3-15-1923/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. november 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-1923 Kohtuasi O.J. kaebus Viru Vangla 03.06.2015 käskkirja nr 6-2/904 tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: O.J. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja NäncyMarita Maltseva Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 21.12.
4. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 03.06.2015 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6-2/904 (tl 12), millega määrati kinnipeetav O.J. (edaspidi kaebaja) tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana V-8 eluosakonnas alates 02.06.2015 kuni 02.09.2015 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Käskkirjas märgiti, et meditsiiniosakonna arsti 28.05.2015 tõendi kohaselt peab vältima tööd tööstustolmuses keskkonnas, muudes tingimustes on kinnipeetav töövõimeline. Kaebaja koostas 05.06.2015 käskkirja peale vaide (tl 45-48), mis jäeti 16.07.2015 vaideotsusega nr 6-12/116-6 (tl 43-44) rahuldamata. 1 Veel on toimikusse esitatud 25.06.2015 ja 29.06.2015 koostatud vaide täiendused (tl 50-56) väljavõtted kaebaja tervisekaardist (tl 14, 57-60 ja 66), OÜ Perearst Jevgenia Kulikova arst Nikolai Kulikovi 08.06.2015 ja 03.06.3013 väljastatud tõendid (tl 16-17), kaebaja 08.06.2015 selgituste kontrollimiseks 30.06.2015 koostatud menetlustoimiku protokoll (tl 61), tema töötamisega seoses meditsiiniosakonnaga peetud elektroonline kirjavahetus (tl 62), 13.04.2015 seisukoht ja sellega seoses 25.05.2015 koostatud inspektor-kontaktisiku õiend (tl 63), vaidlustatud käskkirjaga koos esitatud E8 koristaja tööjuhend ja koristaja ohutusjuhend (tl 69-71) ning Viru Maakohtu 28.09.2015 kohtumäärus kaebaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kohta (tl 76-78). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
6. 30.07.2015 koostatud kaebuses (tl 1-7) palus kaebaja 03.06.2015 käskkiri nr 6-2/904 tühistada ning väitis, et vangla pole arvestanud koristaja tööülesannetest tuleneva ohuga tema tervisele, kuna mustuse, tolmu ja mikroobi silma sattumine toob kaasa pimedaks jäämise. Ta selgitas, et kaotas aastal 2007 õnnetuse tagajärjel osaliselt vasaku silma nägemise ja täielikult parema silma, sisuliselt on tegemist lahtise haavaga, kuhu ei tohi sattuda mustus, tolm ja keemia, juba enne vangistust on arstid keelanud tal töötamise teatud tingimustes ning tõendid, millede kohaselt tuleb vältida tolmust keskkonda on väljastanud ka vangla arst. Veel märkis ta, et vangla üldkasutatavaid ruume saab pidada Vabariigi Valitsuse 11.05.2013 määruse nr 144 § 4 lg 2 p-s 4 märgitud isolatsiooniruumiks ning leidis kokkuvõtteks, et tema töötamine koristajana on välistatud. 23.08.2015 täiendavas seisukohas (tl 31-33) märkis kaebaja lisaks ära, et vaidlustatud käskkirjas puuduvad põhjendused ning ei selgu tema õigused ja kohustused. Seejuures luges ta üles käskkirja lisadeks olevatest dokumentidest tulenevad koristaja tööülesanded, neist tingitud vajaduse kasutada olmekeemiat ning sellega seotud riskid tervisele ning lisas, et seetõttu rikub vaidlustatud käskkiri tema õigust tervise kaitsele.
7. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 41-42) paluti kaebus rahuldamata jätta ning selgitati, millistest õiguslikest alustest ja sisulistest põhjendustest lähtuvalt vaidlusalune käskkiri välja anti. Seejuures märgiti, et kaebaja töövõimelisuse hindamisel on arvesse võetud mitmete meditsiiniosakonna arstide arvamust ja lähtutud tema tervislikust seisundist just vaidlusalusel perioodil. Veel märgiti, et osakonna koristamisel ei teki tööstustolmu ega ülemääraselt lenduvat tolmu ja tegemist pole rasket füüsilist pingutust nõudva tööga. Vastuseks kaebaja täiendava leseisukohale märgiti, et ta pole vaidemenetluse raames põhjendamiskohustuse rikkumist ette heitnud, mistõttu on selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Käesolevas asjas vajab lahendamist küsimus, kas vastustajal olid olemas piisavad alused selleks, et määrata kaebaja majandustööle eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana.
9. Kinnipeetava tööle määramine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. Halduskohus saab uurida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid otsustatu sisulise otstarbekuse hindamise õigus tal üldse puudub. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele.
10. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt peab kinnipeetav üldreeglina töötama ning juhud, millistel see kohustus puudub, on ammendavalt loetletud sama paragrahvi teise lõike neljas punktis. Muuhulgas on neis kehtestatud, et töötamise kohustusest on vaba kinnipeetav, kes pole võimeline 2 töötama tervislikel põhjustel. Kinnipeetava puhul, kes pole jõudnud vanaduspensioni saamiseks vajalikku ikka eeldatakse töövõimelisust ning vastupidise peab VangS § 37 lg 3 kohaselt tuvastama arst. Kaebaja majandustööle määramine on meditsiiniosakonnas enne vastava käskkirja koostamist kooskõlastatud (tl 62). Tema tervisekaarti tehtud kanded (tl 14, 57 ja 59-60) ja meditsiiniosakonna tõend (tl 58) kinnitavad küll silmaproteesiga seotud probleemide olemasolu, kuid nii perearst kui silmaarst on tunnistanud ta võimeliseks sooritama kergemaid töid, mis ei toimu tööstustolmuses keskkonnas. Kohtul puudub vähimgi põhjus arvata, et vanglas töötavad arstid ei tea, millistes tingimustes tuleb kinnipeetaval eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristamisel viibida ning missuguseid tööülesandeid peab ta seejuures täitma ega oska hinnata oma patsiendi võimalusi nendega ilma tervist ohtu seadmata toime tulla. Vastava hinnangu andmise õigus on üksnes tervishoiutöötajal, kinnipeetav ise pole pädev oma tervislikust olukorrast tulenevat töövõimet hindama. Lisaks on siinkohal oluline ka see, et mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei ole käsitletav töökohustusest vabastava töövõimetusena.
11. Ruumide koristamist ei peeta üldreeglina füüsiliselt raskeks ja sellega seonduvaid töid saab teha ka terviseprobleemidega isik, kui ta järgib arsti poolt selleks antud soovitusi, kasutab oma seisundiga sobivaid töövõtteid ning arvestab tööga kaasneda võivate riskidega. Kuna kaebaja on määratud vangla eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajaks, ei saa tema töö kuidagi olla seotud tööstustolmuga. Tegemist on samade või siis sarnaste ruumidega, kus ta ka ise koos teiste kinnipeetavatega igapäevaselt ringi liigub. Võimatust täita üldkasutatavate ruumide koristamisega seotud tööülesandeid ei tulene ka arst Nikolai Kulikovi 03.06.2013 ja 08.06.2015 tõenditest (tl 1617). Lisaks on üks neist väljastatud kaks aastat enne vaidlusaluse käskkirja andmist ja teine kaebaja vanglas viibimise ajal ega saa seetõttu kuidagi kajastada tema tervise tegelikku olukorda tööle määramise hetkel. Küll aga väärib tähelepanu asjaolu, et ka peale käskkirja andmist pole vangla arst kaebajat töövõimetuks pidanud, vaid on 13.07.2015 koostatud tõendisse (tl 66) märkinud, et silmaproteesi puudumine ei mõjuta tema töövõimelisust ja varasem töötamisluba jääb kehtima.
12. Tööle vormistamise nõuded on loetletud justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 kehtestatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 4 lg-s
13. Vaidlustatud käskkirja puhul on need kõik täidetud, sest selles on olemas kinnipeetava ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg, töökoht, tööle asumise aeg ja töötamise tähtaeg ning töötasu arvutamise põhimõte. Lisaks on käskkirja kirjeldavas osas olemas ka viited asjakohaste õigusaktide sätetele ning see on antud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 12 lg 1 sätestatud pädevuse piires. Kuna käskkirjale on lisatud nii E8 koristaja tööjuhend kui koristaja ohutusjuhend ning kaebaja on täiendavas seisukohas väidetust nähtuvalt nendega ka tutvunud, jääb arusaamatuks väide, et käskkirjast ei selgu tema õigused ja kohustused.
14. Asjakohatu ja seetõttu täiesti arusaamatu on tuginemine Vabariigi Valitsuse 05.05.2000 (mitte 11.05.2013 nagu märkis kaebaja) määrusega nr 144 kehtestatud „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuetes“ sätestatule. Selle § 4 lg 2 p 4 kohaldub tervishoiuasutuste isolatsiooniruumidele, mitte aga vangla eluosakonna üldkasutatavatele ruumidele.
15. Halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2 kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamata jätmisel lähtuda vaidlustatud haldusakti või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuse põhjendustest, kui ta nõustub neis esitatuga. Just nii tuleb toimida ka käesolevas asjas. Eelnevalt juba märgitu kohaselt on vaidlustatud käskkiri kooskõlas kõigi õigusaktidest niisugusele haldusaktile kehtestatud nõuetega. Kaebaja pole kohtumenetluses esitanud midagi, mis annaks võimaluse käskkirja õiguspärasuses kahtlemiseks või selle peale esitatud vaide kohta tehtud vaideotsuse põhjenduste ja järeldustega mittenõustumiseks. Seetõttu piirdub kohus ainult sellega, mis on eelnevalt juba esitatud ning märgib 3 lisaks veel üksnes selle, et Viru Maakohtu kohtumäärusest nähtuvalt on kaebaja käesolevaks ajaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud, mistõttu ei saa vaidlustatud käskkiri enam kuidagi tema õigustele mõjuda.
16. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud kokku 30 euro suurused riigilõivud halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad tema võimalikud kulutused sama seadustiku § 109 lg-st 1 tulenevalt hüvitamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 4