajadus, kuna vaidemenetluses või hiljem kohtumenetluses AE kasuks tehtav otsus ei kõrvaldaks tagantjärgi 23.12.2015–04.01.2015 aset leidnud õiguste piiramist. 8. Esialgse õiguskaitse vajaduse tuvastamine ei too aga tingimata kaasa esialgse õiguskaitse kohaldamist.
§ 249
lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Sellest sättest tulenevalt on esialgse õiguskaitse menetluses primaarne mitte vaidluse sisuline ettelahendamine, vaid vastandlike huvide kaalumine. Kaevatava käskkirja õiguspärasus on vaieldav ja lahendus sõltub eeskätt sellest, millised tõendid esitab vangla asja sisulise lahendamise käigus julgeolekuohu suuruse kohta ja milline saab olema vaidlust lahendava organi hinnang sellele, kas kinnipeetavate huvide ja julgeolekuohu kaalumisel on saavutatud tasakaalustatud ja proportsionaalne tulemus. Seega tuleb esialgse õiguskaitse otsustamisel analüüsida ühelt poolt kaebaja õiguste riive intensiivsust ja teisalt esialgse avalikku huvi ja õiguskaitse kohaldamise tagajärgi ehk võimalikke probleeme korra ja julgeoleku tagamisel vanglas. Määruskaebuse lahendamise ajal on veel aktuaalne AE võimalus kasutada spordisaali laupäeval, 02.01.2016. Arvestades asjaolu, et spordisaali kasutamine jääb tal vahele ühe korra (või koos eelmise laupäevaga kokku kaks korda) ja sportida on võimalik ka kambris ja värskes õhus jalutuskäigu ajal, on riive küll olemas, kuid tegemist pole kuigivõrd tugeva riivega. Teisalt kaalukausile pandav huvi tagada vanglas kord ja julgeolek ka pühade ajal kooskõlas sellel ajal kehtiva töökorralduse eripäraga on selgelt kaalukam. Ohtude kaalumise puhul on tegemist prognoosotsusega, mille tegemisel on haldusorganil lai hindamisruum. Praeguses menetlusstaadiumis pole kohtul mistahes alust väita ega eeldada, et kaalumisel on tehtud vigu. Seetõttu jääb prevaleerima avalik huvi ning esialgse õiguskaitse taotlus ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa 4
(4)