3-15-2097/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. november 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-2097 Kohtuasi G.S. kaebus Viru Vangla 08.07.2015 käskkirja nr 6-2/1101 tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: G.S. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 21.12.
4. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 08.07.2015 koostati Viru Vanglas koostatud käskkiri nr 6-2/1101 (tl 17), millega määrati kinnipeetav G.S. (edaspidi kaebaja) tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana V-7 eluosakonnas 13.07.2015 kuni 13.10.2015 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Käskkirjas märgiti, et vastavalt arsti ettekirjutusele võib kinnipeetav töötada kuni 1 tund päevas, ei või tõsta raskusi üle 5 kg, peab töötamise ajal kandma nimmeortoosi ja vältima tööstustolmuses ruumis töötamist. Kaebaja on 14.07.2015 koostanud käskkirja peale kehtetuks tunnistamise nõudega vaide (tl 18), kuid see on 10.08.2015 koostatud vaideotsusega nr 6-12/177-2 (tl 19) rahuldamata jäetud. 1 Veel on toimikusse esitatud Viru Vangla meditsiiniosakonnas 04.06.2015 ja 03.08.2015 väljastatud tõendid kaebaja töövõime ja ajutise töölt vabastamise kohta seoses haiguse ägenemisega (tl 21-22) ning tema tervisekaardi väljavõte ajavahemiku 01.01.2015 kuni 06.11.2015 kohta (tl 40-58). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
6. 20.08.2015 koostatud kaebuses (tl 1-6) palus kaebaja Viru Vangla 08.07.2015 käskkiri nr 62/1101 tühistada väites, et see on antud menetlus- ja tervishoiuteenuse osutamise reegleid rikkudes. Seda seisukohta põhjendas ta väitega, et tööle määramine toimus neuroloogiliste ja kirurgiliste terviseprobleemide ravimise pädevust mitteomav arsti väljastatud tõendi alusel ilma läbivaatuseta. Seejuures viitas ta probleemidele alaselja, parema käe ja kaelalülidega, mistõttu käib käimiskepi abil, kannab paremal käel elastiksidet ja lisaks on tal ka kubemesong, mille operatsioon peab toimuma sügisel. Käskkirjas sisalduvaid piiranguid pidas ta oma töövõimetuse kinnituseks ning lisas, et jääb arusaamatuks mil moel saab ta täita koristaja töökohustusi. Veel märkis kaebaja, et vangla on kohustatud ravima ta terveks ega saa töökohustuse osas meelevaldselt käituda, seada tema tervist ohtu või seda veelgi kahjustada ning kohelda teda ebainimlikult ja alandavalt.
7. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 27-28) paluti kaebus rahuldamata jätta ning selgitati, millistest õiguslikest alustest ja sisulistest põhjendustest vaidlusaluse käskkirja andmisel lähtuti. Seejuures märgiti, et kaebaja töövõimelisuse hindamisel on arvesse võetud asjaolu, et ta vajab liikumisel abivahendit ning lisati, et tema ajutine töölt vabastamine ei muuda eelnevalt antud otsuseid tühiseks ega andnud alust käskkirja kehtetuks tunnistada. Väiteid vangla poolse piinamise ja inimväärikuse rikkumise kohta peeti ilmseks liialduseks ja arusaamatuteks ning selgitati, mida üldse saab käsitleda väärkohtlemisena. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Käesolevas asjas vajab lahendamist küsimus, kas vaatamata kaebaja terviseprobleemidele oli olemas õiguspärane alus selleks, et määrata ta majandustööle eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana.
9. Kinnipeetava tööle määramine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. Halduskohus saab uurida üksnes, kas sellekohase haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid otsustatu sisulise otstarbekuse hindamise õigus tal üldse puudub. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele.
10. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kehtestatu kohaselt peab kinnipeetav üldreeglina töötama ning juhud, millistel see kohustus puudub, on ammendavalt loetletud sama paragrahvi teise lõike neljas punktis. Muuhulgas on neis kehtestatud, et vastavast kohustusest on vaba kinnipeetav, kes ei ole võimeline tööd tegema tervislikel põhjustel. Kinnipeetava puhul, kes ei ole veel jõudnud vanaduspensioni saamiseks vajalikku ikka eeldatakse töövõimelisust ning vastupidise peab VangS § 37 lg 3 kohaselt tuvastama arst. Kinnipeetavale pole seaduseandja andnud õigust oma tervislikust olukorrast tulenevat töövõimet hinnata. Kaebaja kohta on meditsiiniosakonnas enne vaidlusaluse käskkirja koostamist vormistatud tõend (tl 22), milline lubab ta tööle rakendada ühe tunni pikkuse osalise tööajaga, kuid keelab tõsta raskusi üle 5 kg, viibida tööstustolmuses ruumis ning nõuab, et töötamise ajal kantaks nimmeortoosi. Tõendi ehtsuses ja sisulises õigsuses kahtlemiseks puudub vähimgi alus. Kaebaja tervisekaardi väljavõte kinnitab, et tema töövõimelisuse küsimust on käsitletud ka teise arsti poolt 15.07.2015, 2 19.08.2015 ja 16.09.2015 ning kõigil neil juhtudel on töötamisluba jäänud kehtima. Kohtul pole mingit põhjust arvata, et vanglas töötavad arstid ei tea, milliseid tööülesandeid peab kinnipeetav üldkasutatavate ruumide koristajana täitma ega oska hinnata oma patsiendi võimalusi nendega ilma tervist ohtu seadmata toime tulla. Vastava hinnangu andmise õigus on üksnes tervishoiutöötajal ning seejuures pole seaduseandja määranud, et sellekohase otsustuse saab teha ainult konkreetse valdkonna eriarst. Kaebaja kohta peetakse tervisekaarti, milles on olemas tema tervisliku olukorra ja töövõime ulatuse hindamist võimaldavad andmed. Lisaks on siinkohal oluline ka see, et mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei saa olla käsitletav töökohustusest vabastava töövõimetusena. Ruumide koristamine ei ole üldreeglina füüsiliselt raske, mistõttu on sellega seonduvaid töid võimalik teha ka terviseprobleemidega isikul, kui ta järgib arsti poolt antud soovitusi, kasutab oma seisundiga sobivaid töövõtteid ja arvestab tööga kaasneda võivate riskidega.
11. Tööle vormistamise nõuded on loetletud justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 kehtestatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 4 lg-s
12. Vaidlustatud käskkirja puhul on need kõik täidetud, sest selles on olemas kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, töökoht, tööle asumise aeg ja töötamise tähtaeg ning töötasu arvutamise põhimõte. See on antud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 1 2 lg 1 sätestatud pädevuse piires, järgib täpselt kaebaja kohta arsti poolt väljastatud tõendis sisalduvat ettekirjutust ning ära on toodud ka viited asjakohaste õigusaktide sätetele.
13. VangS § 38 lg 22 näeb ette, et kinnipeetava võib töökohustusest vabastada, kui ta ei ole võimeline seda täitma. Käesoleval juhul nähtub Viru Vangla meditsiiniosakonnas 03.08.2015 vormistatud tõendist (tl 21), et kaebajaga on just nii ka toimitud, sest samast kuupäevast vabastati ta seoses haiguse ägenemise ja ravi alustamisega kolmeks nädalaks töölt. Tegemist on ajutist iseloomu kandva töövabastusega ning tõendist ega ka kaebaja tervisekaardi väljavõttest ei nähtu, et arst on ta seejuures täielikult töövõimetuks tunnistanud. Küll aga kinnitavad selle kanded, et ta on saanud tööle asumise korralduse saamisel avaldada oma tervise seisundist lähtuvaid vastuväiteid, mispeale on kutsutud välja medõe, kes kontrollis tema seisundit ja otsustas, kas on alust teda tööst vabastada või mitte.
14. Halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2 kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamata jätmisel lähtuda vaidlustatud haldusakti või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuse põhjendustest, kui ta nõustub neis esitatuga. Nii on põhjust toimida ka käesolevas asjas. Eelnevalt juba märgitu kohaselt on vaidlustatud käskkiri kooskõlas õigusaktidest tulenevate nõuetega. Kaebaja pole kohtule esitanud midagi niisugust, mis annaks võimaluse käskkirja õiguspärasuses kahtlemiseks või selle peale esitatud vaide kohta tehtud vaideotsuse põhjenduste ja järeldustega mittenõustumiseks. Seetõttu piirdub kohus ainult sellega, mis on eelnevalt juba esitatud.
15. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kaebuse esitamisel tasutud 15 euro suurune riigilõiv halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad tema võimalikud kulutused sama seadustiku § 109 lg-st 1 tulenevalt hüvitamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 3