1-11-9571/63

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9571 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. novembri 2015 määrus Ivar Seppeni tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ivar Seppen, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. novembri 2015 määrus muutmata.
5. Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. novembri 2015 määrusega jäeti Ivar Seppen tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata Viru Maakohtu
8. jaanuari
9. a otsusega talle mõistetud 9-aastasest karistusest KarS § 113 – 25 lg-te 1,2 järgi. I. Seppeni karistusaja alguseks loetakse
10. aprill 2011 ja karistusaja lõpuks
11. aprill
13. Tartu Maakohus tuvastas, et esinevad formaalsed eeldused I. Seppeni tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. Materiaalsete eelduste osas märkis kohus järgmist. Karistuse kandmise ajal on I. Seppeni käitumine olnud enamjaolt korrektne, kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi ei ole ta kõiki täitnud, ent tema motivatsioon ettenähtud tegevused läbida on väidetavalt kõrge. Vabanemise korral soovib I. Seppen asuda elama ema juurde. Pärast vabanemist on I. Seppenil töökoht. Kindla töökoha olemasolu on kahtlemata vajalik, sest kinnipeetaval on väga suures summas tasumata rahalisi kohustusi. I. Seppeni puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid (elu- ja töökoht ning lähedaste ring), mis võiksid tema vabastamist toetada. Samas olid need olemas ka varasemalt, ent ei hoidnud teda ära uute kuritegude toimepanemisest. 1 1 Kohus leidis, et positiivsed asjaolud ei kaalu üle negatiivset – s.o raske I astme kuriteo toimepanemise asjaolusid. I. Seppeni selgitustest nähtub, et ta ei näinud oma käitumises etteheidetavat – süüdimõistetu põhjendas oma kuritegu väliste teguritega (alkohol, emotsionaalne seisund) ja leidis, et kuritegu ei olnud nii raske, sest kui kannatanu ei oleks ise alustanud, ei oleks ka midagi juhtunud. Ka istungil avaldatust nähtub, et I. Seppen peab kuritegu halbade asjaolude kokkulangemiseks ja leiab, et on juba piisavalt karistust kandes ise kannatanud ja ta peaks vabastama. Kohus leidis siiski, et isiku vabastamine esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. I. Seppenile mõistetud 9 aasta pikkusest vangistusest on ta käesoleval ajal ära kandnud pool, mis ei ole kohtu hinnangul piisav arvestades toimepandud kuriteo raskust ja isiku suhtumist toimepandusse. Raske I astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetud isiku vabastamine 4,5 a enne karistusaja lõppu ei vasta ühiskonna arusaamadele õiguskorrast. MÄÄRUSKAEBUS
14. Tartu Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes taotleb vaidlustatud määruse tühistada ning vabastada ta edasisest karistuse kandmisest ennetähtaegselt elektroonilise valvega. 3.1 I. Seppen rõhutab, et on teinud kõik, et vabaneda seaduskuulekalt. Kriminaalne minevik tal puudub. Praegusel ajal oleks I. Seppenil elu- ja töökoht, mida ei tarvitse järgmisel korral enam olla, sest vanus teeb oma töö. Samuti märgib ta, et tal on alaealine tütar, kes vajaks isa ning haige ema, kelle juurde ta asuks elama, et saaks vajadusel ka aidata. 3.2 I. Seppenil on kindel soov tegeleda karistuse teise poolega – rahaliste nõuetega, millega tal vangistuses ei ole võimalik tegeleda. 3.3 I. Seppen märgib, et tema kuriteos puudub otsene tahtlus. Nii prokurör kui ka kriminaalhooldaja toetavad ennetähtaegset vabastamist. I. Seppeni kahetsust ei ole kohus piisavalt arvestanud. Keeldumist ei saa põhjendada pelgalt ühiskonna arusaamade järgi. Vähemalt I. Seppen ei tea Eestis ühtegi juhtu, kus isikule oleks mõistetud nii range karistus nagu talle olukorras, kus laip puudub. Ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ei vasta ka see, kui kannatanu annab kohtunikule nõu, mida võtta asitõendiks ja mida mitte, et saaks piisavalt valetada ning prokuratuur ei sõiduta kannatanut kohtusse ja tagasi, kuhu teda isegi kutsutud ei ole. I. Seppeni arvates ei vasta see tegevus tema süüdimõistmisel ühiskonna arusaamadele õiguskorrast, vaid oli kättemaks, mitte aga karistus tema kuriteole. I. Seppen on seisukohal, et inimene ikkagi elab ja on terve, mistõttu tuleks Tartu maakohtu määrus tühistada ja asi uuesti üle vaadata, sest iga vanglas istutud päev võib murda I. Seppeni psüühiliselt ning sellest ei oleks kasu ei I. Seppenile ega riigile. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist. 4.1 Apellatsioonikohus leiab, et kahtlemata esineb asjaolusid, mis räägivad I. Seppeni tingimisi ennetähtaegse vabastamise kasuks. Nendeks on elu- ja töökoha olemasolu, 2 2 perekondlikud suhted ja I. Seppeni enda pingutused vangistuses. Nii puuduvad I. Seppenil distsiplinaarkaristused ja ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, mis kriminaalseid riske maandavad. 4.2 Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on arvestanud I. Seppenit iseloomustava positiivse materjaliga, ent leidnud, et negatiivne kaalub selle üles. Ehkki ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses on I. Seppen esitanud oma tegu – s.o tapmiskatset, pisendavad argumendid, tuleb siiski arvestada, et süüdimõistetu tegu oli selle asjaolusid arvestades raske. I. Seppen lõi kannatanut noaga korduvalt kõhtu ja õlga, tekitades kannatanule eluohtlikud vigastused - kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool rindkerel roidekaare all keskmisel kaenlajoonel koos maksa parema sagara vigastusega ja torke-lõikehaava vasakul pool rindkerel roidekaare piirkonnas eesmisel kaenlajoonel koos mao vigastusega, millised vigastused on eluohtlikud. Süüdimõistvast otsusest tuvastas maakohus, et I. Seppen ei kontrollinud mingilgi määral sündmuste kulgu, tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje - kannatanu surma - hoidis ära vaid meditsiinitöötajate operatiivne sekkumine. I. Seppeni tegevuse tulemusena viibis kannatanu pikaajaliselt eluohtlikus seisundis haiglaravil. 4.3 I. Seppen on määruskaebuses leidnud, et kuna kannatanu elab ja on terve, siis tuleks ka süüdlane vanglast vabastada. Ringkonnakohus sellega ei nõustu – on näha, et 4,5 aastat ei ole I. Seppeni arusaamisi muutnud – ta on seisukohal, et kogu kohtumõistmine ei olnud õiglane, vaid kättemaks, mitte aga karistus tema kuriteole. Nagu nähtub kinnipeetava iseloomustusest, väidab süüdistatav, et kuritegu ei olnud nii raske ja midagi ei oleks juhtunud, kui kannatanu poleks ise alustanud. Samuti on I. Seppen põhjendanud oma tegu väliste teguritega (alkohol, emotsionaalne seisund, situatsioon). Arvestades ka I. Seppeni poolt määruskaebuses avaldatut, puudub ka ringkonnakohtul veendumus, et I. Seppen on aru saanud kuriteo raskusest ning et karistuse eesmärgid on täidetud. Karistuse üks eesmärke on ka rahuldada ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest. Ka selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et raske I astme kuriteo toimepannud isiku vabastamine esimesel võimalusel ei ole põhjendatud.
16. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau 3 3