31.05.1976, isikukood 37605312242, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht puudub Irina REINO Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Kaebuse esitaja Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina REINO 11.08.2015 otsus väärteoasjas nr.2330,15,002318 Igor ŠUTIKOVI karistamise osas
summas 400 (nelisada) eurot – jätta muutmata. Igor ŠUTIKOVI kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult 1 Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 23.11.
lg.3 sätteid ja pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 11.08.2015 otsusega väärteoasjas nr.2330,15,002318 määrati Igor Šutikovile
summas 400 €. Sama otsusega määrati, et rahatrahv tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Igor Šutikov esitas 04.09.2015 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kaebuse kohaselt ei ole tõendatud seos juhtimise ja hilisema alkoholi tarvitamise vahel. 02.04.2015 naases ta autoga Narva politseijaoskonna, parkis auto, andis võtmed ära ja seejärel käis mõni aeg üksi politseijaoskonna hoovis, ajas oma asju ja tarvitas jooke, sealhulgas alkoholi. Pärast seda kutsuti teda jaoskonda ja hakati kontrollima joobeseisundit. Kaebuse esitajale selgitati, et joobeseisundit kontrollitakse seoses tema viibimisega töökohal alkoholijoobes. Seda kaebuse esitaja ei vaidlustanud. Hiljem sai ta teada, et tõendusliku alkomeetriga kontrollimine oli võetud tõendina väärteoasja alustamisel. Kaebuse esitaja leidis, et kuna
lg.2 alusel karistamiseks on vajalik alkoholijoobe seisund, juhtimine ja ajaline seos nende vahel, siis tema väärteos puuduvad selle sätte kvalifitseerimiseks vajalikud tunnused. Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi kaebuse esitaja Igor Šutikov oma kaebuse põhjenduste juurde, palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada. Kaebuse esitaja seletas veelkord, et käesolevas asjas ei ole tõendatud seos auto juhtimise ja alkoholi tarvitamise vahel. Alkoholi tarvitas ta politseijaoskonna kinnisel territooriumil peale auto parkimist. Enne seda ta alkoholi ei tarvitanud, vaid ainult vett. Kui paarimees andis vana kooli juures indikaatorvahendi testimiseks, vajutas ta seal lihtsalt suvalisi nuppe ja andis vahendi paarimehele tagasi. 2 Tunnistaja K A ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema on patrullpolitseinik, kes töötas kaebuse esitajaga koos. Nendevahelised suhted olid vaid tööalased, peale kaebuse esitaja töölt lahkumist ei ole nad suhelnud. 02.04.2015 olid nad koos patrullis, patrullautoga Škoda. Politseiauto roolis oli kaebuse esitaja, tunnistaja istus kõrval. Kaebuse esitaja ostis Statoili tanklast 0,5 l pudeli vett, mida tarvitas autos. Autos suhtlemise ajal tundis tunnistaja kaebuse esitaja suust tulevat alkoholilõhna, mille kohta ta ka küsis. Kaebuse esitaja vastas, et eelmisel õhtul oli lõbus õhtu ja ta tarvitas alkoholi. Tunnistaja soovis joovet kontrollida indikaatorvahendiga, palus kaebuse esitajal peatuda. Algul kaebuse esitaja ei peatunud, hiljem peatus vana kooli juures. Seepeale võttis tunnistaja indikaatorvahendi, lülitas selle sisse ja andis kaebuse esitajale, viimane võttis, puhus sellesse ja andis tagasi. Tunnistaja kinnitas, et ta vaatas kaebuse esitajat kogu aeg, mujale ei vaadanud. Samuti kinnitas tunnistaja, et sellel indikaatorvahendil ei olegi selliseid suvalisi nuppe, mida saaks vajutada näidu tekitamiseks. Indikaatorvahend näitas positiivset näitu. Selle peale ütles tunnistaja kaebuse esitajale, et ei ole enam nõus edasi töötama ja helistab ülemusele ning läks autost välja. Tunnistaja helistas politseiametnik M L, ka kaebuse esitaja helistas kellelegi. Tunnistaja kinnitas, et ka autost väljas olles oli kaebuse esitaja kogu aeg tema silme all. Siis tuli kaebuse esitaja autosse tagasi ja nad sõitsid tagasi jaoskonda. Tunnistaja kinnitas, et pakkus kaebuse esitajale kohad vahetada, nii et tema oleks roolis, kuid kaebuse esitaja ei nõustunud. Jaoskonnas parkisid nad auto politseijaoskonna hoovi, kaebuse esitaja andis võtmed tunnistaja kätte ja läks ise nurga taha, kus talle tulid vastu ülemused, kes hakkasid temaga vestlema. Kui kaebuse esitaja väljus autost ja läks nurga taha, siis mingi aeg oli ta tunnistaja vaateväljast väljas. Kuna ülemused olid teavitatud ja tulid juba jaoskonna hoonest välja, siis sellega oli intsident tunnistaja jaoks lõppenud. Tunnistaja A U ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema töötab Ida Prefektuuris talituse juhina. 02.04.2015 helistas talle välijuht, kes ütles, et kaebuse esitajal on terviseprobleemid ja ta tahab koju minna. Pärast helistas ta uuesti ja teatas, et oli saanud info selle kohta, et kaebuse esitaja on tarvitanud alkoholi. Kui tunnistaja väljus jaoskonna majast, nägi ta pargitud politseisõidukit, K A ja kaebuse esitajat, kes läks nurga taha. Tunnistaja järgnes talle, tundis alkoholi lõhna ja palus läbida alkotesti, tulemus näitas joovet. Kui tunnistaja jõudis kaebuse esitaja juurde, oli viimasel käes ainult plastpudel. Kaebuse esitaja oli tunnistaja vaateväljast eemal ainult umbes 20 sekundit. Tunnistaja kinnitas, et teab, et K A tegi alkotesti ka indikaatorvahendiga. Tunnistaja ei mäletanud enam täpsemalt, kes teatas kaebuse esitajale, et talle tehakse alkotest seoses sõiduki juhtimisega, kuid arvas, et see võis olla tema ise. Kohtuistungil vaatas maakohus koos menetlusosalistega asja materjalidele lisatud videosalvestisi. Esimesest salvestisest nähtub, kuidas kaebuse esitaja juhitud patrullauto sõidab politseijaoskonna territooriumile ja pargib. Teisest salvestisest on näha, kuidas arestimaja sissesõidu nurga tagant tuleb üksinda kaebuse esitaja ja joob 0,5 l plastikpudelist vett. Mõne hetke pärast tulevad sama nurga tagant talle järele politseiametnikud A U ja N D . Kohtuvälise menetleja esindaja Irina Reino palus maakohtu istungil jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Esindaja leidis, et asja materjalidega on tõendatud, et kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületamisega. 3 Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, ära kuulanud menetlusosalised ja vaadanud videosalvestisi, leidis, et menetlusaluse isiku kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kaebuse esitajale on karistus määratud
lg.2 järgi.
lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi. Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse alusel ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Nagu nähtub 22.07.2015 koostatud väärteoprotokollist väärteoasjas nr.2330,15,002318 ja vaidlustatavast 11.08.2015 otsusest väärteoasjas nr.2330,15,002318, on menetlusalune isik rikkunud
lg.3.
lg.3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidujuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisundi või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et 02.04.2015 kell 09.59 on menetlusaluse isiku alkoholijoovet kontrollitud indikaatorvahendiga AlcoQuant nr.A111242 ja indikaatorvahendi näit oli 0,33 mg/l. 02.04.2015 kell 10.10 kontrolliti menetlusaluse isiku alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer nr.80005393 ja alkomeetri lõplik mõõtetulemus oli 0,26 mg/l. Tõendusliku alkomeetri näitu tutvustati menetlusalusele isikule allkirja vastu. Joobeseisundi tuvastamisele 4 allutatud isikul selgitusi ja märkusi ei olnud. Enne toimingut alkoholijoobe tuvastamisel oli menetlusalusele isikule allkirja vastu selgitatud toimingute põhjust ja eesmärki ning tema õigusi. Oma kaebuses on menetlusalune isik viidanud sellele, et Indikaatorvahendi kasutamise protokollis ei olnud algselt täidetud ruut, kas kontrollile allutatud isik on sõidukijuht või muu isik ja seetõttu ei saanud ta teada alkoholijoobe kontrollimise eesmärki. Samuti on menetlusalune isik oma kaebuses märkinud, et tõendusliku alkomeetriga tuvastamise kellaaeg on selles protokollis üle kirjutatud. Menetlusaluse isiku näol on tegemist politseiametnikuga, kes oli igapäevase tööga seonduvalt kursis nii väärteomenetluse kui ka alkoholijoobe tuvastamisega. Seega ei saanud Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli blankett ja selle täitmine olla talle võõras. Maakohus on seisukohal, et kui menetlusalune isik avastas protokolli täitmisel vajakajäämisi või parandusi, mis ei olnud korrektselt parandatud, oli tal võimalik selle kohta omakäeliselt teha samasse protokolli märkusi. Ometi nähtub eelnimetatud protokollist, et menetlusalune isik on oma allkirja pannud peale seda kohta, kus on olnud märgitud, kas tegemist on sõidukijuhi või muu isikuga. Maakohus leiab, et kui tegemist oleks olnud tühja ruuduga, oleks menetlusalune isik politseiametnikuna sellele koheselt reageerinud ja tähelepanu juhtinud. Mis puudutab tõendusliku alkomeetri kasutamise kellaaega, siis maakohus möönab, et see on eelnimetatud protokollis tõepoolest üle kirjutatud ja ülekirjutatuna toimus tõendusliku alkomeetri kasutamine 02.04.2015 kell 10.
lg.2 alusel, kuna ta rikkus
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit alkoholijoobes, siis selles osas kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. 6 Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul. Seega on kohtuväline menetleja määranud käesolevas väärteoasjas menetlusalusele isikule rahatrahvi alla sanktsiooni keskmise määra. Otsuse kohaselt raskendavad ja kergendavad asjaolud puudusid. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü
lg.2 järgi ja kohtuvälise menetleja poolt on menetlusalusele isikule määratud rahatrahv tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra, siis leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja menetlusalust isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud karistuse suurusega. Maakohus leiab, et rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. Kaebuse väidetele vastas maakohus käesolevas kohtuotsuses ülevalpool. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.