) § 24 lg 2 ei võimalda esitada tsiviilkohtusse kaebust menetlusnorme rikkuva tegevuse kohta, mille tagajärjel võib tulla ekslik otsus. Kuigi kaebaja esitas tsiviilkohtusse kaebuse asja lahendamiseks hagimenetluses, on kaebajal õigus menetlusõiguste kaitsele. Kui töövaidluskomisjon oleks järginud kaebaja menetlusõigusi, siis oleks otsus tehtud kaebaja kasuks. Kaebaja on sunnitud maksma asja läbivaatamise eest tsiviilkohtus ning käsitleb seda kahju tekitamisena – tegemist on väärikuse alandamisega. Esitatud kaebus on vajalik kaebajale tekitatud kahju hindamiseks. 4. Tallinna Halduskohus tagastas 08.09.2015 määrusega AB kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel läbivaatamatult. Kaebajalt ei ole ära võetud seadusega ette nähtud võimalust vaidlustada tema töölt vabastamist töövaidluskomisjonis ega võimalust töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral vaidlustada seda maakohtus. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Seega on seaduses ette nähtud teistsugune menetluskord ning töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral esitatava avalduse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebajale on tagatud kõik seadusega ettenähtud võimalused enda õiguste kaitseks ning maakohtus kantud menetluskulude hüvitamist on kaebajal võimalik taotleda samas kohtus (Harju Maakohus).
lg 2 kohaselt tuleb tsiviilkohtule esitada hagi, mitte kaebus komisjoni otsuse peale. Tsiviilkohtus ei ole võimalik kaitsta õigushüve, mille kaitsmiseks on kaebaja pöördunud halduskohtusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette selle õigushüve kaitsmise võimalust, järelikult ei ole selleks vaidluseks sätestatud menetluskorda. Seega kohus eksis HKMS § 4 lg 1 kohaldamisel. Põhiseaduse § 25 kohaselt on kaebajal õigus õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele. Õigusvastasus seisneb antud juhul
§-st 20 lg-st 4 tulenevate kohustuste rikkumises. Kahju seisneb õigushüve kahjustamise üritamises. Tsiviilkohtus ei ole menetluskulude väljanõudmise võimalust tööinspektsioonilt, kuna tööinspektsioon ei ole vaidluse pool. 2
lg 1 kohaselt on individuaalseid töövaidlusi lahendavateks organiteks töövaidluskomisjon ja kohus. Sama seaduse § 24 lg 1 sätestab, et vaidlevad pooled võivad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Halduskohus tagastas õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kaebaja õiguste kaitse on käesoleval juhul tagatud hagiavalduse esitamisega maakohtusse. 11. Töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisel maakohtus saab kaebaja esitada kõik samad argumendid komisjoni menetlusnormide rikkumise kohta, mida kaebaja on soovinud vaidlustada halduskohtus. Töövaidluskomisjoni toimingute õigusvastasust või menetlusnormide rikkumist ei ole võimalik vaidlustada halduskohtus põhjusel, et individuaalse töövaidluse lahendamisel ei kohaldu HMS sätted, nagu ekslikult leiab kaebaja, vaid
normid, mis reguleerivad menetlust töövaidluskomisjonis (TLS § 114,
lg 6 alusel antud ja Vabariigi Valitsuse 26.09.2003 määrusega nr 246 kehtestatud Töövaidluskomisjoni põhimäärus,
§-d 14-27). Järelikult ei ole tegemist haldusorgani toimingutega HKMS § 6 lg 2 tähenduses, mida halduskohtus saaks vaidlustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.