3-12-1342/54

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. detsember 2013, Jõhvi Kohtuasja number 3-12-1342 Kohtuasi V.D. kaebus Narva Linnavolikogu 21.06.2012 otsuse nr 87 tühistamiseks, ehitise omanikuks olemise fakti tuvastamiseks ning hoonestusõiguse seadmise avalduse lahendamisele kohustava ettekirjutuste tegemiseks. Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: V.D., esindaja Mikk Lõhmus Vastustaja: Narva linn, esindaja Jaana Nõgisto Asja läbivaatamine Kohtuistung 04.11.2013 RESOLUTSIOON
2. Jätta V.D. kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 06.01.
4. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 26.11.1997 korraldusega nr 1467-k (I köite leht 83) andis Narva Linnavalitsus V.D.le nõusoleku erastada ostueesõigusega Narva linnas Kangelaste 3a asuv 1032 m2 suurune maaala ning kinnistusraamatu kohaselt on ta selle maatüki omanik (I köite leht 14). 20.12.2000 väljastati V.D.le vastava ehitusprojekti (II köite lehed 64-103) alusel ehitusluba nr 421 (I köite leht 25) Kangelaste 3a juureehitise (teine korrus) rajamiseks. 27.04.2001 vormistati ehitise vastuvõtu akt (I köite leht 113) ning 02.05.2001 väljastati kasutusluba nr 1022 (I köite leht 114). 18.11.2011 esitas V.D. avalduse (I köite lehed 34-37), milles palus erastada maareformi seaduse § 22 lg 12 ja Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määruse nr 50 alusel talle kuuluva kinnisasja juurde liitmiseks selle ja Kangelaste prospekti vahele jääv ca 888 m2 suurune maatükk. 18.01.2012 kirjas (I köite lehed 40-42) täiendas ta oma seisukohti. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 19.12.2011 ja 17.02.2012 kirjadega (I köite lehed 38 ja 44) teatati, et maatükki ei saa sellel alusel erastada ja linnavalitsus pole kohustatud algatama kinnisasja liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetlust. 09.03.2012 esitas V.D. hoonestusõiguse seadmise avalduse koos kaaskirjaga (I köite lehed 45-49). 20.04.2012 edastas ta vastuskirja koos täiendavate dokumentidega (I köite lehed 51-52). Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 22.03.2012 ja linnavalitsuse 28.05.2012 kirjadega (I köite lehed 50 ja 53-56) teatati, et hoonestusõiguse seadmine pole võimalik. Narva Linnavalitsuse 30.05.2012 korraldusega nr 472-k (I köite lehed 57-58) määrati lisatud piiride ettepaneku skeemil näidatud 22 900 m2 suurusele maaüksusele aadressiks Kangelaste prospekt L
6. 21.06.2012 võttis Narva Linnavolikogu vastu otsuse nr 87 (I köite leht 59), millega otsustas taotleda Kangelaste prospekt L1 munitsipaalomandisse ja määras selle sihtotstarbeks transpordimaa. Veel on kohtutoimikusse esitatud erinevad maa plaanid ja kaardid (I köite lehed 26-27, 60-61, 8182, 126 ja 188), OÜ Demitol poolt parkla rekonstrueerimistööde tegemiseks 09.10.2001 sõlmitud leping, eelarve ja tööde vastuvõtmise akt nr 174 (II köite lehed 28-33), OÜ-le Demitol esitatud hooldustööde arved (I köite lehed 115-125) ning dokumendid Narva linna kohalike teede ja tänavate kohta (Ii köite lehed 110-118). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
7. 27.06.2012 koostas V.D. esindaja vahendusel kaebuse (I köite lehed 2-10), milles soovis Narva Linnavolikogu 21.06.2012 otsuse nr 87 tühistamist, ehitise omanikuks olemise fakti tuvastamist ning hoonestusõiguse seadmise avalduse lahendamisele ja maa ostueesõigusega erastamise toimingute tegemisele kohustamist. Kaebaja väitis, et talle kuuluva kinnistu ees olev parkimisplats on ehitatud linnavalitsuse väljastatud ehitusloa alusel seaduslikult, tema on selle omanik ja seega ei saa selle alune maa kuuluda munitsipaliseerimisele. Hoonestusõigusega seotud nõude osas märkis ta, et linnavalitsus pidi langetama hiljemalt kahe kuu jooksul arvates avalduse registreerimisest otsuse ja saatma selle riigimaa valitsejale, kuid pole senini nõuetekohast haldusakti vormis otsust teinud. Ostueesõigusega erastamisele kohustamise nõuet põhjendas ta samuti väitega, et otsustusega viivitamine on lubamatu ning linnavalitsusel oli kohustus teha otsustus haldusakti vormis. 11.10.2012 edastas ta Jõhvi kohtumajja täienduse (I köite lehed 103-112), kus selgitas oma seisukohti nii nõuete põhjendatuse, huvi olemasolu kui kaebetähtaja järgimise osas, asendas tühistamisnõude tuvastamisnõudega, kordas oma teised nõuded üle ning palus kaebetähtaja ületatuks lugemise korral see ennistada. 15.04.2013 edastatud täienduses (I köite lehed 176-186) kordas kaebaja veelkord üksikasjalikult oma väited, eesmärgid ja nõuded üle. Ta osundas Riigikohtu lahendite nr 3-3-1-43-04 ja 3-3-1-9406 seisukohtadele, kirjeldas parkla rajamisel tehtud töid ning leidis, et tema enda ja vastustaja tegevus on kinnitanud vaidlusaluse parkimisplatsi omandiõiguse kuulumist talle.
8. Narva linna esialgses vastuses (I köite lehed 76-79 leiti, et kaebus tuleb kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada ning märgiti, et kohustamisnõuete osas on rikutud ka kaebetähtaega. Seejuures ei eitatud, et kaebaja on Kangelaste prospektiga piirnevat parkimisplatsi laiendanud, kuid märgiti, et talle ei ole väljastatud vastavat ehitusluba, ta pole rajanud iseseisvat asja ja maa pole olnud kunagi tema õiguspärasesse kasutusse eraldatud. 17.04.2013 edastatud täiendavas seisukohas (I köite lehed 194-197) märgiti, et hoonestusõiguse seadmiseks peab kaebaja olema ehitise omanik, kuid ta ei ole parklat rajanud, tema poolt viidatud ehituslike dokumentide objekt on piiritletud Kangelaste prospekt 3a krundiga ega ulatu parklale, see on linnale kuuluva Kangelaste prospekti osa ning lisaks on vastavad parendused parklale teinud hoopis OÜ Demitol. Hoonestusõiguse seadmise avalduse läbi vaatamata jätmist põhjendati vastava taotluse puudustega. Erastamise avalduse osas aga märgiti, et selle esitamise tähtaeg on möödunud, alus kaaluda ennistamist puudus, lisaks ei saa parklat kaebaja kinnistuga liita ka seetõttu, et see on linnale kuuluva tee osa ning parkla ja kinnistu vahel on kõnnitee, mida erastada ei saa.
9. 18.07.2013 koostatud kohtumäärusega (II köite lehed 33-34) luges Tartu Halduskohus maa ostueesõigusega erastamise toimingute tegemisele kohustamise nõude esitatuks seaduses ettenähtud kaebetähtaja rikkumisega ja kaebaja põhjendused mittemõjuvateks, jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas selle nõude osas kaebuse menetlemise. Pooled kohtumäärust ei vaidlustanud ja see on jõustunud.
10. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema esindaja kirjalikult esitatu juurde. Nad palusid omandiõigus tuvastada, vaidlustatud otsus tühistada, teha ettekirjutus hoonestusõiguse avalduse läbivaatamiseks ning esitasid 13 3004 euro suuruse menetluskulu hüvitamise nõude koos kuludokumentidega (II köite lehed 120-146). Kaebaja esindaja juhtis tähelepanu asjaoludele, et kaupluse tehnilise projekti dokumentidest nähtub ka selle ees oleva parkla suurendamine, linnaametnikud ja Maanteeamet on projekti kooskõlastanud, ehitusluba anti välja projekti alusel ning tööde tegemise kohta on olemas 09.10.2001 sõlmitud leping nr 32 ja tööde vastuvõtmise akt nr
11. Ta rõhutas veelkord, et parkla on ehitatud kaebaja poolt, kasutusluba on väljastatud, kõik ametkonnad on seda aktsepteerinud ning seetõttu ei saanud vastustaja alustada maa munitsipaalomandisse taotlemist. Kaebaja ise väitis, et OÜ Demitol kuulub täielikult talle ja on teinud töid tema heaks. Narva linna esindaja jäi samuti kirjalike väidete ja taotluste juurde. Ta märkis, et kõik ehitus- ja kasutusluba puudutavad dokumendid räägivad hoone rekonstrueerimisest ega viita parklale, projektist nähtuvalt oli tegemist Kangelaste prospektiga füüsiliselt ühendatud rajatisega, mida OÜ Demitol on parendanud, kuid mitte algusest peale rajanud. Kohustamisnõude osas märkis ta, et kuna kaebajal pole esitada maa kasutust tõendavat dokumenti, on hoonestusõiguse taotlus õiguspäraselt tagastatud ja kohustus seda uuesti menetleda ei aitaks kaebaja eesmärkidele kaasa. 08.11.2013 edastati kaebaja esindaja poolt Jõhvi kohtumajja täiendav taotlus 1125,60 euro suuruse menetluskulu kohta koos kuludokumentidega (II köite lehed 150-152). KOHTU PÕHJENDUSED
12. Käesolevas kaebuses on pooltel vaidlus Narva linnas Kangelaste prospekt 3a asuva kaupluse ees oleva parkla omandiõiguse üle. Selle küsimuse lahendusest sõltub, kas Narva linnal oli võimalik alustada maa munitsipaalomandisse taotlemist või on hoopis kaebajal alus nõuda hoonestusõiguse seadmist.
13. Toimikusse esitatud kaardimaterjalilt nähtuvalt on vaidlusalune parkla Kangelaste prospektiga vahetult piirnev ala, mis on kitsa haljasribaga sõiduteest vaid osaliselt eraldatud. Poolte väidetel asus seal varem nn. „autobussitasku“. Teeseaduse § 2 lg 2 p 1 kohaselt on lisaks sõiduteele tee koosseisus muuhulgas ka teemaal asuv parkla, kõnnitee ja ühissõidukite peatumiseks ettenähtud ala. Kaebuse täienduses viidatud lahendis nr 3-3-94-06 on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et üldjuhul on teeomand ja maaomand lahutamatult seotud, kuid märkis samas ka, et maareformi kontekstis ei saa tee omandiõiguse üle alati otsustada maa omaniku järgi ning vaadata tuleb ka seda, kes on tee rajanud. Kaebaja väidab, et tema on parkla rajanud ja tõendab seda Kangelaste prospekt 3a asuva kaupluse teise korruse juurdeehitust käsitlevate dokumentidega. Nende hulgas esitatud tehnilise projekti arhitektuurilise planeerimise ülesande heakorrastust käsitlevas osas nähti ette kaupluse ees olevate parkimiskohtade arvu suurendamine ning on olemas joonis, millel kujutatakse lisaks olemasolevale asfaltkattele ka projekteeritav asfaltkate, plaatkate ja muru. Veel on ta esitanud 09.10.2001 sõlmitud lepingu nr 32, parkla rekonstrueerimise eelarve ja valminud tööde vastuvõtmise akti nr
14. Neist nähtuvalt teostati kaebaja maa ostueesõigusega erastamise ja hoonestusõiguse seadmise avaldustele lisatud plaanidel kujutatud ligikaudu 888 m2 suurusel alal aga vaid 83 meetri ulatuses olemasolevate äärekivide eemaldamine ning 99 meetri äärekivide, 360 m2 asfaltbetoonkatendi, 3,9 m2 Uni-kivi plaatide paigaldamine ja 27,7 m2 kõnniteeaukude remont. Seega tuleb üheselt järeldada, et enne kaupluse teise korruse projekteerimisele asumist oli kaupluse ees juba olemas parkimisala ning toimus vaid selle laiendamine. Lisaks on tööde tellijaks ja vastuvõtjaks olnud hoopis OÜ Demitol. Sama osaühing oli toimikusse esitatud arvete kohaselt ka hooldustööde ostjaks. Eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks olevat äriühingut ja füüsilist isikut ei saa aga samastada ning seda ka juhul kui viimatinimetatu on äriühingu juhatuse liige. Seega ei tõenda antud juhul miski, et just kaebaja on parkla tervikuna või vähemalt osaliselt rajanud ja võib seda seetõttu mingiski osas omaks pidada. Vastavaks tõenduseks ei saa kuidagi olla ehitise vastuvõtmise kohta 27.04.2001 vormistatud akt ja kaupluse teise korruse juurdeehitisele 02.05.2001 väljastatud kasutusluba nr 1022, sest need pärinevad ajast, kui parkla laiendamiseks polnud veel lepingutki sõlmitud. Samuti ei ole kohaseks tõendiks ehitusluba nr
15. Selle väljastamise ajal kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 53 lg 1 kohaselt sai ehitusloa anda üksnes kinnisasja omanikule või muud ehitamist võimaldavat asjaõigust omavale isikule. Ehitusluba nr 421 käsitleb sellele kantud andmete kohaselt üksnes Kangelaste 3a kinnistul paikneva hoone juurdeehitust (teist korrust) ning ka omandi- või hoonestusõiguse aluseks on märgitud sama kinnistamisasi nr 4-5/
16. Kohtuistungil möönis kaebaja, et tal puuduvad dokumendid, mis tõendaksid mistahes õigusi parkla aluse maa suhtes. Lisaks väärivad siinkohal tähelepanu ka teeseaduse § 19 lg 1, § 21 lg 1 ja § 22, mis nõudsid juba alates seaduse kehtestamisest ja nõuavad ka praegu, et avalikult kasutatava tee või selle koosseisus oleva üksiku rajatise ehitamine ja kasutamine toimuks tee-ehitusprojekti, teeehitusloa ja teekasutusloa alusel. Kaebaja ei saa kuidagi toetuda ka väitele, et on parklat pikka aega oma huvides kasutanud ja hooldanud. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 2 sätestatu välistab ehitise kui vallasasja omandamise igamisega, mis tähendab, et ka olukord, kus isik valdab ehitist pikka aega heauskselt ja katkematult nagu omanik, ei tekita talle vallasomandit.
17. Maareformi seaduse § 35’ lg 1 kohaselt võib riigimaale hoonestusõiguse seada vaid ehitise omaniku kasuks. Asjaõigusseaduse § 15 lg 1 tuleneb lisaks veel ka nõue, et ehitis peab olema püstitatud õiguslikul alusel. Sama seaduse § 14 lg-s 1 kohaselt on maaga püsivas ühenduses olev ehitis või selle osa püstitatud õigusliku aluseta, kui see püstitati ilma maakasutusõiguse või ehitusloata. Sama paragrahvi praegu kehtiva lõike kolm redaktsiooni kohaselt ei takista ehitusloa või maakasutusõiguseta püstitatud ehitise olemasolu maa munitsipaalomandisse andmist. Käesolevas asjas ei tõenda miski, et kaebajal oli olemas parkla aluse maa kasutamise õigus või teeehitusluba, mis võimaldas sellele parklarajatisi püstitada. Asjaolu, et ametnikud on kooskõlastanud kauplusehoone teise korruse juurdeehitamise tehnilise projekti, mis nägi muuhulgas ette kaebajale mittekuuluvale maale asfaltkatte ja äärekivide paigaldamise, ei saa iseenesest veel kinnitada, et täiendavad parkimiskohad rajati õiguspäraselt. Kuna Kangelaste 3a asuva 1032 m2 suuruse maa ostueesõigusega erastamise kohta 26.211.1997 vastu võetud otsusega määratleti selgelt kaebajale erastamisele kuuluva maa piirid, ei olnud kellelgi projekteerimise, ehitusloa väljastamise ja ehitamise käigus alust arvata, et parkla kuulub krundi koosseisu. Vastupidist ei võimalda arvata ka kaebaja poolt viidatud aastal 1993 kauplusega seotud maakasutuse piiriandmete kohta vormistatud dokument. Sellelt nähtuvad vaid kauplusehoonega seotud maatüki piirid ning saab selgelt järeldada hoopis seda, et Kangelaste prospekt oli kaupluse ees ka siis laiem kui vahetult enne ja pärast seda. Samuti ei saa üheselt ülevõetavad olla kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-43-04 seisukohad, sest sõidukite liiklemiseks ettenähtud linnatänavale sõidutee ja kõnnitee vahele rajatud avalikult kasutatav parkimisala laiendus pole eraldi kasutatav ega samane selles lahendis käsitletud õigusvastaselt võõrandatud maal asunud müügipaviljon-kioskiga. Siinkohal on kaebaja õiguste seisukohalt oluline tähendus teeseaduse § 29 lg 3, milles kehtestatu võimaldab avalikult kasutatava tee omanikul anda teemaad maakasutust reguleerivate õigusaktide kohaselt kasutada teisele isikule ilma hoonestusõiguseta tingimusel, et see ei raskenda teehoidu ega halvenda liiklusolusid. Seega on olemas õiguslik alus, millele toetudes saaksid kaebaja ja vastustaja parkimisala kasutamise mõlema osapoole huve arvestades ära lahendada.
18. Hoonestusõiguse seadmine on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 08.11.1996 määrusega nr 276 kinnitatud „Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korras“. Sellest ei tulene, kuidas täpselt tuleks menetleda hoonestusõiguse seadmiseks esitatud avaldust, mille rahuldamiseks puudub kohaliku omavalitsuse arvates alus. Seega kuuluvad kohaldamisele haldusmenetluse seaduse sätted. Nimetatud seaduse § 43 lg 2 on kehtestatud, et kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, tuleb ka selle kohta anda haldusakt. Käesolevas asjas niisugune haldusakt puudub ning on piirdutud üksnes 22.03.2012 koostatud kirjaliku vastusega nr 1-12.3/2210, milles Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet teatab kaebajat esindanud advokaadile, et hoonestusõiguse seadmise avaldusele lisatud dokumentide hulgas puuduvad omandiõigust kinnitavad dokumendid ja parkla on Kangelaste prospekti osana hoopis Narva linna omandis. Niisugune puudus aga ei anna veel alust kaebuses sisalduva kohustamisnõude rahuldamiseks. Eelnevalt juba esitatud järeldustel puudub V.D.l õigus nõuda hoonestusõiguse seadmist Kangelaste prospekt 3a ees asuva parklarajatise suhtes ning talle on vastavad põhjendused ka teatavaks tehtud. Avalduse uuele lahendamisele kohustamine ei saa muuta midagi tema õiguslikus seisundis, ei aita tal soovitud eesmärki saavutada, oleks seetõttu tarbetu ning vastuolus menetlusökonoomia põhimõtetega.
19. Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 1 kehtestatu kohaselt on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, vaid haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses ning üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-94-06 selgelt väljendanud seisukohta, et maa munitsipaalomandisse taotlemise otsus on menetlustoiming, millega ei muudeta või lõpetata üldreeglina veel õigussuhteid ega otsustata maa munitsipaalomandisse andmist ning mis on iseseisvalt kohtus vaidlustatav vaid juhul, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, et selle tulemusel antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui toiming rikub isiku õigusi menetluse lõpptulemusest sõltumatult. Käesoleval juhul pole võimalik niisugust kaebaja õiguste rikkumist tuvastada, sest eelnevalt esitatud järelduste kohaselt ei tõenda miski, et Narva linnas Kangelaste prospektil kinnistu nr 3a ees asuv parkla on rajatud õiguspäraselt ja just V.D. poolt ning seetõttu saa ta ka nõuda selle suhtes maa munitsipaalomandisse andmist välistavat hoonestusõiguse seadmist.
20. Eeltoodud põhjustel on kõik V.D. kaebuses sisalduvad nõuded alusetud. Kaebus jääb seetõttu täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt õigusabi eest tasumisega kantud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Narva linn oma kulude kohta taotlust ja dokumente ei esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Jõustus osaliselt
21. detsembril 2015 Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2015 kohtuotsusega nr 3-12-1342, millega otsustati:
22. Jätta kaebaja taotlus kaasata kolmanda isikuna menetlusse OÜ Demitol rahuldamata.
23. Tühistada Tartu Halduskohtu 05.12.
24. a otsus Narva Linnavolikogu 21.06.
25. a otsuse nr 87 õigusvastasuse tuvastamise nõude osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta tuvastamisnõue läbi vaatamata.
26. Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.12.
27. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
28. Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.