← Eesti

3-13-371/61

Obsah (7)§ 215§ 213§ 223§ 116§ 165§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 01.12.2015, Tallinn Haldusasja numb

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata 3-13-371 menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Colliers International Property Management OÜ (registrikood 11330404) võttis 20.05.2009 vastu otsuse lõpetada äriühingu tegevus. Osanike 14.07.2009 otsusega lõpetati Colliers International Property Management OÜ likvideerimine ja otsustati tegevust jätkata. Alates 28.07.2009 on osaühingu ärinimeks Colliers International Advisors OÜ.
  2. 30.07.2012 kustutati Kellert Kapital OÜ (registrikood 11198710; kuni 11.08.2009 ärinimega osaühing Colliers International) likvideerija ülesandeid täitnud ajutise halduri avalduse alusel äriregistrist.
  3. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 22.01.2013 korraldusega nr 13-7/140-20 kohustati Colliers International Advisors OÜ-d tasuma Kellert Kapital OÜ maksuvõlga kogusummas 40 959,05 eurot, mis on tekkinud
  4. aasta maist juulini deklareeritud käibemaksu, sotsiaalmaksu, kinnipeetud tulumaksu ning töötuskindlustusmaksete tasumata jätmisest. Korralduses on asutud seisukohale, et Kellert Kapital OÜ ettevõte on Colliers International Advisors OÜ-le üle läinud hiljemalt 30.09.
  5. Colliers International Advisors OÜ võttis üle tegutseva majandusüksuse koos sinna kuuluvate asjade ja õigustega, mis võimaldas jätkata ettevõtte senist tegevust – kinnisvara hindamise, analüütika ja vahendusega seotud teenuse pakkumist. Seega on Colliers International Advisors OÜ vastutav Kellert Kapital OÜ maksuvõla eest seisuga 30.09.
  6. Ettevõtte üleminekule viitavad maksuhalduri hinnangul järgmised asjaolud: 1) OÜ-de Kellert Kapital ja Colliers International Advisors juhatuse liikmetena on tegutsenud AR, AR ja MM; 2) Colliers International Advisors OÜ majandustegevus on sarnane Kellert Kapital OÜ majandustegevusega (mõlema põhitegevusala on kinnisvarabüroode tegevus) ning toimus samades ruumides; 3) Kellert Kapital OÜ ettevõtte tegevus ei ole peatunud ning jätkus ettevõtte üleminekul OÜ-le Colliers International Advisors; 4) Colliers International Advisors OÜ on võtnud üle olulise kogumi Kellert Kapital OÜ endistest töötajatest; 5) Kellert Kapital OÜ maksustatav käive lõppes
  7. aasta augustis ning Colliers International Advisors OÜ-1 tekkis samal ajal maksustatav käive; 6) Kellert Kapital OÜ on andnud 28.07.2009 sõlmitud tasaarvelduskokkuleppe alusel oma varad üle Colliers International Advisors OÜ-le; 7) Colliers International Advisors OÜ kliendid kattuvad osaliselt Kellert Kapital OÜ klientidega. Tegemist on kinnisvara valdkonnas tegutsevate äriühingutega, kellele on omane OÜ Colliers International Advisors ning OÜ Kellert Kapital poolt pakutavate teenuste korduv ja regulaarne kasutamine; 8) Colliers International Advisors OÜ omandas Kellert Kapital OÜ ettevõtte, mis säilitas oma identiteedi ja mille kaudu oli võimalik teostada sarnast majandustegevust ning OÜ Colliers International Advisors on sarnast majandustegevust ka jätkanud.
  8. Colliers International Advisors OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 22.01.2013 korralduse nr 13-7/140-20 tühistamiseks. 2

(13)3-13-371 1) Kellert Kapital OÜ registrist kustutamisel lõppes ka maksukohustus. Riigikohus leidis asjas nr 3-3-1-75-09, et juriidilise isiku õigusvõime lõppemine on üks maksukorralduse seaduse (MKS) § 31 lg 3 p-s 6 nimetatud "muudel seadusega sätestatud juhtudel" aset leidvatest maksukohustuse lõppemise alustest. Sarnaselt vastutusotsusele on maksuvõla tasumise korralduse tegemise eelduseks kehtiva maksuvõla olemasolu. 2) Kellert Kapital OÜ ettevõtte üleminek kaebajale ei ole tõendatud ega õiguslikult põhistatud. MTA viitab asjaolule, et AR, AR ning MM on tegutsenud mõlema äriühingu juhatuse liikmetena. AR ja AR on ettevõtjad, kes on olnud tegevad mitmetes kinnisvara valdkonnaga seotud äriühingutes ning sellest, et erinevatel ajaperioodidel on kahe äriühingu juhatuse liikmetena tegutsenud ühed ja samad isikud, ei saa järeldada, et need äriühingud on omavahel seotud. 3) Äriregistri infosüsteemist nähtuvalt on kaebuse esitamise seisuga registrisse kantud 3657 ettevõtjat, kelle põhitegevusalaks on koodiga 68311 tähistatud kinnisvarabüroode tegevus. Maksuhaldur on jätnud arvestamata ARe selgitustega, et kaebaja tegevusala on Kellert Kapital OÜ tegevusalast laiem: kaebaja tegeleb ka kinnisvaraanalüütikaga ning investeeringute nõustamise ja vahendamisega. 4) Kogenud töötajate ülevõtmine on alustava ettevõtja puhul tavapärane protsess. AR selgitas, et osadele Kellert Kapital OÜ töötajatele tehti pakkumine asuda tööle kaebaja ettevõttes seetõttu, et kaebaja vajas töötajaid, kellel oleks kinnisvara hindamise kutsetunnistus. Olukorras, kus kaebaja ettevõttesse asus tööle vähem kui pool Kellert Kapital OÜ töötajatest, ei ole neid võimalik käsitada olulise kogumina viimase töötajatest. Töölepingu seaduse (TLS) § 112 kohaselt lähevad ettevõtte ülemineku korral töölepingud ettevõtte omandajale üle muutumatul kujul. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et kaebaja oleks seitsme senise Kellert Kapital OÜ töötaja töölepingud muutumatul kujul üle võtnud. Ettevõtte ülemineku korral oleks jätkatud samade töölepingutega, praegusel juhul aga sõlmiti uued lepingud teistsuguste tingimustega. 5) Kellert Kapital OÜ on alates 2008. aasta jaanuarist deklareerinud nii 18/20% määraga maksustatavat käivet kui ka 0% määraga maksustatavat käivet. Kaebaja ei ole 0% määraga maksustatavat käivet vaadeldaval perioodil deklareerinud. Kaebaja käive on Kellert Kapital OÜ käibest küll väiksem, kuid mitte niipalju väiksem, et õigustada MTA järeldust, et käive vastab töötajate arvule ja käibe langus on seega loogiline. 6) Olukord, kus kontori sisustus müüakse ühtse tervikuna siis, kui üüripinnana kasutatavaid ruume enam ei soovita kasutada, ei ole erakordne ega osuta sellele, et vara omandamisega kaasneb ettevõtte omandamine. Kuivõrd kaebaja soovis alustada tegevust kinnisvarabüroona, oli Kellert Kapital OÜ müügisoov sobiv võimalus omandada vajalik kontorisisustus. Kontorisisustuse omandamist tervikuna ei saa käsitada ettevõtte omandamisena. 7) Kaebaja pangakonto väljavõttest nähtub, et kaebaja (Colliers International Property Management OÜ nime all) andis perioodil 03.03.2008–05.12.2008 Kellert Kapital OÜ-le laenu summas 506 500 krooni, millest viimane tagastas 111 500 krooni. Seega oli Kellert Kapital OÜ-l tasaarvelduskokkuleppe sõlmimise hetkel kaebaja ees laenulepingust tulenev põhivõlg summas 395 000 krooni. 8) MTA on Kellert Kapital OÜ ja kaebaja arveldusarvete väljavõtteid analüüsides välja toonud, et äriühingutel oli kolm kattuvat klienti: OÜ Focus Kinnisvara, Ülemiste City AS ja Arco Investeeringute AS. MTA ei ole tuvastanud, et Kellert Kapital OÜ oleks nimetatud kolme kliendiga sõlmitud lepingud kaebajale üle andnud või suunanud neid tarbima kaebaja pakutavaid teenuseid. 3
(13)3-13-371 9) Kaebaja ei ole üle võtnud ühtegi Kellert Kapital OÜ sõlmitud üürilepingut. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et kaebaja oleks üürileandjaga sõlminud lepingu, mille kohaselt kaebaja võtab kohustuse üle, asudes senise võlgniku asemele, nagu näeb ette võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 lg
  1. Kaebaja on sõlminud üürileandjaga samade ruumide kasutamise kohta iseseisva lepingu, mis ei ole käsitatav Kellert Kapital OÜ üürilepingu ülevõtmisena. 10) Kaubamärgi kasutamise õigus tekkis kaebajal alles
  2. aastal kaubamärgi omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Seega ei ole Kellert Kapital OÜ kaebajale üle andnud kaubamärgi kasutamise õigust andvat lepingut vastavalt VÕS § 182 lg-le
  3. AR ei ole väitnud, et kaubamärki hakati kasutama juba enne seda, vaid
  4. aasta juulis alles algasid vastavad lepinguläbirääkimised. MTA ei ole tuvastanud, et domeeni www.colliers.ee kasutamise õiguse oleks kaebajale üle andnud Kellert Kapital OÜ ja vastav õigus oleks kaebajal tekkinud hiljemalt 30.09.
  5. AR selgitas maksuhaldurile, et domeen käib kaasas kaubamärgiga ja seega sai kaebaja domeeni kasutamise õiguse pärast vastava kokkuleppe sõlmimist.
  6. MTA vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Vastustaja tuvastas maksumenetluses, et Kellert Kapital OÜ äriregistrist kustutamisega ei lõppenud äriühingu maksuvõla tasumise kohustus maksuvõla summas 40 959,05 eurot osas, sest enne äriühingu registrist kustutamist (30.07.2012) oli toimunud ettevõtte üleminek (30.09.2009), millega läks Kellert Kapital OÜ perioodil mai-juuli 2009 tekkinud maksuvõlg MKS § 37 alusel üle kaebajale. Seega ei puuduta Kellert Kapital OÜ äriregistrist kustutamine ehk äriühingu õigusvõime lõppemine äriühingu maksuvõla lõppemist, sest ettevõtte üleminekuga läksid kaebajale üle asjad, õigused, nõuded ja kohustused ehk ka maksuvõlg, mis oli tekkinud enne ettevõtte üleminekut kaebajale. Praegusel juhul ei ole asjakohased Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-75-09 toodud seisukohad, kuna vaidluste asjaolud on erinevad. 2) Euroopa Kohus on direktiivide 77/187/EMÜ ja 98/50/EÜ ning neid asendanud ja praegu kehtiva direktiivi 2001/23/EÜ kohaldamisel töölepingutega seotud ettevõtte ülemineku kaasustes töötanud välja kriteeriumite kataloogi, mille alusel ettevõtte ülemineku toimumist hinnata: 1) ettevõtte või äriühingu liik, olemus, tegevuse iseloom; 2) äriühingu kinnis- ja vallasvara üleminek; 3) üle läinud vara väärtus ülemineku ajal; 4) ülevõetud töötajate arv; 5) ülevõetud kliendi- ja ärisuhete arv; 6) majandustegevuse sarnasus enne ja pärast üleminekut; 7) majandustegevuse peatumise aeg üleminekuperioodil. Tegemist on üksiknäitajatega, mille alusel saadud informatsiooni tuleb hinnata kogumis. Praegusel juhul on maksuhaldur kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates leidnud, et Kellert Kapital OÜ ettevõte on kaebajale üle läinud. 3) Ettevõtte üleminekule viitab muu hulgas asjaolu, et eri ajaperioodidel on äriühingute juhatuse liikmetena tegutsenud samad isikud. Pärast seda, kui kaebaja oli vastu võtnud likvideerimise lõpetamise otsuse (14.07.2009), on toimunud muudatused juhatuses: alates 23.07.2009 on kaebaja juhatuse liikmeteks AR ja MM, kes olid veel kuni 11.08.2009 Kellert Kapital OÜ juhatuse liikmed. 28.07.2009 sõlmiti ka tasaarvelduskokkulepe, mille kohaselt oli Kellert Kapital OÜ-l väidetavalt kaebaja ees laenukohustus, mis tasaarveldati kaebaja tasumata arvetega umbes sama suures summas. Kellert Kapital OÜ nimel allkirjastas tasaarvelduskokkuleppe MM ning kaebaja poolt AR. Kuigi AR ja MM olid Kellert Kapital OÜ juhatuse liikmed äriregistri andmetel kuni 11.08.2009, oli neil Kellert Kapital OÜ arvelduskontole juurdepääs kuni 14.03.
  7. AR-l, kes oli Kellert Kapital OÜ juhatuse liige kuni 12.03.2009 ning alates 02.06.2009 kaebaja juhatuse liige, oli Kellert Kapital OÜ arvelduskontole juurdepääs kuni 14.03.
  8. 4) Kuigi väidetavalt on kaebaja tegevusala laiem kui Kellert Kapital OÜ tegevusala, ei ole nimetatud asjaolu olulise tähendusega, seda enam, et tõendid kinnitavad vastupidist. 4
(13)3-13-371 Vastustaja hinnangul toimus vaid struktuuriline muutus ning jätkus samas valdkonnas ja tegevusalal tegutsemine. 5) Tõendid ei kinnita kaebaja väidet, et töötajatele tehti ettepanekud asuda uue tööandja juurde tööle senise tööandajaga võrreldes teistsugustel töötingimustel ning neile kohaldati katseaega. Töötajate palgatingimused halvenesid, muus osas jäid töötingimused aga samaks. Töötajatele kohaldati küll katseaega, kuid töölepingutest nähtub, et pärast katseaega töötajate palk võrreldes katseaja palgaga ei muutunud. 6) Vastustaja on korralduses välja toonud Kellert Kapital OÜ ja kaebaja maksustatava käibe omavahelise seose ning tuginedes mh sellele, et äriühingud tegelevad kinnisvarateenuseid pakkuval tegevusalal, leidnud, et käive on teatavas seoses töötajate arvuga. KMD-de analüüsist nähtub, et vahemikus
  1. aasta oktoober kuni
  2. aasta juuli pole kaebaja maksustatavat käivet deklareerinud, mis kattub äriregistri väljavõttest nähtuvaga, et kaebaja tegevus oli seiskunud (20.05.2009 võeti vastu lõpetamise otsus; 14.07.2009 osanike otsusega aga otsustati likvideerimine lõpetada ja jätkata tegevusega). Samas Kellert Kapital OÜ deklareeris viimati maksustatavat käivet ning lõpetas töötajatega töösuhted, sõlmis tasaarvelduskokkuleppe ning realiseeris varad just
  3. aasta juulis. 7) Kaebaja väide, et Kellert Kapital OÜ müüs kontorisisustuse talle turuhinnaga, on paljasõnaline ja vastuolus kogutud tõenditega. Kellert Kapital OÜ
  4. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et materiaalne põhivara (arvutustehnika, kontorimööbel, kontoritehnika) 31.12.2008 seisuga on 359 358 krooni. Kaebaja ostis Kellert Kapital OÜ kontorisisustuse aga 275 675 krooniga. Kellert Kapital OÜ ja kaebaja koostöö varade müümisel ning isikutevahelised seosed viitavad nende ühisele soovile vältida Kellert Kapital OÜ pankrotimenetluses teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist müüdava vara arvelt, mida kinnitab ka tasaarvelduskokkulepe. Pangakonto väljavõte, millelt nähtuvad ülekanded kaebajalt Kellert Kapital OÜ-le märkega „laen“ ja Kellert Kapital OÜ ülekanded kaebajale märkega „laenu tagastus“, ei kinnita laenu olemasolu. Kaebaja ei ole laenu olemasolu kinnituseks tõendeid (laenulepinguid) esitanud. 8) Kaebaja sõlmis 27.07.2009 üürilepingu nr L2B-63 Lõõtsa 2 asuvas hoones VI korrusel paiknevate äriruumide kasutamiseks tähtajaga üks kuu ning 27.08.2009 üürilepingu nr L2A43 Lõõtsa 2 asuvas hoones V korrusel paiknevate äriruumide kasutamiseks. Tänu isikutevahelistele seostele soetas kaebaja OÜ Kellert Kapital töövahendid tasaarvelduskokkuleppega, võttis üle töötajad ning üürileping ja töölepingud jätkusid olenemata nende formaalsest lõpetamisest. Tsiviilõiguslike lepingute lõpetamised on üksnes formaalselt vormistatud, et vältida kohustuste, sh maksuvõla üleminekut, kuid see ei muuda tehingute sisu. 9) Vastustaja on piisavalt tõendanud asjaolu, et kaebaja kliendid kattuvad osaliselt Kellert Kapital OÜ klientidega. Kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole tuvastanud, et Kellert Kapital OÜ oleks kliendid kaebajale üle andnud, on asjakohatu ka põhjusel, et tõendamiskoormis kohtumenetluses on läinud üle kaebajale (MKS § 150), mistõttu on kaebaja kohustus tõendada oma väiteid, sh ümber lükata vastustaja poolt maksumenetluses tuvastatud asjaolud. Pangakontode väljavõtetest nähtub, et Kellert Kapital OÜ klientideks olid OÜ Focus Kinnisvara, Ülemiste City AS, East Capital Real Estate AS ja Arco Investeeringute AS sisuliselt kuni Kellert Kapital OÜ tegevuse ülekandumiseni kaebajale, s.o kuni 30.09.2009, kuid mitte hiljem, ehkki Kellert Kapital OÜ oli sel ajal veel tegutsev ettevõte. 10) Vaidlustatud korralduses käsitletud kaebaja seadusliku esindaja 01.03.2012 selgitustest nähtub, et lepinguläbirääkimised kaubamärgi Colliers International kasutamiseks algasid siis, kui Colliers International Advisors OÜ sai oma tänase nime (28.07.2009) ning leping kirjutati alla
  5. aasta jaanuaris. AR seletustest nähtub, et kaebaja asus kaubamärki Colliers 5
(13)3-13-371 International kasutama enne selle kasutamise lepingu sõlmimist. Arvestades, et kõnealuse kaubamärgi kasutajaks oli eelnevalt Kellert Kapital OÜ, võib olukorda käsitleda kaubamärgi käsutamise õiguse faktilise üleminekuna. Arvestades, et Colliers International kaubamärki kasutas kaebaja juba enne lepingu kirjalikku vormistamist ning domeen käib kaebaja väitel kaasas kaubamärgiga, on tõendatud, et faktiliselt toimus domeeni kasutamise õiguse üleandmine kaebajale enne vastavasisuliste kirjalike kokkulepete vormistamist.
  1. Tallinna Halduskohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. 10.11.2014 otsusega kaebuse rahuldamata ning 1) Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud vaidlustatud korralduses toodud järgmisi asjaolusid: 1) AR, AR ning MM on tegutsenud nii Kellert Kapital OÜ kui ka Colliers International Advisors OÜ juhatuse liikmetena; 2) Kellert Kapital OÜ ja Colliers International Advisors OÜ põhitegevusala on kinnisvarabüroode tegevus; 3) Kellert Kapital OÜ ja Colliers International Advisors OÜ majandustegevus toimus samades ruumides; 4) Kellert Kapital OÜ 15-st töötajast seitse olid
  2. aasta septembris Colliers International Advisors OÜ töötajad; 5) Kellert Kapital OÜ maksustatav käive lõppes
  3. aasta augustis ning Colliers International Advisors OÜ-1 tekkis samal ajal maksustatav käive; 6) Colliers International Advisors OÜ soetas kontorisisustuse Kellert Kapital OÜ-lt; 7) Colliers International Advisors OÜ kliendid kattuvad osaliselt Kellert Kapital OÜ klientidega. 2) Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et Kellert Kapital OÜ töötajate tööle asumisel Colliers International Advisors OÜ-sse oleks olnud vaheperiood, kus kõnealused töötajad ei töötanud kummaski neist äriühingutest. Vaidlustatud korralduses on õigesti leitud, et kaebajale on üle läinud oluline kogum Kellert Kapital OÜ töötajaid, mis oli piisav, et jätkata tegevust kinnisvaravaldkonnas. Asjaolu, et kaebaja on sõlminud nende seitsme töötajaga töölepingud, kinnitab nende töötajate üleminekut. 3) Vaidlustatud korralduses tuvastatud Kellert Kapital OÜ-l maksustatava käibe lõppemine
  4. aasta augustist ning Colliers International Advisors OÜ-1 alates
  5. aasta augustist maksustatava käibe tekkimine viitab ettevõtte üleminekule. 4) Asjas kogutud tõendid viitavad sellele, et kaebaja asus faktiliselt kaubamärki Colliers International kasutama enne selle kasutamiseks lepingu sõlmimist. Kaebaja
  6. aasta ja
  7. aasta majandusaasta aruannetes on tema e-posti aadressiks märgitud colliers@colliers. Töötajate selgituste kohaselt jäid nende e-posti aadressid Colliers International Advisors OÜsse tööle asumisel samaks. Maksumenetluses kogutud pangakonto väljavõtetelt nähtub, et OÜ Kellert Kapital klientideks olid OÜ Focus Kinnisvara, Ülemiste City AS, East Capital Real Estate AS ja Arco Investeeringute AS, kes ostsid kaebajalt teenust juba alates
  8. aasta augustist. 5) Vaidlust ei ole selles, et nii Kellert Kapital OÜ kui ka kaebaja põhitegevusala on kinnisvarabüroode tegevus. Selleks tegevuseks vajalik vara, kliendisuhted ning piisav hulk oskusteavet ja eriteadmisi omavaid töötajaid on Kellert Kapital OÜ-lt üle läinud kaebajale. Ettevõtte ülemineku ajal toimus kaebaja tegevus samades ruumides, kus oli olnud Kellert Kapital OÜ tegevuskoht. Kaebaja jätkas domeeni www.colliers.ee kasutamist. OÜ Kellert Kapital ja kaebaja juhtorganite liikmed kattusid ülemineku ajal. Konkreetne terviklik majandusüksus on tuvastatav ja selge. 6) Arvestades, et ettevõtte varjatud ülemineku tehingu pooled soovivad vältida ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldumist, on mõistetav, miks Kellert Kapital OÜ ja kaebaja ei ole vormistanud vastavaid lepinguid ettevõtte ülemineku kohta. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna Kellert Kapital OÜ ja kaebaja tahe on olnud varjata Kellert Kapital OÜ kohustuste, sh maksuvõla tasumise kohustuse, üleminekut, on vormistatud uued töölepingud ja üürileping 6
(13)3-13-371 samade ruumide kasutamiseks. Kohus nõustub vaidlustatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki otsuses korrata. korralduses esitatud MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. OÜ Colliers International Advisors palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. 1) Halduskohtu otsus on suures osas põhjendamata. Korralduses ei käsitleta ühtegi kaebaja esitatud väidet selle kohta, et ettevõtte üleminekut ei ole toimunud. Seega puuduvad vaidlustatud korralduses põhjendused, millega nõustumisele saaks kohus viidata

§ 165lg 2 alusel.

Seega oleks halduskohus pidanud oma otsuses põhjendama, miks ta kaebaja vastuväidetega ei nõustu. Kohtuotsuses ei ole jälgitav, kuidas on kohtul kujunenud veendumus, et vastustaja on korralduse andmisel lähtunud tema poolt kohtumenetluses esitatud põhjendustest. 2) Halduskohus ei ole käsitlenud kaebaja väidet, et kuna AR ja AR on olnud tegevad mitmetes kinnisvara valdkonnas tegutsevates ettevõtetes, ei saa nende tegutsemisest kaebaja ja Kellert Kapital OÜ juhatustes teha järeldusi nende äriühingute seotuse kohta. Samuti on kohus jätnud käsitlemata kaebaja väite, et kaebuse esitamise seisuga on registrisse kantud 3657 ettevõtjat, kelle põhitegevusalaks on koodiga 68311 tähistatud kinnisvarabüroode tegevus, mistõttu tuleks vastustaja käsitluse kohaselt asuda seisukohale, et kõik need ettevõtjad on omavahel seotud isikud. Otsusest ei nähtu põhjendused, miks kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebaja ei ole Kellert Kapital OÜ töötajaid üle võtnud. Kohus jättis käsitlemata kaebaja vastuväited seoses kaebaja ja Kellert Kapital OÜ käivete võrdlusega. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja väitega, et vara omandamine kogumis ei ole erakordne ega viita ettevõtte omandamisele. Kohus ei ole käsitlenud ka kaebaja vastuväiteid seoses klientide väidetava ülekandumisega kaebajale ega kaubamärgi kasutamise õiguse tekkimisega alles 2010. aastal pärast vastava lepingu sõlmimist. 3) Vastustaja esindaja selgitustest kohtuistungil ilmnes, et maksuhaldur soovis koguda veel tõendeid, kuid Kellert Kapital OÜ pankrotihaldurilt või dokumendihoidjalt ei õnnestunud neid saada. Seega jäi tõendite kogumine maksumenetluses poolikuks ning vastustaja põhjendused ettevõtte ülemineku kuupäevaks 30.09.2009 määramise osas jäid puudulikuks. Kohtuistungil märkis kohus, et korraldusest ei selgu, miks on ettevõtte ülemineku kuupäevaks määratud just 30.09.2009, kuid ei käsitlenud otsuses ettevõtte ülemineku kuupäeva ebaselguse küsimust, vaid on

§ 165lg-le 2 viidates märkinud, et nõustub haldusakti põhjendustega.

Kohtuotsus on seetõttu vastuolus kohtu poolt kohtuistungil avaldatuga. 4) Halduskohus ei ole sisuliselt hinnanud, kas kaebajale on Kellert Kapital OÜ ettevõte üle läinud. Lisaks sellele, et halduskohus ei arvestanud kaebaja vastuväidetega, jättis kohus ka sisuliselt hindamata kohtuotsuse p-s 55 nimetatud ettevõtte ülemineku hindamise kriteeriumid. Kohus on piirdunud vaid loetelu väljatoomisega, esitamata põhjendusi, mil määral vastustaja arvates ettevõtte üleminekut kinnitavad asjaolud haakuvad kõnealuste kriteeriumitega. 8. MTA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Vaidlustatud korralduses on piisavalt käsitletud küsimusi, mille kohta kaebaja vastuväited on esitanud ning seega on halduskohus õiguspäraselt tuginenud

§ 165lgle 2.

Kohus ei ole jätnud käsitlemata kaebaja vastuväiteid äriühingute tegevusala, töötajate ja klientide ülemineku ning vara omandamise osas. Asjakohatud on kaebaja väited, mis 7

(13)3-13-371 puudutavad kaebaja ja Kellert Kapital OÜ käibeid ning kaubamärgi kasutamise õiguse tekkimist alles
  1. aastal pärast vastava lepingu sõlmimist kaubamärgi omanikuga. 2) Kaebaja on ekslikult teinud järelduse, et maksumenetluses jäi tõendite kogumine poolikuks. Vastustaja ei pidanud jääma ootama maksukohustuslase poolt täiendavate tõendite esitamist, vaid pidades piisavaks olemasolevaid tõendeid, mis kinnitavad ettevõtte üleminekut, andis korralduse maksuvõla tasumise kohta. Ettevõtte ülemineku aja (30.09.2009) määramisel lähtus vastustaja ajast, mil kaebaja ettevõttes asusid tööle Kellert Kapital OÜ endised töötajad ning kaebaja deklareeris stabiilset maksustatavat käivet, samas kui Kellert Kapital OÜ-l käive puudus. Selleks ajaks oli kaebaja üle võtnud ka Kellert Kapital OÜ varad ja kontoriruumide üürilepingu. Ettevõtte üleminek on protsess ning ülemineku toimumise hetke määratlemisel on otsustava tähendusega, et selleks ajaks on üle läinud oluline osa ettevõttest. Korralduses on põhjendatud, miks maksuhaldur peab ettevõtte ülemineku kuupäevaks 30.09.2009 ning kohus on selles osas vastustajaga nõustunud. Ebaõige on ka kaebaja järeldus, et kohus ei lugenud tõendatuks ettevõtte üleminekut hiljemalt 30.09.
  2. 3) Ebaõige on kaebaja seisukoht, et kohus ei hinnanud Riigikohtu lahendis loetletud ettevõtte ülemineku kriteeriume. Halduskohtu otsusest nähtub, et kohus on oma seisukoha kujundanud Riigikohtu praktikast lähtudes ja korralduses märgitud ettevõtte ülemineku kriteeriume ja esitatud tõendeid silmas pidades. Kaebaja märgib ekslikult, et augustis oli ettevõtte töös seisak. Töötajate selgitustest nähtub, et töölkäimisel vahet ei tekkinud. Seda, et töötajad viibisid suvel ühe kuu puhkusel, ei saa pidada vaheperioodiks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud.
  4. 22.01.2013 korraldusega nr 13-7/140-20 (I kd, tl 12-31) kohustas MTA Colliers International Advisors OÜ-d tasuma Kellert Kapital OÜ maksuvõlga, asudes seisukohale, et kuna Kellert Kapital OÜ ettevõte on Colliers International Advisors OÜ-le üle läinud, on vastavalt MKS §-le 37 üle läinud ka maksukohustus. Maksuhaldur tuvastas maksumenetluses, et kirjalik leping ettevõtte ülemineku kohta puudub ning suulise lepingu olemasolu pooled ei kinnita, samas on maksuhalduri arvates lepingu olemasolu praegusel juhul tuvastatav kaudsete tahteavalduste kaudu, s.o ettevõte on varjatud tehinguga üle läinud.
  5. Ringkonnakohus selgitab, et äriühingu registrist kustutamine ei piira maksuhalduril nõudmast maksuvõlga sisse isikult, kellele lõpetatud äriühingu õigused ja kohustused on õigusjärgluse korras üle läinud, kui maksuhaldur on tuvastanud, et ettevõtte üleminek toimus enne äriühingu registrist kustutamist. Maksukohustuse üleminek õigusjärgluse korras (MKS §-d 35-37) erineb olukorrast, kus kolmas isik vastutab võõra maksukohustuse eest (MKS §-d 38-42). Kolmanda isiku vastutus on üldjuhul aktsessoorne, st vastutusnõuet saab esitada ja täita ainult siis, kui maksuvõlg kehtib. Seega, kui leiab tõendamist, et Kellert Kapital OÜ ettevõte on Colliers International Advisors OÜ-le üle läinud, on üle läinud ka maksukohustus ja Kellert Kapital OÜ registrist kustutamine 30.07.2012 ei piira maksuvõla nõudmist kaebajalt.
  6. Halduskohus on viidanud Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-20-11, milles Riigikohus on loetlenud ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavad olulisemad kriteeriumid: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni üle võtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse 8
(13)3-13-371 jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Riigikohus märkis seejuures, et nimetatud kriteeriumitel on eri tüüpi ettevõtete puhul erinev kaal (p 11). Asjas nr 3-3-1-6-12 on Riigikohus rõhutanud, et ettevõtte ülemineku kriteeriumid on üksikfaktorid, mida tuleb hinnata koosmõjus (p 12). Eeltoodut arvestades ei ole määrav, kas mõnest üksikust tegurist saab konkreetsel juhul järeldada ettevõtte üleminekut, vaid oluline on see, et kõiki asjaolusid kogumis hinnates saab lugeda ettevõtte ülemineku tõendatuks.
  1. Vaidlust ei ole selles, et 14.07.2009 osanike otsusega lõpetati Colliers International Property Management OÜ likvideerimine ja otsustati tegevust jätkata ning alates 28.07.2009 on osaühingu ärinimeks Colliers International Advisors OÜ. Kuni 11.08.2009 kandis Kellert Kapital OÜ ärinime osaühing Colliers International ning selle kuupäevani olid äriühingu juhatuse liikmeteks MM ja AR. Alates 10.08.2009 kuni 05.05.2010 oli Kellert Kapital OÜ juhatuse liikmeks ML. Alates 23.07.2009 on Colliers International Advisors OÜ juhatuse liikmeteks MM ja AR. Nimetatud äriühingutel on lisaks olnud veel üks ühine juhatuse liige – AR, kes oli OÜ Colliers International juhatuse liige 14.12.2005–12.03.2009 ja Colliers International Property Management OÜ juhatuse liige 23.03.2007–02.06.
  2. Seega on kaebajal ja Kellert Kapital OÜ-l olnud kolm kattuvat juhatuse liiget, seejuures on kattuvused olnud ka aastal
  4. Kaebaja
  5. aasta majandusaasta aruande (II kd, tl 128-134p) kohaselt töötas ettevõttes
  6. aastal üks inimene ning
  7. aastal plaaniti tegevus lõpetada, kuid 14.07.2009 osanike otsusega on siiski otsustatud tegevust jätkata. Nagu nähtub vaidlustatud korralduses toodud käivete võrdlevast tabelist, ei ole Kellert Kapital OÜ alates
  8. aasta augustist maksustatavat käivet deklareerinud, samas kui kaebaja
  9. aasta oktoobrist kuni
  10. aasta juulini maksustatavat käivet ei deklareerinud ning hakkas seda uuesti deklareerima
  11. aasta augustist. Kellert Kapital OÜ esitas äriregistri kohaselt viimase majandusaasta aruande
  12. aastal. Tsiviilasja nr 2-12-19278 materjalidest nähtub, et Kellert Kapital OÜ esitas ise 16.05.2012 maakohtule pankrotiavalduse. Eelnevast nähtub, et samale perioodile (juuli-august 2009) on langenud kokku mitu nimetatud äriühingutega seotud asjaolu: ärinimede vahetus, juhatuse liikmete (MM ja AR) üleminek OÜ Colliers International juhatusest Colliers International Advisors OÜ juhatusse, Colliers International Advisors OÜ maksustatava käibe tekkimine pärast 10-kuulist pausi ning Kellert Kapital OÜ-l käibe lõppemine. Seejuures ei ole oluline, et Kellert Kapital OÜ deklareeris
  13. aastal ja
  14. aasta esimesel poolel 0% maksumääraga käivet, samas kui kaebaja seda
  15. aastal ega ka
  16. aastal ei deklareerinud. Vaidlustatud korralduses viidatakse käivete üldisele muutusele, mis ongi ettevõtte ülemineku hindamisel peamine (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-55-13, p 45).
  17. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud eelnimetatud asjaolude langemine samale perioodile olla üksnes kokkusattumus, vaid viitab selgelt sellele, et kaebaja ja Kellert Kapital OÜ on kokkulangevate juhatuse liikmete kaudu tegutsenud eesmärgiga jätta võlad maksejõuetuks muudetud Kellert Kapital OÜ-le ning jätkata sama majandusüksusega tegevust teise olemasoleva, kuid tegevuse lõpetamiseks valmistuva äriühingu kaudu. Arvestades, et MM ja AR olid enne kaebaja juhatusse asumist Kellert Kapital OÜ juhatuse liikmed, pole põhjust kahelda selles, et nad olid teadlikud viimase kohustustest, sh maksukohustustest. Kaebaja väide, et AR ja AR on seotud ka teiste kinnisvara valdkonnas tegutsevate ettevõtetega ning sellest iseenesest ei saa teha järeldust äriühingute seotuse kohta, ei arvesta eeltoodud asjaolusid kogumis, nagu on teinud vastustaja ja halduskohus, ning on seetõttu asjakohatu.
  18. Kellert Kapital OÜ (OÜ Colliers International)
  19. aasta majandusaasta aruande (II kd, tl 77-86p) kohaselt oli tegemist kommertskinnisvara konsultatsioonidele orienteeritud 9
(13)3-13-371 äriühinguga, mille peamised tegevusalad olid kinnisvara arenduskontseptsioonide loomine, parima kasutuse määramine, turuanalüüsid, hindamine, investeerimisnõustamine ning vajadusel projektijuhtimise korraldamine. Peamiste teenusegruppidena on välja toodud hindamine, kinnisvara arenduskontseptsioonide loomine, tasuvusanalüüsid ja turuanalüüs. Colliers International Advisors OÜ (Colliers International Property Management OÜ)
  1. aasta majandusaasta aruandes (II, tl 128-134p) on ettevõtte põhitegevusena nimetatud kinnisvara haldamist ja büroohaldust ning
  2. aasta majandusaasta aruande (II kd, tl 87-97) kohaselt on tegemist kommertskinnisvara konsultatsioonidele orienteeritud äriühinguga, mille peamised tegevusalad on kinnisvara arenduskontseptsioonide loomine, parima kasutuse määramine, turuanalüüsid, hindamine, investeerimisnõustamine ning vajadusel projektijuhtimise korraldamine. Peamiste teenusegruppidena on nimetatud hindamist, ärikinnisvara pindade vahendamist ja turuanalüüsi. Seega tegutseb kaebaja samas valdkonnas, mis Kellert Kapital OÜ ning suures osas kattuvad ka nende pakutavad teenused. Kaebaja väide, et Colliers International Advisors OÜ tegutseb kinnisvaraanalüütika ning investeeringute nõustamise ja vahendamisega, millega Kellert Kapital OÜ väidetavalt ei tegelenud, ei mõjuta lõppjäreldust, et tegevusalad on suures osas kattuvad. Mõne uue teenuse lisandumine ei kinnita seda, ettevõtte üleminekut toimunud ei ole (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-1-13, p 15). Asjakohatu ja põhjendamatu on kaebaja väide, et korralduses toodud põhjendusest, et nii kaebaja kui ka Kellert Kapital OÜ põhitegevusala EMTAK 2008 klassifikaatori alusel oli koodiga 68311, s.o kinnisvarabüroode tegevus, tuleks järeldada, et kõik sama koodi all tegutsevad ettevõtjad on omavahel seotud.
  3. Kellert Kapital OÜ
  4. aasta juuli TSD-d (II kd, tl 115-115p) ja Colliers International Advisors OÜ
  5. aasta septembri TSD-d (II kd, tl 116) võrreldes nähtub, et
  6. aasta septembris tegi kaebaja väljamakseid kaheksale töötajale, kellest seitse olid Kellert Kapital OÜ endised töötajad, kaheksas on juhatuse liige AR. Seega olid kõik isikud, kellele kaebaja
  7. aasta septembris töötasu maksis, varem seotud Kellert Kapital OÜ-ga. Töötajate hulk on küll võrreldes Kellert Kapital OÜ 15 töötajaga poole võrra vähenenud, kuid arvestades üldteadaolevat
  8. aastal valitsenud keerulist majandusolukorda, iseäranis kinnisvara valdkonnas tegutsevate ettevõtete jaoks, ei ole tavapäratu töötajate arvu vähenemine ega töötasu vähendamine. Asjaolu, et kaebaja sõlmis töötajatega uued lepingud, ei väära järeldust, et oluline osa Kellert Kapital OÜ töötajatest läks kaebajale üle. Kellert Kapital OÜ-ga töösuhte lõpetamine ning uute töölepingute sõlmimine on toimunud eelkõige ettevõtte ülemineku varjamiseks. Ringkonnakohus viitab, et asjas nr 3-3-1-1-13 sõlmiti töötajatega uued lepingud, kuid sellest hoolimata leidis Riigikohus, et lepingud läksid üle (vt Riigikohtu otsuse p-d 12 ja 18). Ka praegusel juhul on töölepingud tegelikkuses üle läinud, hoolimata nende formaalsest uuesti vormistamisest ja katseaja kohaldamisest. Kaebaja on viidanud ARe selgitusele (I kd, tl 130-131), et töötingimused olid võrreldes senise tööandjaga teistsugused, kuid ei ole täpsustanud, milles seisnes töötingimuste erinevus peale selle, et palk vähenes. Tööülesannete muutus osadel töötajatel on selgitatav töötajate arvu vähenemisega, kuid ARe väide, et alustati nullist, on selgelt liialdatud. On arusaadav, et hindamise teenuse osutamiseks vajas kaebaja vastava kutsetunnistusega isikuid ning kõige lihtsam oli võtta tööle Kellert Kapital OÜ töötajad, kuid olukorras, kus kõik kaebaja ettevõttes
  9. aasta septembris töötanud isikud olid varasemalt seotud Kellert Kapital OÜ-ga, ei ole usutav, et töötajad on samad üksnes seetõttu, et kaebajal oli mugav neid enda ettevõttesse tööle võtta. Ringkonnakohus märgib, et töölepingud MK (II kd, tl 32-37), MG (II kd, tl 38-41p), KP (II kd, tl 42-45p), AT (II kd, tl 46-49p), MP (II kd, tl 50-53p) ning MT (II kd, tl 54-57p) on lepingus märgitud kuupäeva järgi sõlmitud 01.09.2009, samas kõikide nende lepingute p 2.1 järgi on tööle asumise ajaks määratud 01.08.
  10. Asjaolu, et tööle asumise aeg on lepingu sõlmimise ajast varasem, näitab, et lepingud on tagantjärele vormistatud – tõenäoliselt selleks, et jätta muljet, nagu tegemist oleks uue töösuhtega, kuigi tegelikult jätkasid töötajad katkematult 10
(13)3-13-371 samas kohas samade tööülesannete täitmist. Seda järeldust kinnitab ka AT selgitus, et „OÜ-sse Colliers International Advisors tööle asumisel lihtsalt vormistati dokumendid ümber“ (I kd, tl 133-134, p 12). Töölepingutest, maksumenetluses kogutud kaebaja töötajate selgitustest ning kaebaja käibe tõusust
  1. aasta augustis järeldub, et ettevõtte töös ei toimunud seisakut.
  2. Euroopa Kohus on 10.12.1998 otsuses liidetud kohtuasjades C-127/96, C-229/96 ja C74/97: Hernández Vidal jt leidnud, et majandussektoris, kus tegevus põhineb peamiselt tööjõul, võib teiste tootmistegurite puudumisel majandusüksusega samastada töötajate üksuse, mis on konkreetselt ja püsivalt seotud ühise ülesandega (otsuse p 27). Kinnisvarabüroode tegevus on kahtlemata selline valdkond, mille tegevus põhineb eelkõige tööjõul. Seega on praegusel juhul töötajate üleminekul ettevõtte ülemineku hindamisel suur kaal ning olulise töötajate kogumi liikumine ühe juriidilise isiku alluvusest teise viitab selgelt majandusüksuse üleminekule.
  3. Sarnaselt töölepingutele on faktiliselt üle läinud ka üürileping, ehkki VÕS § 175 lg 1 kohast lepingut kohustuse üle võtmise kohta ei ole praegusel juhul sõlmitud. Olukorras, kus pooled soovivad varjata ettevõtte üleminekut, vormistataksegi formaalselt uued lepingud, tegelikkuses aga sisulisi muutusi ei toimu. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja alustas
  4. aasta augustis tegevust samades ruumides, kus enne tegutses Kellert Kapital OÜ, s.o Lõõtsa 2B hoone V korrusel asuvates ruumides pindalaga 214 m2 (27.07.2009 üürileping L2B-63, II kd, tl 19-27). Asjaolu, et algselt oli tööpaik sama, kinnitavad ka maksumenetluses kogutud kaebaja töötajate selgitused (I kd, tl 119-120 (VK), 121-122 (MG), 123-124 (MK), 133-134 (AT), 135136) (MP), 137-138 (KP)). Seejärel koliti väiksemale pinnale (114 m2) Lõõtsa 2A hoones, kuna töötajate hulk vähenes (27.08.2009 üürileping L2A-43, II kd, tl 13-18p; AR selgitused, I kd, tl 130-131, p 6).
  5. Colliers International Advisors OÜ osanike otsusega nr 2 (II kd, tl 11) anti nõusolek varustuse ja mööbli soetamiseks OÜ-lt Colliers International hinnaga 275 675 krooni. Vastavalt OÜ Colliers International ja Colliers International Property Management OÜ vahel 28.07.2009 sõlmitud tasaarvelduskokkuleppele (I kd, tl 132) tasaarveldati OÜ Colliers International laenu võlg summas 417 176 krooni Colliers International Property Management OÜ poolt tasumisele kuuluvate arvetega (kokku 417 210 krooni) summas 417 176 krooni ning vahe 34 krooni kanti tuludesse. Seega ostis kaebaja Kellert Kapital OÜ kontorivarustuse, kusjuures tasaarvelduskokkuleppest lähtuvalt raha liikumist ühelt isikult teisele ei toimunud.
  6. Maksuhaldur on välja toonud ka kliendisuhete jätkumise – vaidlustatud korralduses on nimetatud OÜ Focus Kinnisvara, Ülemiste City AS, East Capital Real Estate AS ja Arco Investeeringute AS isikutena, kes olid nii Kellert Kapital OÜ kui ka kaebaja kliendid. Nii Kellert Kapital OÜ
  7. aasta majandusaasta aruandes kui ka kaebaja
  8. aasta majandusaasta aruandes on tuntumate projektidena nimetatud Ülemiste City ja Tammsaare Ärimaja ning tuntumate klientidena Arco Vara, Metro Capital, BPT ja DTZ. Asjaolu, et kattuvad üksnes osa klientidest, ei ole ettevõtte ülemineku hindamise kontekstis praegusel juhul määrav, arvestades, et maksuhaldur on vaidlustatud korralduses märkinud, et valdkonnale, milles kaebaja tegutseb, ei ole omane püsiklientide olemasolu. Kliendisuhete osaline jätkumine on aga kindlasti üks näitajatest, mis koos teiste näitajatega viitab ettevõtte üleminekule. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur oleks pidanud tuvastama, et Kellert Kapital OÜ on kliendid kaebajale üle andnud või suunanud neid kaebaja teenuseid tarbima. Piisab sellest, et maksuhaldur on tõendanud klientide (osalise) kattumise (vt Kellert Kapital OÜ pangakonto väljavõte, I kd, tl 141-175p; Colliers International Advisors OÜ pangakonto väljavõtted, II kd, tl 28-31p). 11
(13)3-13-371
  1. Vaidlus puudub, et kaebaja on asunud kasutama Colliers International kaubamärki, mida enne kasutas Kellert Kapital OÜ, koos sellega kaasas käiva domeeniga www.colliers.ee. Vastustaja järeldab maksumenetluses kogutud tõenditest, et kaebaja asus kaubamärki ja domeeni kasutama
  2. aastal pärast ettevõtte üleminekut. Kaebaja väidab, et sõlmis kaubamärgi omanikuga vastava kokkuleppe alles
  3. aastal ning enne seda ei olnud tal õigust kaubamärki ja domeeni kasutada. Kaubamärgi kasutamise lepingut ei ole kaebaja kohtule esitanud, vaid on viidanud üksnes AR selgitusele (I kd, tl 130-131, p 3), et lepingule emaettevõttega City PM SIA kirjutati alla
  4. aasta jaanuaris. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul määrava tähtsusega, millal sai kaebaja ametlikult Colliers International kaubamärgi kasutamise õiguse. Fakt on see, et kaebaja jätkas alates 28.07.2009 tegevust ärinimega, milles sisaldus nimetus „Colliers International“, olles pärast Kellert Kapital OÜ nimevahetust ainus ettevõte Eestis, kes seda nimetust kasutab (vt AR selgitus, I kd, tl 130-131, p 3) ning asus ühtlasi kasutama vastavat kaubamärki ja domeeni. Samuti on kaebaja ise välja toonud, et klientide jaoks on oluline Colliers International kaubamärk, mis viitab ettevõtte rahvusvahelisele kompetentsile. Ringkonnakohtu hinnangul on nendest asjaoludest tulenevalt põhjendatud vaidlustatud korralduses tehtud järeldus, et Kellert Kapital OÜ turupositsioon läks kaebajale üle.
  5. Vaidlustatud korralduses on ettevõtte ülemineku kuupäevaks märgitud hiljemalt 30.09.2009, arvestades, et selleks kuupäevaks olid üle võetud Kellert Kapital OÜ varad, kontoriruumide üürileping ja töötajad. Kuna ettevõtte ülemineku kohta ei ole praegusel juhul sõlmitud ühtset lepingut, vaid varade, üürilepingu ja töötajate faktilise ülemineku kohta on sõlmitud eraldi lepingud, on keeruline määratleda konkreetset kuupäeva, mil saab lugeda, et Kellert Kapital OÜ ettevõte on kaebajale üle läinud. Kohtupraktika kohaselt ei pea vara tingimata minema üle korraga ja ühe tehinguga (vt Riigikohtu lahendid asjades nr 3-2-1-82-10 (p-d 12 ja 13), 3-2-1-41-11 (p 15) ja 3-2-1-129-11 (p 11)). Maksuhaldur on määratlenud ettevõtte ülemineku kõige hilisema kuupäeva, mis ei välista seda, et Kellert Kapital OÜ tegevus (raskuspunkt) kandus kaebajale üle juba mõnevõrra varem. Maksuhalduri hinnang ei ole asjaolusid arvestades ekslik. Ringkonnakohus ei nõustu seetõttu kaebajaga, et maksuhaldur ei ole ülemineku kuupäeva määratlemist piisavalt põhjendanud ega tõendanud.
  6. Eeltoodu põhjal saab lugeda ettevõtte ülemineku toimunuks, kuna esinevad kõik põhilised ettevõtte üleminekut iseloomustavad tunnused: juhatuse liikmed jäid samaks, kaebaja ettevõttes jätkas tööd ettevõtte tegutsemiseks piisav hulk Kellert Kapital OÜ töötajatest, üle läksid Kellert Kapital OÜ varad ja osa kliendisuhetest, samas asukohas jätkati samasisulist majandustegevust ilma vahepealse pausita, kaebaja maksustatav käive suurenes ning Kellert Kapital OÜ käive vähenes samal ajal nullini. Väheoluline ei ole ka see, et kaebaja asus kasutama Colliers International kaubamärki ja domeeni ning ka äriühingu üldine meiliaadress (colliers@colliers.ee; vrdl OÜ Colliers International
  7. aasta majandusaasta aruande esileht (I kd, tl 77) ning kaebaja
  8. ja
  9. aasta majandusaasta aruannete esilehed (I kd, tl 87 ja 128)) jäi samaks, mistõttu ettevõtte klientide jaoks sisulist muutust ei toimunud ja kokkuvõttes oli kaebajal võimalik säilitada Kellert Kapital OÜ ettevõtte turupositsioon.
  10. Kaebaja heidab apellatsioonkaebuses halduskohtule ette, et kohus on

§ 165

lg-le 2 tuginedes nõustunud vastustaja seisukohtadega, jättes analüüsimata kaebaja vastuväited, millega mittenõustumist vaidlustatud korralduses kaebaja hinnangul põhjendatud ei ole. Ringkonnakohus märgib, et suures osas käsitlevad kaebaja vastuväited erinevaid ettevõtte üleminekule viitavaid näitajaid üksikult, jättes arvestamata, et vaidlustatud korralduses on maksumenetluses tuvastatud asjaolusid kogumis hinnatud. Maksumenetluses kogutud tõendid kogumis viitavad sellele, et Kellert Kapital OÜ ettevõte on kaebajale üle läinud ning poolte tahe oli suunatud ettevõtte üleminekule. Kaebaja ei ole esitanud selgitusi ega tõendeid, mis selle järelduse ümber lükkaks. Vaidlustatud korralduses on maksuhaldur oma seisukohta 12

(13)3-13-371 piisavalt põhjendanud ning vastustajaga nõustumisele viitamisel ei ole halduskohus rikkunud menetlusõiguse normi. Halduskohtu otsusest on kokkuvõttes arusaadav, mis põhjustel ei nõustu kohus kaebaja vastuväidetega. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega või peab neid ebapiisavaks, ei ole halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. 26. Arvestades, et MTA tuvastas õigesti Kellert Kapital OÜ ettevõtte ülemineku kaebajale, oli MTA-l alus teha MKS § 35, § 37, § 128 lg 1, § 129 lg-te 1 ja 3 alusel kaebajale korraldus maksuvõla tasumiseks. Vaidlustatud korraldus ja halduskohtu otsus on õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks. 27.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

MTA ei ole ringkonnakohtule menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.