Sel juhul palub ajutine haldur määrata dokumentide hoidjaks endise juhatuse liikme A. D.i (IKxxx).
) § 29 lg 1-3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 7. Esitatud aruande kohaselt on võlgnikul seisuga 14.08.2015 varasid kogusummas 697 eurot, kohustusi 78 602, 28 eurot ning võlgniku omakapital oli negatiivne -75 711 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus tekkis 2012. aastal, kui kohtumenetluse käigus arestiti 2
8. Ajutine pankrotihaldur palub välja mõista ajutise halduri tasu Saneerimismenetluse OÜ-le (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) 16 töötunni eest 1280 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub käibemaks 20% ehk 256 eurot, kokku 1536 eurot ning pankrotimenetluses tehtud vajalike kulutuste katteks 113, 36 eurot. Kohus leiab, et taotluses toodud tasu ja kulutuste suurus on põhjendatud.
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ning nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
lg 4kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine haldur ei ole taotlenud tasu ja kulude hüvitamist osaliselt riigi vahenditest. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus välja ajutise halduri tasu ja kulud võlgnikult. 9.
lg 5 kohaselt kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. Aruandest ei nähtu kas ja millal on töölepingud lõpetatud. 10.
lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus kohustab ajutist pankrotihaldurit likvideerima osaühingu ja kustutama Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistrist. Ajutine haldur vabastatakse tema ülesannetest pärast võlgniku kustutamist registrist. 11 Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Ajutine pankrotihaldur palub määrata dokumentide hoidjaks endise juhatuse liikme A. D.i (IK xxx). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks A. D.i. Kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.