Obsah (4)

§ 141§ 25§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. novembril 2015. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-8747 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurm

§ 141

lg 2 p 2 - § 25 lg-te 1, 2 järgi ning

§ 25lg 6 alusel mõisteti temale karistuseks 2 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti temale 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Markko Kapile Tartu Maakohtu 15.06.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 111-5314 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 3 aasta 3 kuu ja 8 päeva vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud ja 8 päeva vangistust karistusaja algusega 10.10.
2. a. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu otsusega 21.12.
3. a. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 10.10.
4. a ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 18.05.
5. a. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalus elektroonilise järelevalve alla avanes Markko Kapile 29.01.
6. a. Tartu Maakohtu 11.02.
7. a määrusega jäeti Markko Kapp vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata. Kohtunik leidis, et on suur tõenäosus, et Markko Kapp jätkab vabaduses oma endist elustiili ning paneb toime uued kuriteod. Lisaks leidis kohtunik, et Markko Kapp ei suudaks alluda tingimisi vabastamisega kaasaskäivale käitumiskontrollile. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 17.03.
8. a. 05.11.
9. a esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid Markko Kapi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta

§ 76lg 2 p 2 järgi.

Materjalidest nähtuvalt ei toeta vangla Markko Kapi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et Markko Kapp on ühiskonnale ohtlik ning võib toime panna uued kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas Markko Kapi tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha. Selles leiab prokurör, et Markko Kapi poolt toime pandud kuritegude iseloom ja isiku jätkuv kuritegelik aktiivsus, samuti Markko Kapi isikuomadused ja –hoiakud (nt konfliktolukorras agressiivsuse ilmingud, isikul kesine empaatiavõime ning halb probleemide lahendamise oskus) ei anna alust Markko Kapi ennetähtaegseks vabastamiseks. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja et sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks, prokuröri arvates ei esine. Markko Kapp on kriminaalkorras korduvalt karistatud, mis näitab, et isik pole varasemate karistuste järel piisavalt tajunud oma teo 2 ühiskonnaohtlikkust. Sellise isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega ei vastaks ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Markko Kapp seletas kohtus, et on vanglas väga palju tegelenud enda käitumisega. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides „Uus suund“, „Viha juhtimine“ ja „Eluviisi treening“. Nende programmide abil on ta õppinud, kuidas probleeme lahendada ja elus edasi jõuda. Markko Kapp rääkis, et on end tagasi hoidnud ja teadvustanud endale, mis on õige ja mis mitte. Ta on töötanud vanglas ning tasunud rahalisi nõudeid. Ta on katkestanud suhted kriminaalsete sõpradega ning suhtleb üksnes oma perekonna, tüdruksõbra ja vanavanematega, kes teda igakuiselt on vanglas külastanud. Markko Kapp ütles, et ta tahaks vabaneda ennetähtaegselt ning elada edaspidi õiguskuulekat elu. Ta soovib luua pere ja kodu ning minna tööle. Juba enne vanglat omandas ta autoremondilukksepa ja rehvimehaaniku oskused ning on kindel, et leiaks vabaduses neil aladel rakendust. Markko Kapp kinnitas, et isa on lubanud teda selles osas aidata. Süüdimõistetu kaitsja palus kohtul põhjalikult kaaluda Markko Kapi enne tähtaega vabastamise võimalust. Markko Kapp alustas kuritegude toimepanemist alaealisena. Praeguseks on ta 27 aastane ning on sellest 6 aastat viibinud vangistuses. See on pikk aeg. Isik on teinud pingutusi näitamaks, et väärib ennetähtaegset vabastamist. Ta on läbinud ka selle programmi, mida kohus eelmisel korral soovitas. Ta on ära tasunud päris suure osa nõuetest. Tal pole distsiplinaarkaristusi. Ta on osalenud majandusabitöödel alates 2011. aastast, mis näitab, et Markko Kapil on olemas töösoodumus. Vabaduses on tal olemas kindel elukoht ja toetav pere, kellega on suhted säilinud. Ei ole teada ühtki kriminaalkorras karistatud isikut, kes teda vabaduses ootaks. Markko Kapi puhul tuleb tõsiselt kaaluda seda, kas järele jäänud vangistus annab midagi isiku muutumisele juurde. Kui oleks otstarbekas osaleda veel mingites programmides, siis vabaduses on nende osas ilmselt suurem valik. Kohtuniku seisukoht Tartu Maakohtu 10.10.2012. a otsusega mõisteti Markko Kapp süüdi tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemises.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Markko Kapp temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus Markko Kapi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Markko Kappi on varem kriminaalkorras juba korduvalt karistatud. Sellele vaatamata jätkas ta õigusvastast käitumist ning pani toime uued samalaadsed kuriteod, millest enamikku iseloomustab vägivaldne ja hoolimatu suhtumine kaasinimestesse. Viimased kuriteod pani Markko Kapp toime ajal, mil ta kandis reaalset vangistust kinnipidamisasutuses. Seega ei ole varasemad karistamised (ei tingimisi ega ka reaalsed vangistused) Markko Kapi osas oma eesmärki täitnud, kuna need ei ole mõjutanud teda oma hoiakuid muutma ega hoiduma edasiste kuritegude toimepanekust. 3 Kinnipeetav väidab, et praeguse karistuse kandmise aeg on teda mõjutanud paremuse suunas. Ta leiab, et tema käitumine on olnud piisavalt usaldusväärne, et teda saaks tingimuslikult ennetähtaegselt vabastada. Ta on praeguseks ajaks oma prioriteedid paika pannud ning tahab näidata, et on võimeline elama ka õiguskuulekalt. Kohus nõustub, et Markko Kapi käitumine vanglas on praeguseks ajaks liikunud paremuse suunas. Ta ei ole enam kuritegusid toime pannud. Kui vanglas viibimise algusaastatel rikkus kinnipeetav süstemaatiliselt ka vangla sisekorra eeskirja, mistõttu tuli teda korduvalt distsiplinaarkorras karistada, siis alates

1. aastast on tema käitumine oluliselt paranenud ka selles kontekstis. Käesoleva aja seisuga tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Tunnustamist väärib seegi, et vangistuses on Markko Kapp aktiivselt osalenud tööhõives. Lisaks on ta tegelenud oma alkoholining emotsionaalset laadi probleemidega, mis soodustasid tema kuritegelikku käitumist. Nimelt on ta individuaaltöö korras läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Kuna nimetatud sotsiaalprogrammi eesmärk on õpetada valitsema ärritust ja tundeid, peaks selle programmi läbimine aitama Markko Kapil ennetada impulsiivsusest tingitud kuritegude toimepanemist. Vanglas on Markko Kapp läbinud ka sõltuvuskäitumisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Samuti on ta läbinud seksuaalkurjategijatele suunatud programmi „Uus suund“ ning saanud nõustamist psühholoogilt. Eelnev viitab asjaolule, et Markko Kapi soov muutuda õiguskuulekamaks on tõsine. Positiivne on seegi, et pärast ennetähtaegset vabanemist oleks Markko Kapil olemas kindel elukoht oma päritolupere juures, kellega tal läbisaamine on üldiselt hea. Pere on nõus Markko Kappi tema püüdlustes toetama mitte üksnes moraalselt, vaid ka materiaalselt, sest kokkuleppeid töökoha osas Markko Kapil vanglast vabanemise puhuks ei ole. Eelnevale vaatamata leiab kohtunik, et Markko Kappi ei saa käesoleval ajal enne tähtaega vabastada. Kohtunik jagab prokuröri seisukohta, et isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ning et sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on selgelt erandiks. Seejuures tuleb selle erandi kohaldamist igakordselt põhjalikult kaaluda. Kohtunik on seisukohal, et isiku puhul, kes on vanglas jätkanud kuritegude toimepanekut, nagu on ka Markko Kapp, tuleb sellist erandi tegemist kaaluda veel eriti suure põhjalikkuse ning ettevaatlikkusega. Kohtunik möönab, et Markko Kapp on vanglas tegelenud resotsialiseeruva tegevusega ning et ka vabaduses on tal olemas toetav sotsiaalne võrgustik, kes saaks teda ühiskonda taaslülitumisel toetada ning aidata. Samas ilmneb kohtule esitatud materjalidest, et Markko Kapi kuriteod olid enamasti vägivalla- või vägivalla abil toime pandud kuriteod ning et nende tegude põhjused tulenesid eelkõige Markko Kapi isiksuseomadustest ja suutmatusest oma emotsioone ning käitumist ohjeldada. Seetõttu ongi tema puhul resotsialiseeriv tegevus olnud peamiselt keskendatud selle õppimisele, kuidas oma käitumist ning emotsioone analüüsida ning kontrollida. Ilmselgelt ei kinnistu sellise tegevuse mõjud inimese juures kiiresti, vaid see on pikaaegne protsess, mille jooksul tuleb iseenda kallal järjepidevat tööd teha. Kohtunik leiab, et praegusel juhul ei ole möödunud piisavalt pikk aeg, et sellise resotsialiseeriva tegevuse mõjud oleksid saanud kinnipeetava hoiakutes ja käitumises tagasipöördumatult kinnistuda. Nimelt nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et kuigi Markko Kapp on
2. a läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, ei suutnud ta end
3. a maikuus toimunud riskihindamise vestlusel talitseda ning oli liialt emotsionaalne. Tõsi, iseloomustuse kohaselt kulges
4. a oktoobris toimunud riskihindamise 4 vestlus mõnevõrra rahulikumalt. Ometi saab sellest välja lugeda, et päris ilma probleemideta ei kulgenud seegi kokkusaamine. Seega ei ole vanglas kohaldatud resotsialiseerivad meetmed käesoleval ajal veel piisavaks garantiiks, et Markko Kapil ei tekiks vanglast vabanemisel oma emotsioonide ja käitumise valitsemisel tagasilangust. Seetõttu ei ole kohtunikul tekkinud ka kindlat veendumust, et Markko Kapp ei jätka vägivallaga seotud kuritegude toimepanekut, ja järelikult oleks tema vabastamine käesolevalt ennatlik. Menetluskulud Markko Kapi kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotles tasu 2,5 tunni eest. osutamise eest tasu suuruse Kohtunik leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Põhjendatud on kaitsjale tasu maksmine 2,5 tunni eest, mis kulus tal kaitsealusega kokkusaamisele vanglas, ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks ning kohtuistungiks ettevalmistamiseks, samuti aga kohtuistungil osalemiseks. „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p-de 2526 kohaselt on käesoleval juhul pooltunni tasu hinnaks 20 eurot. Seega kuulub kaitsjale maksmisele 120 eurot (millest 20 eurot moodustab käibemaks). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada Markko Kapil. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5