) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud XXXAS ja kostja sõlmisid 18.10.2012.a mobiiltelefoniteenuste lepingu XXX ning 19.10.2012.a juurdeostulepingu nr XXX. Lepingute alusel kohustus AS XXXpakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingutel kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. AS XXXtäitis endale võetud kohustusi ja esitas kostjale igakuiselt arveid osutatud teenuste eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas AS XXXteenuseid nende eest tasumata. XXXAS loovutas 27.05.2014.a kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kosjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 297,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 287,60 eurot. Lisaks, palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks viivised alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,15% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni ja mille tasumist hageja nõuab kuni summani 10,12 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt
2 2-14-40323 Alates 01.10.2015 jõustunud
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga ning neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas olnud riigilõiv summas 125 eurot, kohtutäituriga dokumentide kättetoimetamise tasu summas 36 eurot ning õigusabikulud summas 210,91 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulusid riigilõivule summas 125 eurot, kohtutäituriga dokumentide kättetoimetamise kulusid summas 36 eurot ning juhindudes
Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.