3-15-2760/15

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-15-2760 Määruse kuupäev

1. detsember 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ Tava Mets kaebus Konguta Vallavolikogu 30.09.
2. a otsuse nr 72 õigusvastasuse tuvastamiseks ja OÜ Tava Mets geoloogilise uuringu loa taotluse uuesti läbivaatamise kohustamiseks. Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Tava Mets, volitatud esindaja Mehis Adamson Vastustaja – Konguta vald Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet Resolutsioon
3. Jätta rahuldamata OÜ Tava Mets taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
4. Lõpetada menetlus kohustamisnõude osas.
5. Jätta kaebus tuvastamisnõude osas läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
6. OÜ Tava Mets esitas Keskkonnaametile geoloogilise uuringu loa taotluse Tartu maakonnas Konguta vallas Külaaseme külas Padusoo 1 katastriüksusel Põrgumäe IX uuringuruumis. Keskkonnaamet küsis Konguta Vallavalitsuselt arvamust geoloogilise uuringu loa taotluse ja otsuse eelnõu kohta.
7. Konguta Vallavolikogu 30.09.
8. a otsusega nr 72 otsustati mitte nõustuda geoloogilise uuringu loa väljastamisega OÜ-le Tava Mets Tartumaal Konguta vallas Külaaseme külas Padusoo 1 katastriüksusel Põrgumäe IX uuringuruumis.
9. OÜ Tava Mets esitas 04.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Konguta Vallavolikogu vastu. Kaebaja väitel sai ta keelduvast toimingust, s.o Konguta Vallavolikogu 30.09.
10. a otsusest nr 72 teada Keskkonnaameti poolt edastatud e-kirjast 05.10.
12. Tartu Halduskohus võttis 05.11.
13. a määrusega menetlusse OÜ Tava Mets kaebuse Konguta Vallavolikogu 30.09.
14. a otsuse nr 72 õigusvastasuse tuvastamiseks ja OÜ Tava Mets geoloogilise uuringu loa taotluse uuesti läbivaatamise kohustamiseks. Ühtlasi kaasas kohus arvamuse avaldamiseks Keskkonnaameti ning palus vastustajal ja kaasatud haldusorganil esitada seisukoht kaebuse esitamise tähtaegsuse kohta.
15. Lähtuvalt vastustaja esitatud andmetest andis kohus 16.11.
16. a määrusega kaebajale tähtaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Vastustaja edastas vaidlusaluse Konguta Vallavolikogu 30.09.
17. a otsuse nr 72 kaebajale tähitud kirjaga. Omniva kinnitusest ja Omniva kodulehel saadetise teekonna jälgimise väljavõttest nähtub, et saadetis RR238484771EE, mille saajaks oli Tava Mets OÜ, väljastati vastuvõtjale Rita Rebane, raamatupidaja, 02.10.2015 kell 09.
18. Asjaolu, et kaebaja on Keskkonnaameti poolt edastatuna saanud otsuse kätte 05.10.2015 ei oma kaebetähtaja osas tähendust. Seega oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 02.11.
19. Kaebus on esitatud 04.11.2015, seega tähtaega rikkudes. Kohus selgitas, et tuvastamisnõue on seotud kohustamisnõudega ning üksnes tuvastamisnõue ei anna võimalust kaebaja väidetavate õiguste kaitsmiseks (vrdl Tartu Ringkonnakohtu 20.01.
20. a otsus asjas nr 3-14-24).
21. OÜ Tava Mets esitas 26.11.2015 Tartu Halduskohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt edastati saadetis Omniva vahendusel küll kaebaja asukohta, kuid RT Mets OÜ juhatuse liikmele ja raamatupidajale, Rita Rebasele, kes pole seda enne 11.11.2015 Tava Mets OÜ juhatuse liikmetele edastanud. Kaebaja juhatuse liikmed ei ole saanud kätte vastustaja 30.09.
22. a otsust nr 72 enne kui Keskkonnaameti 05.10.
23. a e-kirjaga. Kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks on vaidlusaluse otsuse edastamine kolmandale isikule (RT Mets OÜ raamatupidajale), mitte Tava Mets OÜ-le isiklikult (juhatuse liikmetele ega volitatud isikule). Seetõttu puudus kaebajal teadmine, et kaebetähtaja lõpp saabus üks päev varem kui kaebus kohtule edastati. Kaebajal ei tekkinud kahtlust pärast Keskkonnaametilt 05.10.2015 ekirja saamist, et kellegi käes võib olla varasema kuupäevaga saadetis. Lisaks esitas kaebaja taotluse täiendada kohustamisnõuet selliselt, et kohustada vastustajat andma nõusolek kaebajale geoloogilise uuringuloa väljastamiseks Põrgumäe IX uuringuruumis.
24. Vastustaja esitas 02.12.2015 Tartu Halduskohtule seisukoha, milles palus jätta kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Vastustaja hinnangul on kaebaja kohut eksitanud, kuna Rita Rebane võib küll olla OÜ RT Mets juhatuse liige, kuid ühtlasi on ta Tava Mets OÜ kodulehe kontaktide kohaselt ka Tava Mets OÜ raamatupidaja ja töötab seega kaebaja firmas. Seega ei ole kaebaja poolt esitatud väide mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Vastustaja märgib, et kaebetähtaja lõpp saabus kaks päeva enne kaebuse esitamist. Omniva teatisega on tõendatud, et Konguta Vallavalitsuse kirja Tava Mets OÜ-le on vastu võtnud raamatupidaja Rita Rebane, kes on kaebaja kodulehe andmete alusel raamatupidaja. Tähtsust ei oma, kes ja kuna otsuse edastab, oluline on kättesaamine.
25. Keskkonnaamet esitas 02.12.2015 Tartu Halduskohtule seisukoha, milles palus jätta kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks rahuldamata, kui kohus loeb tõendatuks, et Omniva saadetise teavituslehele saadetise vastuvõtjana märgitud isik Rita Rebane on kaebaja esindaja. Keskkonnaamet viitas kohtupraktikale, mille kohaselt on juriidilisel isikul kohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine selleks pädeva isiku poolt ning vastasel juhul võtab ettevõte endale ise riski, et olulised teated ei jõua temani. Kohtu seisukoht
26. Kohus võtab kõigepealt seisukoha kaebuse tähtaegsuse osas (I). Seejärel kontrollib kaebetähtaja ennistamiseks mõjuva põhjuse olemasolu ning lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse (II). Viimaks selgitab kohus vastava otsustuse tagajärgi (III). I
27. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. 2 Haldusmenetluse seaduse (HMS) 26 lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Kohtupraktikas on järjekindlalt oldud seisukohal, et juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või, kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest. Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt (vt Riigikohtu 26.09.
28. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-11, p 11 ja selles viidatud praktika). See, kas adressaat tegelikult sai haldusakti kätte või kas haldusorgan teda hiljem oma käitumisega eksitas, ei ole HMS § 26 lg 3 tulenevalt juriidilise isiku registrijärgsele aadressile tähitud kirjaga haldusakti kättetoimetamisel oluline (Riigikohtu 20.05.
29. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-37-03, p 11).
30. Kohtu hinnangul nähtub kaebaja registriandmetest (tl 57), 03.12.2015 kohtule esitatud Omniva saadetise nr RR238484771EE aruandest (tl 78) ja saadetise nr RR238484771EE väljastamise kinnitusest (tl 77), et saadetis vaidlusaluse keelduva otsusega toimetati kaebaja registrijärgsele aadressile Tartu mnt 29a, Elva ning anti üle kaebaja raamatupidajale 02.10.
31. Kaebaja väide, et Rita Rebane ei ole kaebaja töötaja, on selgelt ümber lükatud kaebaja kodulehel (www.tavamets.ee/kontakt) välja toodud andmetega, mille kohaselt Rita Rebane on OÜ Tava Mets raamatupidaja. Seetõttu jääb kohus endiselt seisukohale, et vastustaja poolt tähitud kirjaga edastatud Konguta Vallavolikogu 30.09.
32. a otsus nr 72 tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 02.10.
34. Asjakohatud on kaebaja väited seoses sellega, et saadetist ei ole antud üle kaebaja juhatuse liikmetele ega volitatud isikule. Kuna tegemist oli kaebaja registrijärgsele aadressile edastatud saadetisega, oli kaebajal hoolsuskohustus vastutada posti vastuvõtmise eest. HMS §-st 26 ei tulene eeldust, et postiga kättetoimetamisel oleks kohustuslik edastada dokument juriidilise isiku juhatuse liikme või volitatud isiku kätte. Arvestades, et kohtupraktikas loetakse kättetoimetamiseks ka üksnes tähtkirja saabumise teate jätmist registrijärgsele aadressile, tuleb ilmselgelt lugeda kättetoimetatuks tähtkirja jätmine registrijärgsele aadressile kaebaja töötaja kätte. Asjaolu, et kaebaja väitel ei olnud tegemist volitatud isikuga, ei muuda olematuks vaidlusaluse otsuse toimetamist kaebaja registrijärgsele aadressile. Ka Riigikohus on nentinud, et dokumentide kättetoimetamine kaebaja registrijärgsel aadressil on õiguspärane ning tähtsust ei oma küsimus, kas vastuvõtjale oli antud volitus kaebaja nimel dokumente vastu võtta või mitte (Riigikohtu 10.03.
35. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-100-10, p 18).
36. Eeltoodust tuleneb, et keelduv otsus toimetati kaebajale kätte 02.10.
37. Kohustamisnõude 30-päevane kaebetähtaeg hakkas kulgema 03.10.
38. Kuna tähtpäev langes pühapäevale, möödus tähtaeg järgmisel tööpäeval vastavalt HKMS § 67 lg-le 4 ning kaebuse esitamise viimane päev oli 02.11.
39. Kaebaja esindaja esitas kaebuse kohtule 04.11.
40. Seega ei ole kohustamiskaebus esitatud tähtaegselt, vaid kahepäevase hilinemisega. II
41. Vastavalt HKMS § 71 lg-le 1 kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.
42. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08). 3
43. Kaebaja on tähtaja ennistamise alusena välja toonud, et keelduv otsus saadeti küll kaebaja asukohta, kuid anti üle kolmandale isikule, s.o teise ettevõtte raamatupidajale, kes pole seda kaebajale edastanud. Kaebaja väitel puudus tal teadmine, et kaebetähtaja lõpp saabus varem.
44. Kaebaja väide, et Rita Rebane on teise ettevõtte raamatupidaja, on kohut eksitav ja otsitud põhjendus, kuna tegemist on ühtlasi ka kaebaja raamatupidajaga. Kas ja millal on kaebaja raamatupidaja edastanud kaebaja juhatuse liikmetele tähitud kirjaga saadetud dokumendid, on kaebaja sisemist töökorraldust puudutav asjaolu, mis ei saa olla aluseks tähtaja ennistamisele. Kaebajal on hoolsuskohustus tagada posti vastuvõtmine ning selle täitmata jätmisel on kaebaja ise võtnud endale riski, et olulised dokumendid ei jõua juhatuse liikmeteni. Kohus märgib, et üksnes väide kaebaja sisemise töökorralduse puudulikkusest ei mõjuta tähtaja kulgema hakkamist ega ole ka mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, kuna keelduv otsus toimetati kaebaja asukohta tähitud kirjaga vastavalt seaduses ettenähtud korrale.
45. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.
46. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-3013, p 12 ja 16.01.
47. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.
48. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02, p 19).
49. Kaebaja on väitnud, et ta ei saanud teada varasemast kaebetähtaja algusest ning et tal ei tekkinud kahtlust pärast Keskkonnaametilt 05.10.2015 e-kirja saamist, et kellegi käes võib olla varasema kuupäevaga saadetis. Kohus märgib, et arvestades kaebaja ennastõigustavaid ja otsitud väiteid Rita Rebase tööstaatuse kohta, ei pea kohus usutavaks, et kaebaja raamatupidaja hoidis 02.10.2015 saabunud tähitud kirja saladuses ning kaebaja ei teadnud talle saadetud tähitud kirjast enne 11.11.
50. Samuti pidi kaebaja mõistma, et Keskkonnaamet edastas Konguta Vallavolikogu 30.09.
51. a otsuse kaebajale e-kirjaga viis päeva pärast edastatava otsuse koostamist ning edastaja ja koostaja olid erinevad asutused – sellest saab tuletada, et keelduva otsuse koostaja võis edastada otsuse kaebajale varem. Eelnevat kogumis hinnates leiab kohus, et kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh kaebetähtaja kulgemise algus. Seejuures on kaebajal varasemad kogemused halduskohtusse pöördumisel (haldusasjad nr 3-08-2100 ja 3-15-573) ning ühtlasi on kaebajal advokaadist esindaja, mistõttu ei saa kaebaja hooletust põhjendada tema õigusliku kogenematusega.
52. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, kuna käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Kuna puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, siis puudub vajadus kaaluda vastanduvaid õigushüvesid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.
53. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12) ning kaebuse esitamise ennistamise taotlus jääb rahuldamata. III
54. Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega menetluse kohustamisnõude osas, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu 4 ennistamisele. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. Kohus selgitab, et ei võta kohustamisnõude täpsustamise osas seisukohta, kuna see ei muudaks kaebetähtaega ning menetlus tuleb kohustamisnõude osas igal juhul lõpetada.
55. Tuvastamisnõude osas märgib kohus, et eraldiseisvalt ei aita see saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja eesmärgiks on vallavolikogu poolt taotluse uuesti läbivaatamine ja valla nõusoleku saamine. Õigusvastasuse tuvastamine ei muuda toimingut olematuks ega likvideeri selle tagajärgi. Seega ei saa üksnes tuvastamisnõude lahendamine kuidagi aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele – samale seisukohale on jõudnud analoogses asjas ka Tartu Ringkonnakohus 20.01.
56. a otsuse nr 3-14-24 p-s
57. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse määrusega tuvastamisnõude osas läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
58. Kohus märgib, et kuna menetlus lõpetatakse ühe nõude osas HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, on kaebajal vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 4 ja § 104 lg-le 8 õigus nõuda poole riigilõivu tagastamist, esitades selleks vastava avalduse Tartu Halduskohtule ning märkides arveldusarve andmed, kuhu kaebaja soovib riigilõivu tagastust saada. Teine pool riigilõivust ei kuulu vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 3 tagastamisele, kuna kohus jättis kaebuse teise nõude osas läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 5