← Eesti

2-15-9879/8

Obsah (10)§ 113§ 101§ 108§ 396§ 415§ 35§ 42§ 41§ 94§ 397

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-9879 Tsivi

§ 113

lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

  1. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
  2. Avaldada tagaseljaotsus Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. 2 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank – a/a EE571010220229377229 Swedbank – a/a EE062200221059223099 Danske Bank – a/a EE513300333522160001 Nordea Bank – a/a EE221700017003510302 Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjoni tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Põhjendused I Kooskõlas

§ 101

lg 1 p 1,

§ 108

lg 1,

§ 396

lg 1 tuleb kostjalt hagejale välja mõista kostja ja Bigbank AS vahel 24.07.2009 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXXalusel põhivõlg 3608,83 eurot. II Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 3608,83 eurot. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud lepingujärgsest intressi määrast 27,59% aastas ja arvestanud viivist 01.07.2011 kuni 01.07.2015.

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113lg-s 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist.

Sama lõike teise lause kohaselt ei välista ega piira see krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Asja materjalidest nähtub, et Bigbank AS ja kostja tarbijana on sõlminud laenulepingu, kuid lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik valida üksnes laenusumma ja selle kasutamise tähtaeg. Kuna laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel

§ 35lg 1 tähenduses. Tulenevalt Ts

MS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele 3 tuginenud.

§ 42

lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et laenulepingu üldtingimuste p 6.1. on tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 27,59% suuruse viivise määra osas aastas, sest viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kohus on seisukohal, et 27,59% suurune viivise määr aastas on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, mistõttu tuleb

§ 41

järgi kohaldada tühise tingimuse asemel seadusest tulenevat regulatsiooni, käesoleval juhul

§ 113

lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgset määra.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (kuni 15.04.2013 seitse protsenti aastas).

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Viivist tuleb arvestada tagastamata laenusummalt. Kohus esitab oma viivise arvestuse: Perioodi algus 01.07.2011 01.01.2012 01.01.2013 15.04.2013 01.07.2013 01.01.2014 01.07.2014 01.01.2015 01.07.2015 Perioodi lõpp Viivitatud päevi 31.12.2011 184 31.12.2012 365 14.04.2013 104 30.06.2013 77 31.12.2013 184 30.06.2014 181 31.12.2014 184 30.06.2015 181 01.07.2015 1 Viivise määr 8,25% 8% 7,75% 8,75% 8,5% 8,25% 8,15% 8,05% 8,05% Võlgnetav summa 3608,83 € 3608,83 € 3608,83 € 3608,83 € 3608,83 € 3608,83 € 3608,83 € 3608,83 € 3608,83 € Viivis kokku 150,09 € 288,71 € 79,69 € 66,62 € 154,64 € 147,64 € 148,27 € 144,06 € 0,80 € Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale 01.07.2011 kuni 01.07.2015 viivisena kokku 1180,52 eurot. III Hageja nõuab kostjalt intressi 2596,33 eurot. Lepingu pooled on lepingus kokku leppinud intressis 27,5931% aastas.

§ 397

sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise 4 eest.

§ 397lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Bigbank AS on andnud laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Asjas ei nähtu, et lepingu sõlmimise ajal oleks pooled kokku leppinud intressita laenu andmises. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning lepingutasu katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2596,33 eurot. IV Hageja nõuab kostjalt 25,56 eurot, mis on tasu kostjale saadetud tasulise lepingu ülesütlemise teate eest. Kohus leiab, et selle teatise põhjendatud hinnaks tuleb lugeda 5 eurot, mis võiks hõlmata endas nii postiteenuse tasu, töövahendite ja tööjõukulu teatise koostamisel. IIV Hageja nõuab kostjalt lepingutasu 49,45 eurot. Kohtule esitatud maksegraafikust nähtuvalt on lepingu sõlmimise tasuks 573,73 Eesti krooni ehk 36,67 eurot. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista 36,67 eurot lepingu sõlmimise tasuna. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. kuna kohus rahuldas hagi 75% ulatuses, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 75% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja on enda menetluskuluks, mille hüvitamist ta kostjalt taotleb, märkinud hagilt tasutud riigilõivu 550 eurot ja õigusabikulu 275 eurot, millest ta palub, et kostja hüvitaks 775 eurot. Hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 775 euro ulatuses ning kostjal tuleb neist hüvitada 75% ehk 581,25 eurot. Hageja on taotlenud, et kostja tasuks välja mõistetud menetluskuludelt hagejale viivist

§ 113

lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldab taotluse. Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.